Feynmani diagramm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:Feynmann Diagram Gluon Radiation.svg|thumb|right| Selles Feynmani diagrammis annihileeruvad [[elektron]] ja [[positron]], tekitades [[virtuaalne footon|virtuaalse footoni]], mis laguneb [[kvark|kvargi]]-[[antikvark|antikvargi]] paariks, kusjuures antikvark kiirgab [[gluuon]]i.]] |
[[Image:Feynmann Diagram Gluon Radiation.svg|thumb|right| Selles Feynmani diagrammis annihileeruvad [[elektron]] ja [[positron]], tekitades [[virtuaalne footon|virtuaalse footoni]], mis laguneb [[kvark|kvargi]]-[[antikvark|antikvargi]] paariks, kusjuures antikvark kiirgab [[gluuon]]i.]] |
||
'''Feynmani diagramm''' (USA füüsiku [[Richard Feynman]]i järgi) on intuitiivne graafiline meetod [[kvantväljateoorias|kvant-]] või [[statistilises väljateoorias]], mille abil väljendatakse erinevate protsesside [[tõenäosusamplituud]]e või [[korrelatsioon]]e. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest [[häiritusteooria |
'''Feynmani diagramm''' (USA füüsiku [[Richard Feynman]]i järgi) on intuitiivne graafiline meetod [[kvantväljateoorias|kvant-]] või [[statistilises väljateoorias]], mille abil väljendatakse erinevate protsesside [[tõenäosusamplituud]]e või [[korrelatsioon]]e. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest [[häiritusteooria]]s. |
||
Feynmani diagrammid koosnevad järgmistest komponentidest: |
Feynmani diagrammid koosnevad järgmistest komponentidest: |
||
Redaktsioon: 11. märts 2009, kell 01:38
Feynmani diagramm (USA füüsiku Richard Feynmani järgi) on intuitiivne graafiline meetod kvant- või statistilises väljateoorias, mille abil väljendatakse erinevate protsesside tõenäosusamplituude või korrelatsioone. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest häiritusteoorias.
Feynmani diagrammid koosnevad järgmistest komponentidest:
- verteksid ehk sõlmed, kus kohtuvad kolm või enam erinevat joont,
- sisse ja välja suunduvad osakesed (protsessid), on jooned, mille ainult üks ots lõppeb sõlmes,
- propagaatorid on jooned, mille mõlemad otsad lõppevad sõlmedes.
Komponente (sõlmi, propagaatoreid ja sisenevaid või väljuvaid osakesi) võib olla erinevat tüüpi, kusjuures igale tüübile seatakse Feynmani reeglite abil vastavusse matemaatiline avaldis, mille abil saab välja arvutada diagrammile vastava tõenäosusamplituudi.