Endel Aimre: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Endel Aimre''' (26. september 1918 Tartus – 28. september 2006 Tartus) oli Eesti laulja (bariton) ja näitleja, kauaaegne Vanemuise teatri solis… |
P kat |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}} |
|||
'''Endel Aimre''' ([[26. september]] [[1918]] [[Tartu]]s – [[28. september]] [[2006]] Tartus) oli Eesti laulja (bariton) ja näitleja, kauaaegne [[Vanemuine|Vanemuise teatri]] solist. |
'''Endel Aimre''' ([[26. september]] [[1918]] [[Tartu]]s – [[28. september]] [[2006]] Tartus) oli Eesti laulja ([[bariton]]) ja näitleja, kauaaegne [[Teater Vanemuine|Vanemuise teatri]] solist. |
||
[[1939]] hakkas ta laulma Vanemuise ooperikooris. [[1942]] hakkas Aimre laulmist õppima, esialgu eraviisil, seejärel [[Tartu Muusikakool]]is. [[1947]] sai temast Vanemuise ooperi- ja operetisolist. Aimre eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie”. Järgnesid Edvin (Kálmáni „Silva”, 1947), Punavari (Rombergi „Kõrbelaul”, 1948), Almaviva (Mozarti „Figaro pulm”, 1950) jt rollid, millest suurimad olid Tomski (Tšaikovski „Padaemand”, 1953), Jüri (Arro ja Normeti „Rummu Jüri”, 1954), don Carlos (Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1962), Zsupán (Straussi „Mustlasparun”, 1968), don Pedro (Offenbachi „Pericola”, 1974), Süffle (Zelleri „Linnukaupleja”, 1975) ja Robbins (Gershwini „Porgy ja Bess”, 1983). |
[[1939]] hakkas ta laulma Vanemuise ooperikooris. [[1942]] hakkas Aimre laulmist õppima, esialgu eraviisil, seejärel [[Tartu Muusikakool]]is. [[1947]] sai temast Vanemuise ooperi- ja operetisolist. Aimre eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie”. Järgnesid Edvin (Kálmáni „Silva”, 1947), Punavari (Rombergi „Kõrbelaul”, 1948), Almaviva (Mozarti „Figaro pulm”, 1950) jt rollid, millest suurimad olid Tomski (Tšaikovski „Padaemand”, 1953), Jüri (Arro ja Normeti „Rummu Jüri”, 1954), don Carlos (Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1962), Zsupán (Straussi „Mustlasparun”, 1968), don Pedro (Offenbachi „Pericola”, 1974), Süffle (Zelleri „Linnukaupleja”, 1975) ja Robbins (Gershwini „Porgy ja Bess”, 1983). |
||
| 8. rida: | 9. rida: | ||
[[1968]] sai ta [[Eesti NSV]] teenelise kunstniku aunimetuse, [[2000]]. a-st oli ta [[Vanemuise Selts]]i auliige. |
[[1968]] sai ta [[Eesti NSV]] teenelise kunstniku aunimetuse, [[2000]]. a-st oli ta [[Vanemuise Selts]]i auliige. |
||
{{DEFAULTSORT:Aimre, Endel}} |
|||
[[Kategooria:Eesti lauljad]] |
|||
[[Kategooria:Eesti näitlejad]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1918]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 2006]] |
|||
Redaktsioon: 10. märts 2009, kell 23:54
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Endel Aimre (26. september 1918 Tartus – 28. september 2006 Tartus) oli Eesti laulja (bariton) ja näitleja, kauaaegne Vanemuise teatri solist.
1939 hakkas ta laulma Vanemuise ooperikooris. 1942 hakkas Aimre laulmist õppima, esialgu eraviisil, seejärel Tartu Muusikakoolis. 1947 sai temast Vanemuise ooperi- ja operetisolist. Aimre eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie”. Järgnesid Edvin (Kálmáni „Silva”, 1947), Punavari (Rombergi „Kõrbelaul”, 1948), Almaviva (Mozarti „Figaro pulm”, 1950) jt rollid, millest suurimad olid Tomski (Tšaikovski „Padaemand”, 1953), Jüri (Arro ja Normeti „Rummu Jüri”, 1954), don Carlos (Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1962), Zsupán (Straussi „Mustlasparun”, 1968), don Pedro (Offenbachi „Pericola”, 1974), Süffle (Zelleri „Linnukaupleja”, 1975) ja Robbins (Gershwini „Porgy ja Bess”, 1983).
1993 laulis ta solistina „Operetipromenaadis”.
Aimre on mänginud karakteerseid kõrvalosi ka draamalavastustes, kontserdipublikule on ta meelde jäänud populaarsete lauludega („Laev tõstis purjed”, „Sügislehed”, „Ammumöödund ajast”).
1968 sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, 2000. a-st oli ta Vanemuise Seltsi auliige.