ÜRO keskkonna- ja arengukonverents: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents''' (mitteametliku nimega '''Rio konverents''') oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 [[Rio de Janeiro]…
 
P par
1. rida: 1. rida:
'''ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents''' (mitteametliku nimega '''Rio konverents''') oli [[ÜRO]] üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil [[1992]] [[Rio de Janeiro]]s. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.
'''ÜRO keskkonna- ja arengukonverents''' (mitteametliku nimega '''Rio konverents''') oli [[ÜRO]] üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil [[1992]] [[Rio de Janeiro]]s. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.


Konverentsil arutati rahvusvahelise [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku arengu]] hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline [[Agenda 21]]. Lisaks sellele võeti vastu [[Rio deklaratsioon]] keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, [[kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]], metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.
Konverentsil arutati rahvusvahelise [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku arengu]] hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline [[Agenda 21]]. Lisaks sellele võeti vastu [[Rio deklaratsioon]] keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, [[kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]], metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.

Redaktsioon: 10. märts 2009, kell 20:42

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.

Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.

Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel.

Allikas