Feynmani diagramm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: |thumb|right|  Selles Feynmani diagrammis anihilieeruvad [[elektron ja positron tekitades [[virtuaalne footon|virtuaalse footon…
 
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
|[[Image:Feynmann Diagram Gluon Radiation.svg|thumb|right|  Selles Feynmani diagrammis anihilieeruvad [[elektron]] ja [[positron]] tekitades [[virtuaalne footon|virtuaalse footoni]], mis laguneb [[kvark|kvargi]]-[[antikvark|antikvargi]] paariks, kusjuures antikvark kiirgab [[gluuon]]i.]]
[[Image:Feynmann Diagram Gluon Radiation.svg|thumb|right|  Selles Feynmani diagrammis anihilieeruvad [[elektron]] ja [[positron]] tekitades [[virtuaalne footon|virtuaalse footoni]], mis laguneb [[kvark|kvargi]]-[[antikvark|antikvargi]] paariks, kusjuures antikvark kiirgab [[gluuon]]i.]]


'''Feynmani diagramm''' (USA füüsiku [[Richard Feynman]]i järgi) on on intuitiivne graafiline meetod [[kvantväljateoorias|kvant-]] või [[statistilises väljateoorias]], mille abil väljendatakse erinevate protsesside [[tõenäosusamplituud]]e või [[korrelatsioon]]e. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest [[häiritusteooria (kvantfüüsika)|häiritusteoorias]].
'''Feynmani diagramm''' (USA füüsiku [[Richard Feynman]]i järgi) on on intuitiivne graafiline meetod [[kvantväljateoorias|kvant-]] või [[statistilises väljateoorias]], mille abil väljendatakse erinevate protsesside [[tõenäosusamplituud]]e või [[korrelatsioon]]e. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest [[häiritusteooria (kvantfüüsika)|häiritusteoorias]].

Redaktsioon: 10. märts 2009, kell 19:30

  Selles Feynmani diagrammis anihilieeruvad elektron ja positron tekitades virtuaalse footoni, mis laguneb kvargi-antikvargi paariks, kusjuures antikvark kiirgab gluuoni.

Feynmani diagramm (USA füüsiku Richard Feynmani järgi) on on intuitiivne graafiline meetod kvant- või statistilises väljateoorias, mille abil väljendatakse erinevate protsesside tõenäosusamplituude või korrelatsioone. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest häiritusteoorias.

Feynmani diagrammid koosnevad järgmistest komponentidest:

  1. verteksid ehk sõlmed, kus kohtuvad kolm või enam erinevat joont,
  2. sisse ja välja suunduvad osakesed (protsessid), on jooned, mille ainult üks ots lõppeb sõlmes,
  3. propagaatorid on jooned, mille mõlemad otsad lõppevad sõlmedes.

Komponente (sõlmi, propagaatoried ja sisenevaid väljuvaid osakesi) võib olla erinevat tüüpi, kusjuures igale tüübile seatakse Feynmani reeglite kaudu vastavusse matemaatiline avaldis, mille abil saab välja arvutada diagrammile vastava tõenäosusamplituudi.

Vaata ka