Ajateenistus

Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis. Ajateenistus on reeglina kohustuslik ja hõlmab antud riigi kodanikke.

Ajateenistuskohuslast nimetatakse kuni ajateenistusse võtmiseni kutsealuseks.

Ajateenistuskohustust täitvat isikut nimetatakse ajateenijaks.

Ajateenistuskohustuse läbinud isikut nimetatakse reservväelaseks.

Ajateenistuse üldiseärasused

Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17-25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust - 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametkohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda oleks võimalik organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, rangemad distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.

Ajateenistusse eri põhjustel mittesobivatele kodanikele on tänapäeval hakatud rakendama asendusteenistust või tööteenistust.

Ajateenistus Eesti riigikaitses

Eesti sõjaväe ajateenijaid 1936. a

1920-1940

Eesti kaitsejõududes on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 18 kuu vahel.

Enne 2. maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste lahinguvalmiduses pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.

1991-2002

1991. a kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Peagi vähendati teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 3 või 4 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka siseministeeriumi haldusalas olevaid teenistusi.

2001. a ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu näiteks polnud väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks pürgida, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.

Alates 2003

2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes.

Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris, Eelvõtmise ajateenijatest peavad saama allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid, põhivõtmise ajateenijatest sõdurid.

Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.

Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega - SBK (10 nädalat).

Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus - NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus - NAEK (6-8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus - AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) - EK, siis jaokursus - JK, rühmakursus - RK ning kompaniikursus - KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "Kevadtorm". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.

Selle ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaardri töökoormust.

Ajateenistusest mujal maailmas

Ajateenistus maailma riikides. * Punane - ajateenistus * Sinine - professionaalne või vabatahtlik teenistus

Ajateenistus on näiteks Soomes (6-12 kuud), Saksamaal (9 kuud), Taanis (4 kuud).

Vaata ka

Eesti Kaitsevägi

Välislingid

Ajateenistusest kaitseväe kodulehel

Sodur.com - Kutsealusele; Sodur.com - Foorum - Ajateenistus

Ajateenistusest Soome kaitsejõudude kodulehel (soome k)