Märjamaa: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
| maakond = Rapla |
| maakond = Rapla |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Märjamaa2008.JPEG|thumb|Vaade Märjamaa kiriku tornist aastal |
[[Pilt:Märjamaa2008.JPEG|thumb|Vaade Märjamaa kiriku tornist aastal 2004 suunaga [[Tallinn]]a poole.]] |
||
'''Märjamaa''' on alev [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on [[Märjamaa kirik]] koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud [[Märjamaa Vabadussõja monument|kirikuvärav-monumendiga]]. |
'''Märjamaa''' on alev [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on [[Märjamaa kirik]] koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud [[Märjamaa Vabadussõja monument|kirikuvärav-monumendiga]]. |
||
Redaktsioon: 1. märts 2009, kell 22:07
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
| Märjamaa | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 4,05 km² |
| Elanikke | 3183 (31.12.2005) |
|
| |
| EHAK-i kood |
5280[1]  |
| Koordinaadid | 58° 55′ N, 24° 26′ E |
  | |
 | |
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga.
1931–1968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.
Galerii vanadest piltidest
-
Vaade Märjamaa kirikutornist aasta 1956 suund Pärnu poole
-
Vaade Märjamaa kirikutornist suund Haimre poole.
-
Vaade Märjamaa kirikutornist 1956 suund Tallinna poole.
-
Märjamaa kirikuvärav- vabadussõja ausammas ~1935 (autor fotograaf Ots)
-
Märjamaa kirik ~1935
Märjamaa Alev
MÄRJAMAA ALEV
Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2002 a. määrus nr 228 "Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas" alusel senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil on moodustatud uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. Märjamaa kui asula liigiks kehtestati alev.
Märjamaa alevi ja Loodna valla sümbolid on kuulutatud kehtetuks.
Hõbedase müüritisega kilbil ümarvõlviga, punase avaga portaal, võlvi lukukivil punane ristikulehe kujutis. Vapi punasel tüvel kolm hõbedast lainelõikelist varrast. Põhjendus
Müüritisega portaal osutab Märjamaa kirikaia väravaehitisele, mis on rajatud I maailmasõja ja Eesti vabadussõjas langenud kohalike inimeste mälestuseks. Võlvi lukukivile paigutatud ristikulehe kujutis sümboliseerib: 1) alevi inimeste maalähedast elulaadi ja ühistegevust ; 2) ristiusust pärinevat kolmainsuse mõistet ja 13.-14. sajandil ehitatud Märjamaa kirikut. Vapitüve ja portaaliava punane värv meenutab, et Märjamaa alev ja kihelkond on ajalooliselt kuulunud Läänemaa (punane vapikilp) koosseisu. Hõbedased lained vapitüvel viitavad alevi nime esimese poolele; samuti ümbruskonna omapärastele loodusobjektidele - suurveest tekkivatele jäänukjärvedele, milledel on oma kohalik nimetus - järtad (ains. järdas) Lipp
Valgel ristkülikukujulisel lipul on kolm punast lainelist horisontaallaidu, mille laius, kaugus lipu servast ja omavahel on 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut
Vaata ka
Välislingid
- Märjamaa valla koduleht
- Märjamaa taasavab rahvamaja ERR, 23. jaanuar 2009
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.