Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. märts 2009, kell 01:13

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) ka Iseseisvad sotsialistid algselt Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei. Sotsialistide partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Vene tsaari ja Ajutise valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja Saksa okupatsioon, mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Poliitikaareenile tulid Eesti Sotsialistlik Revolutsiooniline Partei (esseerid), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (menševikud), Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei (kommunistid). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.

Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu Erich Joonas, Jaan Piiskar jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli Hans Heidemann.

1920 aasta novembris toimunud I Riigikogu valimistel sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile Riigikogus 11 kohta. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus. EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. See õnnestuski 1922. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks. Pärast viibimist Kominterni III kongressil Moskvas 1921. aasta suvel ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus Hans Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.

1922 aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. 1923 aasta maikuus toimunud III Riigikogu valimistel sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21704 häält, ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta Riigikogus.

1925. aasta aprillis ühinesid Sotsiaaldemokraadid ja Iseseisvad sotsialistid ja sellest sündis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (ISTP) ka '''Iseseisvad sotsialistid''' algselt '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei. Sotsialistide partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Vene tsaari ja Ajutise valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja Saksa okupatsioon, mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Poliitikaareenile tulid [[Eesti Sotsialistlik Revolutsiooniline Partei]] ([[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei]] ([[kommunistid]]); hiljem nende kolme koondina tekkis Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.
+'''Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (ISTP) ka '''Iseseisvad sotsialistid''' algselt '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei. Sotsialistide partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Vene tsaari ja Ajutise valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Poliitikaareenile tulid [[Eesti Sotsialistlik Revolutsiooniline Partei]] ([[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei]] ([[kommunistid]]). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.
-Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa
+Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]].
-komitee esimees oli [[Hans Heidemann]].
-[[1920]] aasta novembris toimunud [[I Riigikogu]] valimistel sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[Riigikogu]]s 11 kohta.
+[[1920]] aasta novembris toimunud [[I Riigikogu]] valimistel sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. See õnnestuski [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks. Pärast viibimist Kominterni III kongressil [[Moskva]]s [[1921]]. aasta suvel ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus Hans Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
 [[1922]] aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.