Elektrofiilne liitumine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
33. rida: 33. rida:
* [[oksümerkureerimine]] elavhõbeda atsetaadi ja veega
* [[oksümerkureerimine]] elavhõbeda atsetaadi ja veega
* [[Prinsi reaktsioon]] (aldehüüdi või ketooni liitumine erinevate produktide tekkega olenevalt tingimustest)
* [[Prinsi reaktsioon]] (aldehüüdi või ketooni liitumine erinevate produktide tekkega olenevalt tingimustest)
* [[alkoksümetüleerimine]] [[alkoksüklorometaanid]]ega ROCH<sub>2</sub>Cl, Lewis’i happe toimel; enooleetrite alkoksüalküleerimine atsetaalide ja ortoestritega Lewis’i happe toimel
* [[alkoksümetüleerimine]] [[alkoksüklorometaanid]]ega ROCH<sub>2</sub>Cl, Lewis’i happe toimel; [[enooleeter|enooleetrite]] alkoksüalküleerimine [[atsetaal]]ide ja [[ortoester|ortoestritega]] Lewis’i happe toimel
* [[alküleerimine]] aktiivsete alküülhalogeniididega ([[allüülsed kloriidid]], α-arüülalküülkloriidid jm) Lewis’i happe toimel, see on katioonne [[telomerisatsioon]], mille produktid olenevad lähteainete struktuurist ja reaktsiooni tingimustest
* [[alküleerimine]] aktiivsete alküülhalogeniididega ([[allüülsed kloriidid]], α-arüülalküülkloriidid jm) Lewis’i happe toimel, see on katioonne [[telomerisatsioon]], mille produktid olenevad lähteainete struktuurist ja reaktsiooni tingimustest
* [[tsüklisatsioon]] on karbokatiooni [[sisemolekulaarne]] liitumine katioonsest tsentrist kaugemal, eelistatult asendis 5 või 6 asuva π-sidemega. Tsüklisatsioon on tihti järgnevaks reaktsiooniks ([[kõrvalreaktsioon]]iks) alküleerimisel sisseviidud π-sideme osavõtul.
* [[tsüklisatsioon]] on karbokatiooni [[sisemolekulaarne]] liitumine katioonsest tsentrist kaugemal, eelistatult asendis 5 või 6 asuva π-sidemega. Tsüklisatsioon on tihti järgnevaks reaktsiooniks ([[kõrvalreaktsioon]]iks) alküleerimisel sisseviidud π-sideme osavõtul.

Redaktsioon: 19. veebruar 2009, kell 11:55

Elektrofiilne liitumine (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine substraadi molekuli kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

C=C + E–Z → EC–CZ

Siin elektronodefitsiitne osake E+ atakeerib kordse sideme π-elektronpaari, mis on kergesti kättesaadav uue σ-sideme loomiseks ja moodustunud karbokatioon ühineb nukleofiiliga andes liitumisprodukti. Elektrofiili E+ genereerimist reagendist E–Z soodustab reeglina kas teise molekuli E–Z või lisatud Lewis’i happe (katalüsaator) osavõtt.

E+ + C=C → E–C–C+

Tugevate prootonhapete osaluse korral liitub substraadi π-sidemele prooton H+:

H+ + C=C → H–C–C+

Liitumisproduktid moodustuvad järgnevalt karbokatiooni ühinemisel nukleofiiliga (aniooniga või reaktsiooni keskkonnas esineva molekuli vaba elektronpaari omava aatomi või kordse sidemega, näiteks H–OH, H–OR, HOC(=O)R, C=C jt). Näiteks:

E–C–C+ + Z → E–C–C–Z

E–C–C+ + H–OH → E–C–C–OH + H+

E–C–C+ + C=C → E–C–C–C–C+

Reagentide EZ liitumine toimub regioselektiivselt, nii et intermediaadina moodustuks enam stabiliseeritud karbokatioon. Realiseerub see vastavalt Markovnikovi reeglile: elektrofiil (E+ või H+ või R+ jt) liitub selle süsiniku aatomi juurde, millega on seotud rohkem vesiniku aatomeid ja nukleofiilne rühm liitub selle süsiniku aatomiga, millega on seotud kõige vähem vesiniku aatomeid.


Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid

Tüüpilised alkeenide ja alküünide elektrofiilse liitumise reaktsioonid on:


Vaata ka