Atoll: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. veebruar 2009, kell 01:02

Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid.

Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.

Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena.

Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30 °C. Sellest saab järeldada, et atollid esinevad madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele sobib hästi lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede (näiteks Amazonas) suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad fotosünteesi võimaldamiseks valgust.

Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Selle teooria pakkus esimesena välja Charles Darwin ja see on teadlaste seas aktsepteeritud tänaseni.

Eesti korallrahud on tekkinud Siluris. Et biomorfne lubjakivi on kõvem kui tavaline lubjakivi, on paljud korallrahud maapinnal näha, kuigi nad enam ei kasva. Näiteks Nootamaa on kunagine atoll, mille rõngast ulatub praegu sirbikujuline kaar üle merepinna.

Välislingid

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Atollid on [[lubjakivi]]st rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele [[Ookeaniline saar|vulkaanilistele saartele]] [[organism]]ide elutegevuse tulemusena.
-[[Korall]]idele ja [[vetikad|vetikatele]], mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas [[hapnik]]urikas ja soe [[merevesi]] ning küllaldaselt [[valgus]]t. Kõige sobivam [[temperatuur]] korallide kasvuks on 28...30 °C. Sellest saab järeldada, et atollid esinevad madala ja puhta veega [[troopika|troopilise]] ja [[Ekvatoriaalne kliimavööde|ekvatoriaalse]] [[kliima]]ga [[ookean]]ides. Korallidele sobib hästi [[laine|lainetus]], sest lained rikastavad vett hapnikuga. [[Jõgi|Jõgede]] [[suue|suudmealadel]] [[korallriff]]e ei ole, sest jõe [[sete|setted]] teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele [[riimvesi]]. Suurte jõgede ( näiteks [[Amazonas]]) [[Suue|suudmealadel]] korallrahusid ei ole.  Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad [[Protistid|ainuraksed]] [[vetikad]] vajavad [[fotosüntees]]i võimaldamiseks valgust.
+[[Korall]]idele ja [[vetikad|vetikatele]], mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas [[hapnik]]urikas ja soe [[merevesi]] ning küllaldaselt [[valgus]]t. Kõige sobivam [[temperatuur]] korallide kasvuks on 28...30 °C. Sellest saab järeldada, et atollid esinevad madala ja puhta veega [[troopika|troopilise]] ja [[Ekvatoriaalne kliimavööde|ekvatoriaalse]] [[kliima]]ga [[ookean]]ides. Korallidele sobib hästi [[laine|lainetus]], sest lained rikastavad vett hapnikuga. [[Jõgi|Jõgede]] [[suue|suudmealadel]] [[korallriff]]e ei ole, sest jõe [[sete|setted]] teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele [[riimvesi]]. Suurte jõgede (näiteks [[Amazonas]]) [[Suue|suudmealadel]] korallrahusid ei ole.  Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad [[Protistid|ainuraksed]] [[vetikad]] vajavad [[fotosüntees]]i võimaldamiseks valgust.
 Atollid tekivad tavaliselt [[vulkaan|vulkaanilisi]] [[saar]]i kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt [[erosioon]]i,  aga ka [[Vulkaaniline materjal|vulkaanilise materjali]] jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Selle [[teooria]] pakkus esimesena välja [[Charles Darwin]] ja see on [[Teadlased|teadlaste]] seas aktsepteeritud tänaseni.