Redoksreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
par ja lisa
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Redoksreaktsioon''' on [[keemiline reaktsioon]], mille käigus aatom liidab või loovutab [[elektron]]e. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi [[oksüdatsiooniaste]].
'''Redoksreaktsioon''' on [[keemiline reaktsioon]], mille käigus aatom liidab või loovutab [[elektron]]e. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi [[oksüdatsiooniaste]].

Redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis, kui reageerivate ühendite [[redokspotentsiaal]]id on erinevad.


Redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid:
Redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid:
14. rida: 16. rida:
[[Image:Rust03102006.JPG|thumb|250px|Roostetamine on redoksreaktsioon]]
[[Image:Rust03102006.JPG|thumb|250px|Roostetamine on redoksreaktsioon]]


== Redoksreaktsioonide näited ==
== Redoksreaktsioonide näiteid ==


Reaktsioon [[vesinik]]u and [[fluor]]i vahel:
Reaktsioon [[vesinik]]u and [[fluor]]i vahel:
36. rida: 38. rida:
:<math>H_{2} + F_{2}\, \ \longrightarrow \ 2H^{+} + 2F^{-}\ \longrightarrow \ 2HF</math>
:<math>H_{2} + F_{2}\, \ \longrightarrow \ 2H^{+} + 2F^{-}\ \longrightarrow \ 2HF</math>


== Redoksreaktsioonid looduses ==
Looduses on enimlevinumad redoksreaktsioonid teiste seas [[põlemine]], [[hingamine]] ja [[roostetamine]].


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
41. rida: 45. rida:
*[[Roostetamine]]
*[[Roostetamine]]
*[[Patarei]]
*[[Patarei]]

[[Category:Keemia]]
[[Kategooria:Keemia]]


[[ar:تفاعلات أكسدة-اختزال]]
[[ar:تفاعلات أكسدة-اختزال]]

Redaktsioon: 11. veebruar 2009, kell 22:32

Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.

Redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis, kui reageerivate ühendite redokspotentsiaalid on erinevad.

Redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid:

Oksüdatsioon on elektronide loovutamise protsess.
Reduktsioon on elektronide liitmise protsess.
Oksüdeerija on aine, mis oksüdeerib teist ainet, liites endale elektrone.
Redutseerija on aine, mis redutseerib teist ainet, loovutades sellele elektrone.

Oksüdeerijad ja redutseerijad

Aineid, millel on oksüdeerimise omadused, nimetatakse oksüdeerijateks või oksüdantideks. Oksüdeerijad liidavad endaga elektrone, ise redutseerudes. Tüüpiline oksüdeerija on kõrge oksüdatsiooniastmega nt MnO4-, kus mangaani oksüdatsiooniaste on +7 .Teised näited oksüdeerijatest on H2O2, CrO3, Cr2O72-, OsO4.

Ained, mis redutseerivad on redutseerijad või reduktandid. Nemad loovutavad redoksreaktsioonis elektrone, ise oksüdeerudes. Redutseerijaid on keemias mitmeid nt metallid ( Li, Na, Mg), orgaanilises keemias kasutatavad nt NaBH4 (naatriumborhüdriid), LiAlH4 (liitiumalumiiniumhüdriid)

Roostetamine on redoksreaktsioon

Redoksreaktsioonide näiteid

Reaktsioon vesiniku and fluori vahel:

Antud reaktsioon kulgeb kahe pool-reaktsioonina: oksüdeerumine

ehk teisiti

Elementidel on oksüdatsiooniaste 0. Esimeses poolreaktsioonis vesinik oksüdeeritakse oksüdatsiooniastmest 0 kuni oksüdatsiooniastmeni +1. Kuna vesiniku aatomeid osaleb reaktsioonis kaks, siis vesinik kaotab kokku 2*1=2 elektroni.

ja redutseerumine

ehk teisiti

Teises poolreaktsioonis redutseeritakse fluor oksüdatsiooniastmest 0 kuni −1.

Kuna kogu reaktsiooni laeng jääb muutumatuks, peab oksüdeerumisel loovutatud elektronide arv olema võrdne redutseerumisel liidetud elektronide arvuga. Poolreaktsioonide liitmisel elektronide hulk taandub välja ning elektronide ülejääki ei teki:

Ioonid moodustavad vesinikfluoriidi

Redoksreaktsioonid looduses

Looduses on enimlevinumad redoksreaktsioonid teiste seas põlemine, hingamine ja roostetamine.

Vaata ka