Arutlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. september 2005, kell 11:20

See artikkel räägib arutlusemõistest loogikas; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge arutlus (täpsustus) ja Vikisõnaraamatu artiklit

Mall:VikisõnaraamatusArtikkel

Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest. Nii eeldus(ed) kui ka järeldused on propositsioonid, mis on väljendatud lausetega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri keeltes.

Nimetus

Traditsioonilises loogikas on arutlusemõistega analoogiline järeldusemõiste. Erinevus siinsest arutlusemõistest seisneb selles, et järeldust vaadeldakse koosnevana propositsioonide asemel otsustustest. Neid otsustusi nimetatakse eeldusteks ja tuletiseks.

Termin "arutlus" ei ole lõplikult juurdunud. Arutlust võiks põhimõtteliselt nimetada ka järelduseks, sest erinevus propositsioonide ja otsustuste vahel ei etenda selles kontekstis põhimõttelist osa. Et aga arutluste puhul kasutatakse sõna "järeldus" matemaatika eeskujul, siis tekitaks niisugune sõnakasutus kahemõttelisuse sõna "järeldus" eri tähenduste tõttu. On kasutatud ka inglise keele eeskujul sõna "argument", kuid ka see sõna tundub paljudele häirivalt kahemõttelisena.

Arutluse esitamise vorm

Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal või sõnadega "järelikult" (traditsiooniline väljend), "seega", "niisiis" (on ka teisi väljendeid). Formaalsema esituse puhul kasutatakse näiteks tähistust (p₁, p₂, ..., p_n; p_n+1), kus p_i (1≤i≤) on propositsioonid.

Klassikaline näide

Klassikaline arutluse näide:

Sokrates on inimene.

Kõik inimesed on surelikud.

Järelikult Sokrates on surelik.

See näide pärineb traditsioonilisest loogikast, kus ta figureerib järelduse näitena.

Vaikivad eeldused

Arutlused, mida tavaelus esitatakse, võivad sisaldada vaikivaid eeldusi (varjatud eeldusi). Näiteks arutluses

Jaan Tatikas ei saanud parlamendivalimistel ühtki häält.

Järelikult ta parlamenti ei pääse.

sisaldub varjatud eeldus "See, kes parlamendivalimistel hääli ei saa, parlamenti ei pääse". Sõltumata sellest, kas see eeldus on tõene, on ta jäetud ütlemata, sest teda peetakse enesestmõistetavaks. Et arutlust rangelt analüüsida, tuleb varjatud eeldused päevavalgele tuua.

Arutluse kehtivus

Arutlust, milles järeldus järeldub eeldus(t)est, nimetame kehtivaks. Arutlus on kehtiv (ehk kehtib), kui pole loogiliselt võimalik, et kõik eeldused oleksid tõesed ja järeldus väär.

Eelduste koondamine

Kui arutlusel on mitu eeldust, siis võib arutluse taandada ühe eeldusega arutluseks. Selleks tuleb eeldusi väljendavad laused ühendada sõnaga "ja". Nii saadud lause väljendab eelduste konjunktsiooni.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-''See artikkel räägib arutlusemõistest loogikas; sõna teiste tähenduste kohta vaata Vikisõnaraamatu artiklit''
+''See artikkel räägib arutlusemõistest loogikas; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[arutlus (täpsustus)]] ja Vikisõnaraamatu artiklit''
 {{VikisõnaraamatusArtikkel|arutlus}}
 ----
-'''Arutlus''' (ka '''järeldus''', '''argument'''; [[inglise keel]]es ''argument'') koosneb [[eeldus]](t)est ja [[järeldus]]est. Nii eeldus(ed) kui ka järeldused on [[propositsioon]]id, mis on väljendatud [[lause]]tega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri keeltes.
+'''Arutlus''' (ka '''[[järeldus (täpsustus)|järeldus]]''', '''[[argument]]'''; [[inglise keel]]es ''argument'') koosneb [[eeldus]](t)est ja [[järeldus]]est. Nii eeldus(ed) kui ka järeldused on [[propositsioon]]id, mis on väljendatud [[lause]]tega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri [[keel (keeleteadus)|keel]]tes.
+==Nimetus==
-Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal  või sõnadega „järelikult“ (traditsiooniline väljend), „seega“, „niisiis“ (on ka teisi väljendeid). Klassikaline arutluse näide:
+[[Traditsiooniline loogika|Traditsioonilises loogikas]] on arutlusemõistega analoogiline [[järeldus (traditsiooniline loogika)|järeldus]]emõiste. Erinevus siinsest arutlusemõistest seisneb selles, et järeldust vaadeldakse koosnevana propositsioonide asemel [[otsustus]]test. Neid otsustusi nimetatakse eeldusteks ja [[tuletis (traditsiooniline loogika)|tuletis]]eks.
+Termin "arutlus" ei ole lõplikult juurdunud. Arutlust võiks põhimõtteliselt nimetada ka järelduseks, sest erinevus propositsioonide ja otsustuste vahel ei etenda selles kontekstis põhimõttelist osa. Et aga arutluste puhul kasutatakse sõna "järeldus" [[matemaatika]] eeskujul, siis tekitaks niisugune sõnakasutus [[kahemõttelisus]]e sõna "järeldus" eri [[tähendus]]te tõttu. On kasutatud ka inglise keele eeskujul sõna "argument", kuid ka see sõna tundub paljudele häirivalt kahemõttelisena.
+==Arutluse esitamise vorm==
+Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal  või sõnadega "järelikult" (traditsiooniline väljend), "seega", "niisiis" (on ka teisi väljendeid). Formaalsema esituse puhul kasutatakse näiteks tähistust (''p''<sub>1</sub>, ''p''<sub>2</sub>, ..., ''p''<sub>''n''</sub>; ''p''<sub>''n''+1</sub>), kus ''p''<sub>''i''</sub> (1&le;''i''&le;) on [[propositsioon]]id.
+==Klassikaline näide==
+Klassikaline arutluse näide:
 ::Sokrates on inimene.
 ::Kõik inimesed on surelikud.
 ::Järelikult Sokrates on surelik.
+See näide pärineb traditsioonilisest loogikast, kus ta figureerib [[järeldus (traditsiooniline loogika)|järeldus]]e näitena.
+==Vaikivad eeldused==
 Arutlused, mida tavaelus esitatakse, võivad sisaldada [[vaikiv eeldus|vaikivaid eeldusi]] ([[varjatud eeldus]]i). Näiteks arutluses
@@ 17. rida: / 32. rida: @@
 ::Järelikult ta parlamenti ei pääse.
-sisaldub varjatud eeldus „See kes parlamendivalimistel hääli ei saa, parlamenti ei pääse“. Sõltumata sellest, kas see eeldus on [[tõesus|tõene]], on ta jäetud ütlemata, sest teda peetakse enesestmõistetavaks. Et arutlust rangelt analüüsida, tuleb varjatud eeldused päevavalgele tuua.
+sisaldub varjatud eeldus "See, kes parlamendivalimistel hääli ei saa, parlamenti ei pääse". Sõltumata sellest, kas see eeldus on [[tõesus|tõene]], on ta jäetud ütlemata, sest teda peetakse enesestmõistetavaks. Et arutlust [[rangus|rangelt]] [[analüüs]]ida, tuleb varjatud eeldused päevavalgele tuua.
+==Arutluse kehtivus==
 Arutlust, milles järeldus [[järeldumine|järeldub]] eeldus(t)est, nimetame [[kehtivus|kehtiv]]aks. Arutlus on kehtiv (ehk kehtib), kui pole [[loogiline võimalikkus|loogiliselt võimalik]], et kõik eeldused oleksid [[tõesus|tõesed]] ja järeldus [[väärus|väär]].
+==Eelduste koondamine==
+Kui arutlusel on mitu eeldust, siis võib arutluse taandada ühe eeldusega arutluseks. Selleks tuleb eeldusi väljendavad laused ühendada sõnaga "[[ja]]". Nii saadud lause väljendab eelduste [[konjunktsioon (loogika)|konjunktsioon]]i.
+{{täienda}}
 [[Category:Epistemoloogia]]