Otepää kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
''Sisu ei vasta pealkirjale''
toimeta mall
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
''Sisu ei vasta pealkirjale''
''Sisu ei vasta pealkirjale''



Redaktsioon: 5. september 2005, kell 09:14

Sisu ei vasta pealkirjale

Otepää valla territooriumi moodustab Otepää linn ning 21 küla. Elanike arv Otepää vallas seisuga 01.01.2004 on 4329, sealhulhas mehi 2038 (47%) ja naisi 2291 (53%).

Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas on Otepääd mainitud juba 1116. Aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval.

Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. Aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani.

Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone.