Sugutu paljunemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. veebruar 2009, kell 22:21

Suguta paljunemine sinilillel: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine)

Suguta sigimine (ka aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism.

Eristatakse kahte suguta sigimisviisi: vegetatiivne ja eoseline sigimine. Vegetatiivselt sigimisel saa uus organism enamasti alguse ühe vanema (keha)osa(de)st.

Suguta paljunevad enamik üherakulisi organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed ja seened, kes on hulkraksed. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks käsnadel pungumine.

Vaata ka

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Eristatakse kahte suguta sigimisviisi: [[vegetatiivne sigimine|vegetatiivne]] ja [[eoseline sigimine]]. Vegetatiivselt sigimisel saa uus organism enamasti alguse ühe vanema (keha)osa(de)st.
-Suguta paljunevad enamik [[ainuraksed|ainurakseid]] organisme, nagu [[arhed]], [[bakterid]] ja [[protistid]], samuti paljud [[taimed]], [[seened]] – kes on hulkraksed. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks [[käsnad]]el [[pungumine]].
+Suguta paljunevad enamik [[üherakuline organism|üherakulisi organisme]], nagu [[arhed]], [[bakterid]] ja [[protistid]], samuti paljud [[taimed]] ja [[seened]], kes on [[hulkrakne organism|hulkraksed]]. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks [[käsnad]]el [[pungumine]].
 == Vaata ka ==