Ester: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
inglise vikist
1. rida: 1. rida:
''Aineklassi kohta [[keemia]]s vaata [[estrid]].''
''Aineklassi kohta [[keemia]]s vaata [[estrid]].''
----
----
'''Ester''' ([[heebrea keel]]es אסתר; [[5. sajand eKr]]) oli naine [[kristlus|kristliku]] [[Piibel|Piibli]] [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] ja [[judaism|juudi]] [[Tanakh]]is, [[Pärsia]] ja [[Meedia]] kuninga [[Ahasveros]]e ([[Xerxes I]]) kuninganna, [[Estri raamat]]u kangelanna.
'''Ester''' on tuntud tegelane [[Piibel|Piiblis]].


==Lugu==
Ester oli vaeslapsest [diasporaa]] [[juudid|juuditar]] nimega '''Hadassa''' '[[mürt]]', ent kui ta läks kuninga [[haarem]]isse, sai ta nime, mille all teda praegu tuntakse. See on süüria-araabia teisend [[pärsia keel|pärsia]] sõnast ''satarah'' 'täht'. Ta oli [[benjaminlane|benjaminlase]] [[Abihail]]i tütar.


Tema perekond ei kasutanud kuningas [[Kyros II]] antud luba [[Paabeli vangipõlv]]est [[Jeruusalemm]]a tagasi pöörduda. Ester elas koos oma sugulasest kasuisa [[Mordokai]]ga, kellel oli mingi amet [[Suusan]]i palees.


Ahasveros laskis end [[abielulahutus|lahutada]] [[Vasti]]st ning valis endale abikaasaks Estri. Varsti pärast seda andis ta oma peaministrile, [[agag]]lasele [Haaman]]ile võimu ja voli tappa ja hävitada kõik [[juudid]] kogu Pärsia impeeriumis. Estri vaheleastumine hoidis selle kohutava katastroofi ära. Haaman [[poomine|poodi]] [[võllas]]sse, mis ta oli lasknud Mordokai jaoks valmistada. Ja juudid seadsid oma imepärase pääsemise mälestuseks sisse iga-aastase [[puurim]]ipüha. See toimus umbes 52 aastat pärast Paabeli vangipõlvest vabanemist, [[Plataia lahing]]u ja [[Mykale lahing]]u aastal ([[479 eKr]]).


==Iseloomustus==
''Artikkel tuleb alles kirjutada.''
Ester esineb Piiblis vaga, uskliku, julge, ettevaatliku ja otsusekindla naisena ja oma kasuisa sõnakuuleliku tütrena, kes juudi rahva heaks püüdis jagada kuninga soosingut oma kasuisaga. Ta pidi olema erakordselt veetlev, sest ta "leidis armu kõigi silmis, kes teda nägid" ([[Estri raamat 2]]:15).
[[Pühakiri]] näitab teda [[Jumal]]a tööriistana juudi rahva hävingu ärahoidmisel ning Pätsia juutidele turvalisuse, jõukuse ja rahu tagamisel.

==Vaidlused Estri ajaloolisuse üle==
Selle üle, kas Ester on reaalselt eksisteerinud, on vaieldud. On olemas seisukoht, et tegemist Estri lugu on puhas väljamõeldis, mis oli mõeldud õpetlikuks [[allegooria]]ks.

Estri ebaajaloolisusele viitavad sarnasused juutide puurimipüha ning [[jumalad|jumal]] [[Marduk]]i ja tema abikaasa [[Ištar]]i auks peetud [[pärsia religioon|pärsia]] [[püha]] vahel, mida peeti nende võidu auks oma võistlejate [[Uman]]i (kõlab nagu "Haaman") ja [[Mašti]] (kõlab nagu "Vasti") üle.

Estri ajalooliluse kasuks räägib see, et [[Vana-Kreeka|kreeka]] ajaloolane [[Herodotos]] mainib, et pärast kaotust ühes sõjas [[muinaskreeklased|kreeklastega]] (vaata [[Kreeka-Pärsia sõjad]]) nõudis kuningas taga oma [[haarem]]it.

''Vajab täiendamist''

[[de:Königin Ester]]
[[en:Esther]]
[[ja:エステル (人物)]]

Redaktsioon: 1. aprill 2004, kell 00:46

Aineklassi kohta keemias vaata estrid.


Ester (heebrea keeles אסתר; 5. sajand eKr) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanakhis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.

Lugu

Ester oli vaeslapsest [diasporaa]] juuditar nimega Hadassa 'mürt', ent kui ta läks kuninga haaremisse, sai ta nime, mille all teda praegu tuntakse. See on süüria-araabia teisend pärsia sõnast satarah 'täht'. Ta oli benjaminlase Abihaili tütar.

Tema perekond ei kasutanud kuningas Kyros II antud luba Paabeli vangipõlvest Jeruusalemma tagasi pöörduda. Ester elas koos oma sugulasest kasuisa Mordokaiga, kellel oli mingi amet Suusani palees.

Ahasveros laskis end lahutada Vastist ning valis endale abikaasaks Estri. Varsti pärast seda andis ta oma peaministrile, agaglasele [Haaman]]ile võimu ja voli tappa ja hävitada kõik juudid kogu Pärsia impeeriumis. Estri vaheleastumine hoidis selle kohutava katastroofi ära. Haaman poodi võllassse, mis ta oli lasknud Mordokai jaoks valmistada. Ja juudid seadsid oma imepärase pääsemise mälestuseks sisse iga-aastase puurimipüha. See toimus umbes 52 aastat pärast Paabeli vangipõlvest vabanemist, Plataia lahingu ja Mykale lahingu aastal (479 eKr).

Iseloomustus

Ester esineb Piiblis vaga, uskliku, julge, ettevaatliku ja otsusekindla naisena ja oma kasuisa sõnakuuleliku tütrena, kes juudi rahva heaks püüdis jagada kuninga soosingut oma kasuisaga. Ta pidi olema erakordselt veetlev, sest ta "leidis armu kõigi silmis, kes teda nägid" (Estri raamat 2:15).

Pühakiri näitab teda Jumala tööriistana juudi rahva hävingu ärahoidmisel ning Pätsia juutidele turvalisuse, jõukuse ja rahu tagamisel.

Vaidlused Estri ajaloolisuse üle

Selle üle, kas Ester on reaalselt eksisteerinud, on vaieldud. On olemas seisukoht, et tegemist Estri lugu on puhas väljamõeldis, mis oli mõeldud õpetlikuks allegooriaks.

Estri ebaajaloolisusele viitavad sarnasused juutide puurimipüha ning jumal Marduki ja tema abikaasa Ištari auks peetud pärsia püha vahel, mida peeti nende võidu auks oma võistlejate Umani (kõlab nagu "Haaman") ja Mašti (kõlab nagu "Vasti") üle.

Estri ajalooliluse kasuks räägib see, et kreeka ajaloolane Herodotos mainib, et pärast kaotust ühes sõjas kreeklastega (vaata Kreeka-Pärsia sõjad) nõudis kuningas taga oma haaremit.

Vajab täiendamist