Anna Karenina: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: bg:Ана Каренина muutis: es:Ana Karenina |
Mall:Raamatu info |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Raamatu info |
|||
⚫ | "'''Anna Karenina'''" |
||
| nimi = Anna Karenina |
|||
| orig_tiitel = Анна Каренина |
|||
| tõlge = A. Selber (1902) |
|||
[[Selma Holberg]] (1939) |
|||
| autor = [[Lev Tolstoi]] |
|||
| riik = [[Venemaa]] |
|||
| keel = [[vene keel|vene]] |
|||
| žanr = [[romaan]] |
|||
| kirjastaja = Русском вестнике |
|||
| ee_kirjastaja = N. Oll |
|||
| avald_kuup = 1875-1877 |
|||
| ee_avald_kuup = 1902-1903 |
|||
| lehekülgi = 807 |
|||
| isbn = ISBN 9788498199246 |
|||
}} |
|||
⚫ | "'''Anna Karenina'''" on vene kirjaniku [[Lev Tolstoi]] [[romaan]], mis esmakordselt avaldati aastail [[1875]]–[[1877]] järjejutuna ajakirjas "''Русский Вестник''", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal [[1878]] töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul. |
||
Teost peetakse üheks [[realism (kirjandus)|realismi]] tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Vene luuletaja [[Aleksander Puškin]]i vanem tütar [[Maria Hartung]] (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult. |
Teost peetakse üheks [[realism (kirjandus)|realismi]] tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Vene luuletaja [[Aleksander Puškin]]i vanem tütar [[Maria Hartung]] (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult. |
||
29. rida: | 45. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
<references/> |
|||
[[Kategooria:Romaanid]] |
[[Kategooria:Romaanid]] |
Redaktsioon: 30. jaanuar 2009, kell 20:06
Anna Karenina | |
---|---|
Originaali pealkiri | Анна Каренина |
Autor | Lev Tolstoi |
Tõlkija |
A. Selber (1902) Selma Holberg (1939) |
Päritolumaa | Venemaa |
Keel | vene |
Žanr | romaan |
Kirjastaja |
Русском вестнике (originaal) N. Oll (eesti keeles) |
Ilmumisaeg |
1875-1877 (originaal) 1902-1903 (eesti keeles) |
Lehekülgi | 807 |
ISBN | ISBN 9788498199246 |
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 1875–1877 järjejutuna ajakirjas "Русский Вестник", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.
Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Vene luuletaja Aleksander Puškini vanem tütar Maria Hartung (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.
Enamik vene kriitikuid peavad raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.
2007. aasta jaanuarikuu ajakiri Time nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks [1]
"Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosaliselt Anna Kareninat mängib Greta Garbo.
Sisukokkuvõte
Romaan on jaotatud kaheksaks osaks.
Tegelasi
- Anna Arkadjevna Karenina
- Aleksei Aleksandrovitš Karenin
- Aleksei Kirillovitš Vronski
- Konstantin Dmitrõtš Levin
- Ekaterina Aleksandrovna Štšerbatskaja, Kitty
- Stepan Arkadjitš Oblonski, Stiiva
- Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly
- Sergei Aleksõtš Karenin, Serjoža
- Nikolai Dmitõtš Levin
- Sergei Ivanovitš Koznõtšev
- Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy
- Madame Stahl
- Varvara Andreevna, Varenka
- Vasenka Veslovski