Katõni massimõrv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. jaanuar 2009, kell 19:57

Katõni massimõrv on Katyńi (vene k. Катынь) küla lähedal Smolenski oblastis NSVL-i poolt korraldatud inimsusevastane kuritegu.

Peale Teise maailmasõja algust ning NSVL poolset kallaletungi Poolale ning poola armee ohvitseride interneerimist koondati vangi langenud sõjaväelased vangilaagritesse ning vastavalt NSVL NKVD ja poliitilise juhtkonna korraldusele hukati vangi langenud 21 857 poola kodakondsusega poola, ukraina, valgevene ja juudi rahvusest isikut. Sellest hukatute arvust olid ligi 15 000 poola ohvitserid, kellest 4143 surnukehad leiti Katõni piirkonnast, teiste teadmata kadunute matmiskohtade kohta andmed puuduvad. Ainsa tuvastatud hukkamiskoha järgi nimetataksegi antud poola sõjaväelaste suhtes toime pandud sõjakuritegu Katõni massimõrvaks.

NKVD osalust antud sõjakuriteos kinnitab KK määrus П 13/144- 5. märtsist 1940 ja NKVD ülema Lavrenti Beria ettekanne nr.794/Б- märts 1940 "tehtud tööst", mis esitati NLKP KK esimesele sektretärile Jossif Stalinile ning mida säilitatakse NLKP Keskkomitee arhiivis.

Peale Ukraina vallutamist Saksa vägede poolt teostati (algus 29. märts 1943) antud piirkonnas propagandaeesmärkidel koos Punase Risti esindajatega haudade avamine ning surnute tuvastamine ja sõjakuriteo toime pannud Nõukogude võimuesindajate vastu suunatud psühholoogilise sõja aktsioonid.

Kronoloogia

10. aprillil 1943 avaldas Saksa infoagentuur Transocean Tallinnast uudise " Üks 800-st Punaarmeest põgenenud eestlastest 30-ne aastane Ferdinand Tamman teatab ajalehele Eesti Sõna: " Kui Poola emigrantlik valitsus otsib taga teadmata kadunud poolakaid, siis võiks küsida selle kohta Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastelt. Sest meie, eestlased nägime nende haudu" ^[1]
13. aprillil 1943 avalikustab Saksa valitsus Berliinis Katõni piirkonnas toimunud väljakaevamiste tulemused.
17. aprill 1943 edastab Poola valitsus emigratsioonis läbi BBC palve Rahvusvahelise Punase Ristile saata Katõni väljakaevamistele eksperdid.
26. aprill 1943 Poola saadikule NSVL esitatakse noot diplomaatiliste suhete katkestamisest NSVL ja Poola Sikorski valitsuse vahel.
8. mail 1943 alustatakse NSVL-s Poola Kostyuzcko nimelise diviisi formeerimist.
30. mail 1943 dateerib rahvusvaheline komisjon mahalaskmise ajaks kevade 1940.
24. jaanuaril 1944 avalikustakse NSVL poolse "sõltumatu" uurimiskomisjoni, mille kohaselt poolakate hukkajaks olid sakslased ning toimus see sügisel 1941.
1-2 november 1946 Nürnbergi protsessil kuulatakse üle tunnistajaid Katõni massimõrva kohta, kuid saksa kohtualuste süüdistuskokkuvõttest jääb antud juhtum välja tõendite puudumise tõttu.

Venemaa võimud ei tunnista senini selle massimõrva toimepanekut, poolapoolsete materiaalsete nõudmiste kartuses.

Kunstis

Kunstis on Katõni massimõrvale viidatud mitmes teoses:

2001 aastal valminud filmis Enigma.
Katõn (Katyń, Poola 2007), R: Andrzej Wajda ^[2]

Viited

↑ («Тематическое досье вестника иностранной служебной информации ТАСС. Германия- Трансоцеан». Начато 1 апреля 1943 г. Окончено 31 декабря 1943 г., стр. 6, http://www.jsotech.com/index.php?act=Print&client=printer&f=166&t=7255
↑ * etv.err.ee

Välislingid

Venekeelset kirjandust Katõni massimõrva kohta
Poolas kutsutakse üles punamonumente eemaldama - Postimees, 28. aprill 2007.
FSB loovutas Poolale Katõni arhiivimaterjalid - Postimees, 18. detsember 2008
Andres Laasik. „Katõn” – tapmistest, mis peideti kalevi alla - EPL, 19. detsember 2008
Mart Laar. 22 000 mõrvatud Poola ohvitseri - miks lääs kõik need aastad vaikis? Postimees, 17. jaanuar 2009
Sven Randlaid. Vene kohus: Katõni veretöö uurimise lõpetamine oli seaduslik ERR, 29. jaanuar 2009

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

[1] («Тематическое досье вестника иностранной служебной информации ТАСС. Германия- Трансоцеан». Начато 1 апреля 1943 г. Окончено 31 декабря 1943 г., стр. 6, http://www.jsotech.com/index.php?act=Print&client=printer&f=166&t=7255

[2] * etv.err.ee

[1]

[2]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Katõni massimõrv''' on [[Katyń]]i (vene k. Катынь) küla lähedal [[Smolenski oblast]]is [[NSVL]]-i poolt korraldatud inimsusevastane kuritegu.
 [[Pilt:Katyn massacre 5.jpg|right|thumb|Katõni massimõrv]]
-Peale [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ning [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSVL poolset kallaletungi Poolale]] ning poola armee ohvitseride interneerimist koondati vangi langenud sõjaväelased vangilaagritesse ning vastavalt NSVL NKVD ja poliitilise juhtkonna korraldusele hukati vangi langenud '''21 857''' poola kodakondsusega poola, ukraina, valgevene ja juudi rahvusest isikut. Sellest hukatute arvust olid ligi 15 000 poola ohvitserid, kellest 4143 surnukehad leiti Katõni piirkonnast, teiste teadmata kadunute matmiskohtade kohta andmed puuduvad. Ainsa tuvastatud hukkamiskoha järgi nimetataksegi antud poola sõjaväelaste suhtes toime pandud sõjakuritegu Katõni masssimõrvaks.
+Peale [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ning [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSVL poolset kallaletungi Poolale]] ning poola armee ohvitseride interneerimist koondati vangi langenud sõjaväelased vangilaagritesse ning vastavalt NSVL NKVD ja poliitilise juhtkonna korraldusele hukati vangi langenud '''21 857''' poola kodakondsusega poola, ukraina, valgevene ja juudi rahvusest isikut. Sellest hukatute arvust olid ligi 15 000 poola ohvitserid, kellest 4143 surnukehad leiti Katõni piirkonnast, teiste teadmata kadunute matmiskohtade kohta andmed puuduvad. Ainsa tuvastatud hukkamiskoha järgi nimetataksegi antud poola sõjaväelaste suhtes toime pandud sõjakuritegu Katõni massimõrvaks.
 NKVD osalust antud [[sõjakuritegu|sõjakurite]]os kinnitab KK määrus П 13/144- 5. märtsist 1940 ja [[NKVD]] ülema [[Lavrenti Beria]] ettekanne  nr.794/Б- märts 1940  "tehtud tööst", mis esitati [[NLKP KK]] esimesele sektretärile [[Jossif Stalin]]ile ning mida säilitatakse  [[NLKP Keskkomitee]] arhiivis.