Kaukasus: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: ko:캅카스 산맥 |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
Kaukasuse ala jaguneb [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia]], [[Iraan]]i, [[Venemaa]] ja [[Türgi]] vahel. |
Kaukasuse ala jaguneb [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia]], [[Iraan]]i, [[Venemaa]] ja [[Türgi]] vahel. |
||
'''Suur-Kaukasuse''' põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800-3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu- ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast, lumepiir ja liustikud algavad 3000-3500-st meetrist. |
|||
'''Väike-Kaukasuse''' põhja- ja läänekülgede madalamatel aladel laiuvad heitlehised ja laialehised metsad, kõrgematel aladel sega- ja okaspuumetsad, ka pöögimetsad. Lõunakülge katavad rohumaad ja stepid kuni 2500 m kõrgusele. Selle regiooni kõrgeimatel aladel laiuvad ka mägi-rohumaad. Vulkaanilised ja teised kivimoodustised on laialtlevinud. Vulkaaniline ala laiub üle suure ala Lõuna-Gruusiast Armeenia ja Edela-Aserbaidzaanini. Silmapaistvamad mäetipud on Mt. Aragats, Didi Abuli, Samsari jt. Alalae annavad iseloomu vulkaanilised platood, laavavood, vulkaanilised järved, vulkaanilised koonused ja teised tunnusjooned. Väike-Kaukasuses napib liustikke, mis on Suur-Kaukasuses tavalised. |
|||
Redaktsioon: 28. jaanuar 2009, kell 15:06
Kaukasus on mäestik Aasias. Osade geograafide arvates on Suur-Kaukasuse peaahelik piiriks Euroopa ja Aasia maailmajao vahel.
Mäestiku põhjaosa, Suur-Kaukasus, kulgeb loode-kagu sihis Aasovi ja Kaspia mere vahel.
Lõunaosa, Väike-Kaukasus kulgeb kaarekujuliselt, lääneosas edela-kirde sihis, keskosas lääne-ida suunas (seal on ta Lihhi aheliku kaudu Suur-Kaukasusega ühenduses), idaosas loode-kagu sihis, piirneb lõunast Armeenia mägismaaga.
Kõrgeim mägi on Elbrus Suur-Kaukasuses (5642 meetrit).
Kaukasuse ala jaguneb Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Iraani, Venemaa ja Türgi vahel.
Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800-3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu- ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast, lumepiir ja liustikud algavad 3000-3500-st meetrist.
Väike-Kaukasuse põhja- ja läänekülgede madalamatel aladel laiuvad heitlehised ja laialehised metsad, kõrgematel aladel sega- ja okaspuumetsad, ka pöögimetsad. Lõunakülge katavad rohumaad ja stepid kuni 2500 m kõrgusele. Selle regiooni kõrgeimatel aladel laiuvad ka mägi-rohumaad. Vulkaanilised ja teised kivimoodustised on laialtlevinud. Vulkaaniline ala laiub üle suure ala Lõuna-Gruusiast Armeenia ja Edela-Aserbaidzaanini. Silmapaistvamad mäetipud on Mt. Aragats, Didi Abuli, Samsari jt. Alalae annavad iseloomu vulkaanilised platood, laavavood, vulkaanilised järved, vulkaanilised koonused ja teised tunnusjooned. Väike-Kaukasuses napib liustikke, mis on Suur-Kaukasuses tavalised.