Porfüüriline struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. jaanuar 2009, kell 18:50

Kvartsi (läikiv tume) ning kaaliumpäevakivi (punakas) fenokristallidega rüoliit (kvartsporfüür).

Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.

Juhul kui põhimassi moodustavad mineraaliterad on silmale eristamatud, nimetatakse kivimit porfüüriliseks, kui aga põhimass on faneriitne, siis porfüürilaadseks.

Vastavalt kivimi keemilisele koostisele jagatakse kivimid porfüürideks ja porfüriitideks. Porfüürid on happelise, porfüriidid aga aluselise koostisega. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse mineraali nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks kvartsporfüür) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks diabaasporfüriit.

Porfüürilised kivimid on reeglina vulkaanilised. Nende põhimass on afaniitne või peeneteraline, milles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal maakoores kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina laavast, mis sisaldas juba moodustunud kristalle.

Saaremaa läänerannikult võib leida punaseid kive, mis sisaldavad väikseid kvartsikristalle. Seda kivimit, mis rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogia kohaselt on rüoliit, nimetatakse tavaliselt läänemere punaseks kvartsporfüüriks.

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Juhul kui põhimassi moodustavad [[mineraal]]iterad on [[silm]]ale eristamatud, nimetatakse kivimit '''porfüüriliseks''', kui aga põhimass on [[Faneriitne struktuur|faneriitne]], siis '''porfüürilaadseks'''.
-Vastavalt kivimi [[Keemia|keemilisele]] koostisele jagatakse kivimid '''porfüürideks''' ja '''porfüriitideks'''. Porfüürid on [[Happeline kivim|happelise]], porfüriidid aga [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad [[päevakivi]]d, siis on porfüürides ülekaalus [[leelispäevakivi]]d, porfüriitides aga [[plagioklass]]id. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse [[mineraal]]i nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks [[kvartsporfüür]]) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks '''diabaasporfüriit'''.
+Vastavalt kivimi [[Keemia|keemilisele]] koostisele jagatakse kivimid '''porfüürideks''' ja '''porfüriitideks'''. Porfüürid on [[Happeline kivim|happelise]], porfüriidid aga [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse [[mineraal]]i nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks [[kvartsporfüür]]) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks '''diabaasporfüriit'''.
 Porfüürilised kivimid on reeglina [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilised]]. Nende põhimass on [[Afaniitne struktuur|afaniitne]] või [[Peeneteraline struktuur|peeneteraline]], milles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal [[maakoor]]es kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina [[laava]]st, mis sisaldas juba moodustunud [[kristall]]e.