Arutelu:Tycho Brahe

Äkki paneks selle suremise värgi hoopis vandenõuteooriate alla ja lingiks siit?--Tvali 20:36, 14 Apr 2005 (UTC)

Kui keegi tahab, võib selle vandenõuteooriate alla panna, aga siit seda ärge ära võtke, sest see puudutab otseselt Tycho Brahe isikut. See ei ole ka nii pikk, et seda kuskile eraldi peaks panema. Muide, põhimõtteliselt peals igast vandenõuteooriast eraldi artikli kirjutama. Andres 20:40, 14 Apr 2005 (UTC)

See on lihtsalt üsna kahtlastel alustel väide ja Kepleri jaoks kahtlemata üsna solvav. Aga jah, võib ka samas siin olla, sest selle hüpoteetilisust rõhutatakse üsna selgelt.--Tvali 12:58, 15 Apr 2005 (UTC)

---

Kust see põhjajoomise jutt pärineb? Mis tähendab "võrdlemisi põhja"? Andres 04:51, 16 Apr 2005 (UTC)

TTÜ teadusfilosoofia loengukursusest (Ülo Kaevats). Ma ei tea, mida 'võrdlemisi põhja' tähendab. Taivo 13:16, 16 Apr 2005 (UTC)

Küsiksid ehk Kaevatsilt. Andres 19:50, 16 Apr 2005 (UTC)

Siin: [1] [2] öeldakse, et Tycho oli abielus ja tal oli 8 last (kellest 2 surid küll varakult). Ehk siis kui jõi, siis vaevalt igavusest ;) Tiina357 25. oktoober 2006, kell 01:56 (UTC)

Jätsin välja lause:

Et Brahe oli poissmees ja tal polnud observatooriumis palju tegevust, siis jõi ta end võrdlemisi põhja.

Tiina, kui Sa viitsid, siis palun integreeri artiklisse andmed Sinu poolt viidatud allikatest.

Andres 25. oktoober 2006, kell 10:33 (UTC)

---

Kaks viimast lauset ei sobi alapealkirja "Surm" alla. Andres 25. oktoober 2006, kell 10:33 (UTC)

---

Tal õnnestus varakult täiustada taevakehade positsiooni mõõtmise metoodikat ja sooritada vastavalt täpsemaid mõõtmisi.

Kas "varakult" tähendab 'noorelt' või 'enne paljusid teisi'? Kas see on midagi erinevat sellest, millest allpool juttu on? Andres 27. oktoober 2006, kell 01:48 (UTC)

---

Lisaks Venile andis kuningas Tychole läänisid Norras, Kulleni Skånes ja

Siit jääb arusaamatuks, mis see Kullen oli. Kas see oli mõis, või küla...? Samuti võib seda lugeda nii, nagu oleks jutt Norra kõrval piirkonnast nimega Kulleni Skåne (lugesingi algul nii). Andres 27. oktoober 2006, kell 02:01 (UTC)

Lisaks sellele ei olnud tema abielu seisusekohane.

Jääb arusaamatuks, mis seoses seda on öeldud. Kas see on üks ebasoosingusse langemise põhjusi või on tahetud loetleda laiduväärset Tycho juures? Tekstist jääb igatahes mulje, et uus kuningas lihtsalt oli astronoomia vastu ükskõikne ning eelmainitud laiduväärsed seigad ei mänginud kuninga otsuses mingit rolli. Andres 27. oktoober 2006, kell 02:05 (UTC)

Praegu on kirjutatud "Knutstorpi loss", aga õigem oleks vist "Knutstorpi linnus". Andres 27. oktoober 2006, kell 02:17 (UTC)

Haua avamist peaks nähtavasti märkima ka alajaotuses "Surm". Hea oleks, kui selle kohta rohkem teada saaks. Andres 27. oktoober 2006, kell 02:28 (UTC)

Duell ja surm

Tycho Brahe uusima täieliku biograafia avaldanud Victor E. Thoren väidab, et Tycho ja Manderup Parsbergi (Tycho kauge sugulane muuseas) duelli põhjuseks ei olnud vaidlus selle üle kumb oli parem matemaatik. See apokrüüfiline lugu pärineb Tycho esimesest Pierre Gassendi poolt kirjutatud biograafiast aga ei vasta kindlasti tõele. (Victor E. Thoren "The Lord of Uraniborg"). Tegelik põhjus on teadmata aga Thoren oletab, et Tycho üle visati nalja, kuna ta ta oli hiljuti toimunud kuuvarjutuse järgi ette ennustanud, et Türgi sultan Suleiman Tore sureb peatselt. Aga selgus, et sultan oli surnud juba mitu nädalat enne varjutust. Juba surnud sultani surma ette ennustamine olevat Rostocki astronoomia-astroloogia huviliste hulgas lõbusat elevust tekitanud.

Tycho surmast ka. Kui on mainitud, et Kepler Tycho surmast kasu sai, siis tuleks ka lisada, et Kepleri ei võinud mitte kuidagi ette teada, et Tycho surivoodil lebades oma töö talle pärandab. Longomontanus ja Tengnagel aga ehk mõni teinegi õpilastest oleks paistnud tõenäolisemana meistri töö jätkamiseks. Kepleri huvi oleks pidanud olema just Tychot "kauem elus hoida", sest Tycho käest sai ta vähemalt mingilgi määral andmeid, Longomontanuse ja Tengnageli käest ta vaevalt, et niigi palju oleks saanud.

Kal 21. märts 2007, kell 23:55 (UTC).

Aitäh! Tegin Sinu teksti kasutades artikli tekstis täiendused. Andres 22. märts 2007, kell 11:00 (UTC)

täheparallaksist Brahe maailmasüsteemi juures

Võib olla oleks lõbus lisada, et tähtede mõõtetava parallaksi puudumine on ainult pool Tycho Brahe väitest. Oli nii, et Tycho suutis tähtede asukohti mõõta täpsusega umbes 1', heledamate tähtede suuruseks hindas Tycho umbes 3' (viimane oli tegelikult silma optilistest omadustest tingitud viga, hele objekt tumedal taustal paistab suuremana kui ta tegelikult on). Kui Maa liiguks siis peavad tähed olema nii kaugel, et parallaks oleks Maa orbiidi otspunktidest vaadatuna väiksem kui 1', aga kuna isegi nii kaugelt paistab tähe läbimõõt 3' siis peab tähe läbimõõt olema suurem kui kolm Maa orbiidi läbimõõtu ja see tundus Tychole absurdne ja võimatu. Seda lugu saab lugeda ka eesti keeles (P.Popov, jt „Astronoomia“ Eesti Riiklik Kirjastus 1959) --Kal 4. aprill 2007, kell 23:05 (UTC)

Monteerisin selle jutu sisse, vaata üle.

Kas pole nii, et kinnistähe mis tahes näivad mõõtmed tulenevad nägemise omadustest?

Kas on siis nii suuri tähti? Ma ei ole astronoomiaga nii hästi kursis, aga arvan, et eriti ei ole, kui just tegu pole supernoovadega. Andres 5. aprill 2007, kell 10:52 (UTC)

Sul on õigus, enamasti tähed nii suured ei ole, mõned erandid välja arvata. Tycho eksis tähtede suuruse hindamisel, tegelikult paistab suhteliselt suuremate tähtede läbimõõt Maalt vaadatuna umbes 0.05" aga mitte 3'. See viga kinnitas tema veendumust, et Maa ei saa liikuda. Sõnastus tundub ok olevat aga lõik " et parallaks omavahel kõige kaugemate orbiidi punktide suhtes on väiksem kui umbes 1'" võib-olla raskesti arusaadav inimesele, kes teemat ei valda. Aga seda on vist ka raske lühidalt sõnastada.

Thoren kirjeldab kuskil pikalt parallaksi ja selle mõõtmist n.ö lihtsa inimese seisukohast just selles kontekstis. Vaatan ehk leian sealt mõne hea selgituse. --Kal 5. aprill 2007, kell 13:45 (UTC)

Artikkel Parallaks on täitsa olemas. Suunasin lingi sinna, sest astronoomias pole ju eraldi parallaksi mõistet (muidugi on aastaparallaksi mõiste, ka sellele artiklile võiks linkida.) Seal saab sellest bka pikemalt rääkida. Andres 5. aprill 2007, kell 17:01 (UTC)

---

Kas eesti keeles öeldakse "Tycho maailmasüsteem" või "Brahe maailmasüsteem"? Andres 5. aprill 2007, kell 20:42 (UTC)

Ma olen kohanud nimetusi "Tycho maailmasüsteem" ja "Tycho Brahe maailmasüsteem". Pole kuulnud kasutust "Brahe maailmasüsteem", kuigi Eesti traditsiooni arvestades ju võiks. Rääkisin sel teemal ülikooli füüsikaajaloo õppejõuga, kes arvas, et Tycho puhul võib eesnime järgi nimetamist tarvitada küll. Väljakujunenud normist või traditsioonist ei saa ilmselt rääkida, sest minu teada on eesti keeles saadaval ainult üks pikem artikkel Tychost (ja tema maailmasüsteemist). TYCHO BRAHE – KUULUS TAANLANE Seal on kasutatud "Tycho maailmasüsteem" ja "Tycho Brahe maailmasüsteem". Mina eelistaks nime "Tycho maailmasüsteem", sest mulle tundub, et Tycho Brahe oleks ise nii tahtnud - latiniseeris ta ju oma eesnime aga mitte perekonna nime. --Kal 9. aprill 2007, kell 08:23 (UTC)

Kas kogu Tõnu Viigi artiklis sisalduv info on siin kajastatud? Kui ei, siis võiks artiklit täiendada. Mõned Tychosse puutuvad asjad on eraldi artiklites.

Kõike ei ole. Ma loen praegu Victor E. Thoren biograafiat, see tugineb uuematele allikatele kui Tõnu Viik. Kui läbi saan, siis võiks uut infot siia lisada küll. --Kal 9. aprill 2007, kell 20:25 (UTC)

Jah, palun tee seda. Andres 10. aprill 2007, kell 22:25 (UTC)

Tycho maailmasüsteemi kohta võiks olla eraldi artikkel, kus saaks sellest pikemalt rääkida. Andres 9. aprill 2007, kell 08:33 (UTC)

Peaks jah. Tegelikult võiks olla ka eraldi artikkel ka Ptolemaiose maailmasüsteemist (sest erines rehkenduslikult Aristotelese omast) ja Koperniku süsteemist. Koperniku originaalne süsteem oli väga erinev hilisemast Kepleri omast. Võin neist kirjutada küll. See haakub mu praeguse tööga. --Kal 9. aprill 2007, kell 20:25 (UTC)

Palun tee seda. Andres 10. aprill 2007, kell 22:25 (UTC)

---

Midagi on viitamisega viltu. See sööb ka artikli lõpu ära. Andres 8. märts 2008, kell 15:42 (UTC)

---

õieti (tähenduses pigem) on ju siin ikka õigem kui õigesti?

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; ...

iffcool 2. detsember 2008, kell 01:45 (UTC)

Jah. Andres 2. detsember 2008, kell 08:35 (UTC)

---

Kuidas tema nime üldse hääldatakse?--WooteleF 4. detsember 2008, kell 22:22 (UTC)

ENE järgi hääldatakse [br'aae]. Saksa vikis on hääldusfail, kuid ma ei saa seda kuulata. Andres 4. detsember 2008, kell 23:38 (UTC)

Pidasin silmas just eesnime.--WooteleF 4. detsember 2008, kell 23:52 (UTC)

Kui lähtuda sellest, et eesnimi on ladinakeelne, siis peaks nähtavasti hääldama [t'ühho] või [t'üühho]. Andres 5. detsember 2008, kell 07:42 (UTC)

---

Veel üks biograafia

Leidsin täna ühe venekeelse uudise, kus räägitakse kirjutamisel olevast Brahe biograafiast, kus jällegi uurimise alla võetud tema surma asjaolud. Palju seal asjalikku teavet oli, ei tea, ei viitsinud läbi lugeda kogu sõnumit.

Kellel rohkem huvi, siis http://www.lenta.ru/articles/2009/01/23/plot/ -- Sacerdos79 23. jaanuar 2009, kell 22:16 (UTC)

Polnudki sellisest teooriast varem kuulnud (et Tycho mürgitati kauge sugulase poolt Taani kuninga tellimusel). Esialgu on see spekulatsioon, sest veenvaid argument avaldatut pole. Artiklisse pole mõtet seda infot veel lisada. --Kal 26. jaanuar 2009, kell 09:15 (UTC)