Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s. |
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s. |
||
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[ |
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest. |
||
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. |
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. |
||
Redaktsioon: 25. jaanuar 2009, kell 20:01
Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.
Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest.
"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[1] Eesti maapõues leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853