Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oktav (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Doublex120 (arutelu | kaastöö)
17. rida: 17. rida:
Voolutugevuse mõõtmise riista nimetatakse [[ampermeeter|ampermeetriks]]. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi.
Voolutugevuse mõõtmise riista nimetatakse [[ampermeeter|ampermeetriks]]. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi.


==Näited voolutugevusest:==
==Näited voolutugevusest:==
:{| class="wikitable"
* televiisori või raadio antennis normaalset
|-
. vastuvõttu võimaldav vool: 0,001 mA
|televiisori või raadio antennis normaalset vastuvõttu võimaldav vool
* Kineskoobis elektronkahuri "toodang": 0,1 mA
|0,001 mA
* valgusdiood vaatamiseks: 5-20 mA
|-
* Põhjustab [[Lihas]]te kokkutõmbumist, krampi: 0,015 A
|kineskoobis elektronkahuri "toodang"
* [[Taskulamp|Taskulambis]]: umbes 0,2 A
|0,1 mA
* Toavalgustus 110 W 220 V pirniga: 0,5 A
|-
* Elektripliit 660 W: 3 A
|valgusdiood vaatamiseks
* Keevitamisel 30 ... 300 A
|5-20 mA
* Auto [[starter]] käivitamisel 100.. 300 A
|-
*[[Elektrivedur]]i [[käitamine]]: üle 300 A
|põhjustab [[lihas]]te kokkutõmbumist, krampi
*[[Välk]]: umbes 100 000 A
|0,015 A
|-
|[[Taskulamp|taskulambis]]
|~0,2 A
|-
|toavalgustus 110 W 220 V pirniga
|0,5 A
|-
|elektripliit 660 W
|3 A
|-
|keevitamisel
|30...300 A
|-
|auto [[starter]] käivitamisel
|100...300 A
|-
|[[elektrivedur]]i [[käitamine]]
|> 300 A
|-
|[[välk]]
|~100 000 A
|}


===Surmav voolutugevus===
===Surmav voolutugevus===

Redaktsioon: 21. jaanuar 2009, kell 20:26

Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Elektrivoolu tugevus juhtmes on 1 A, kui sekundis läbib seda juhet laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.

Suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks on eesliited. näiteks mA, kA, MA

Voolutugevuse hetkväärtus

Kui voolutugevus ei muutu, siis

Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.

Voolutugevuse mõõtmise riista nimetatakse ampermeetriks. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi.

Näited voolutugevusest:

televiisori või raadio antennis normaalset vastuvõttu võimaldav vool 0,001 mA
kineskoobis elektronkahuri "toodang" 0,1 mA
valgusdiood vaatamiseks 5-20 mA
põhjustab lihaste kokkutõmbumist, krampi 0,015 A
taskulambis ~0,2 A
toavalgustus 110 W 220 V pirniga 0,5 A
elektripliit 660 W 3 A
keevitamisel 30...300 A
auto starter käivitamisel 100...300 A
elektriveduri käitamine > 300 A
välk ~100 000 A

Surmav voolutugevus

Inimesele surmava elektrilöögi tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,05 A. See on väga individuaalne, oleneb millised kehaosasid ja kuidas elektrivool läbib ja sõltub ka inimese südame seisukorrast ning naha takistusest. Surm võib saabuda südame seiskumise tõttu või lihaste krambi tagajärjel lämbumise tõttu. Selline voolutugevus tekib inimese kehas ainult kõrgemate pingete puhul, mistõttu madalpingeallikad pingega kuni 50 V on reeglina ohutud. Kuid on kirjeldatud juhtumit, kus surm saabus 4,5 V patarei klemmide keelega katsumise järgselt.

On kirjeldatud nn. tähelepanu efekti - kui elektrik teadlikult tegeleb elektritöödega, on ta võimeline taluma tunduvalt kõrgemaid voolupingeid kui tavaliselt.

Hobused on elektri suhtes inimesest palju tundlikumad ning hobuse võib tappa juba 4,5 V patareiga.

Vaata ka