Dissotsiatsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +iw
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Dissotsiatsioon''' on [[ühend]]ite või [[molekul]]ide lagunemine [[ioon]]ideks, [[aatom]]iteks või lihtsamateks molekulideks.
'''Dissotsiatsioon''' on [[ühend]]ite või [[molekul]]ide lagunemine [[ioon]]ideks, [[aatom]]iteks või lihtsamateks molekulideks.

Dissotsiatsioon sõltub:
*temperatuurist;
*lahuse kontsentratsioonist.


== Nõrkade aluste dissotsiatsioon ==
== Nõrkade aluste dissotsiatsioon ==

Redaktsioon: 14. jaanuar 2009, kell 22:46

Dissotsiatsioon on ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Dissotsiatsioon sõltub:

  • temperatuurist;
  • lahuse kontsentratsioonist.

Nõrkade aluste dissotsiatsioon

Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku aluseid on ammoniaakhüdraat, mis esineb ainult vesilahustes. Teda saadakse gaasilise ammoniaagi lahustamisel vees. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid vesiniksidemeid ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv gaas. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on pöörduv protsess, ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel).

Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse ammooniumioone ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks.