Dissotsiatsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P +iw |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Dissotsiatsioon''' on |
'''Dissotsiatsioon''' on [[ühend]]ite või [[molekul]]ide lagunemine [[ioon]]ideks, [[aatom]]iteks või lihtsamateks molekulideks. |
||
== Nõrkade aluste dissotsiatsioon == |
== Nõrkade aluste dissotsiatsioon == |
||
Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku |
Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku [[alus]]eid on [[ammoniaakhüdraat]], mis esineb ainult vesilahustes. Teda saadakse gaasilise [[Ammoniaak|ammoniaagi]] lahustamisel [[vesi|vees]]. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid [[vesinikside]]meid ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv [[gaas]]. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on pöörduv protsess, ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel). |
||
Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse ammooniumioone ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks. |
Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse ammooniumioone ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks. |
||
[[bg:Електролитна дисоциация]] |
|||
[[cs:Disociace molekul]] |
|||
[[da:Dissociation]] |
|||
[[de:Dissoziation (Chemie)]] |
|||
[[en:Dissociation (chemistry)]] |
|||
[[es:Disociación]] |
|||
[[fi:Dissosiaatio (kemia)]] |
|||
[[fr:Dissociation (chimie)]] |
|||
[[hr:Elektrolitska disocijacija]] |
|||
[[hu:Disszociáció]] |
|||
[[it:Dissociazione (chimica)]] |
|||
[[ja:解離 (化学)]] |
|||
[[lt:Disociacija]] |
|||
[[nl:Dissociatie (scheikunde)]] |
|||
[[pl:Dysocjacja elektrolityczna]] |
|||
[[ru:Электролитическая диссоциация]] |
|||
[[sk:Disociácia (chémia)]] |
|||
[[sr:Електролитичка дисоцијација]] |
|||
[[sv:Dissociation (kemi)]] |
|||
[[uk:Електролітична дисоціація]] |
|||
[[zh:离解]] |
|||
Redaktsioon: 14. jaanuar 2009, kell 22:34
Dissotsiatsioon on ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.
Nõrkade aluste dissotsiatsioon
Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku aluseid on ammoniaakhüdraat, mis esineb ainult vesilahustes. Teda saadakse gaasilise ammoniaagi lahustamisel vees. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid vesiniksidemeid ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv gaas. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on pöörduv protsess, ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel).
Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse ammooniumioone ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks.