Kaer

Kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim ja viljataim. Kaerast tehakse peamiselt jahu ja kaerahelbeid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Vanasti oligi kaera peamine tähtsushobuste söödataimena.

Kaer vähendab halva kolesterooli taset inimese kehas ning kaeras leiduvad proteiinid on sama head kui need, mida leidub sojas, sest neis on palju aminohappeid. Teistes teraviljade proteiinides on aminohappeid kaeraga võrreldes liiga vähe. Kaer vähendab ka südamehaigustesse haigestumise riski.

Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat temperatuuri ning niiskust, sõltuvalt konkreetsest liigist, mistõttu on kaer tähtis toiduaine aladel, kus suved on jahedad ja vihmased. Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil. Kaera võib külvata sügisel, mispuhul vili koristataks suvel, või siis kevadel, mispuhul vili koristataks varasügise. Eestis on soovitatav kevadkünd, kuna talved on meil liiga külmad.

Kaeral on ka erinevaid liike ja uusi liike arendatakse pidevalt juurde. Erinevad kaeraliigid erinevad teineteisest oma kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja kuivuse taluvuse poolest.