Storting: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. august 2005, kell 21:46

Vajab toimetamist

Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament. Storting valitakse 4-aastaks, võrdelise valimissüsteemi alusel.

Stortingi valimissüsteemi lühikirjeldus

1. samm - Ringkonnas valimine
Ringkondades valitakse 157 saadikut. Valimismeetod on modifitseeritud Sainte-Lägue jagaja (1.4,3,5,7, jne.)

2. samm - Tasandusmandaadid
Tasandusmandaatide võitmiseks on vaja parteil saada 4% häältest. Siis jaotatakse 4% ületanud erakondade vahel kohad nii, et arvutatakse nimekirja järgmine mandaat valemiga: nimekirja üleriigiline häältearv / mandaadile vasatva jagaja modifitseeritud Sainte-Lägue jadas. Saadud mandaadid lähevad mandaadi saanud nimekirja kandidaadile, kes oli kõige lähemal koha saavutamisele. 8 mandaati jaotatakse nii.

Ringkonnas võib saada koha ilma 4% ületamata, künnisega on seotud tasandusmandaadid.

Norras jaotatakse kohad tavaliselt kinnise nimekirja alusel, aga kui üle poole valijatest on valinud isiklikult kandidaati, siis kehtib avatud nimekiri. Tasandusmandaadid on 1989. aastast peale. Parlamendi kohtade arvu muudeti seoses sellega.

Stortingi järgmine valimine toimub 2005. ndal aastal siis juba 169 liikmega. 2005. aasta valimistel jagtakse ringkondade vahel 150 mandaati ja 19 kohta tasandusmandaatidena. Samade algoritmide alusel.

Storting läbi aegade on olnud...
1882. aastast 114 kohta,
1903.ndast 117 kohta,
1906.ndast 123 kohta.
1918.ndast 126 kohta,
1921.ndast 150 kohta,
1973.ndast 155 kohta,
1985.ndast 157 kohta,
1989.ndast 165 kohta
Ja 2005.ndast 169 kohta.

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Stortingi valimissüsteemi lühikirjeldus==
 . samm - Ringkonnas valimine<br>
-Ringkondades valitakse 157 saadikut. Valimismeetod on modifitseeritud [[Sainte-Lägue jagaja]].
+Ringkondades valitakse 157 saadikut. Valimismeetod on modifitseeritud [[Sainte-Lägue jagaja]] (1.4,3,5,7, jne.)
 . samm - Tasandusmandaadid<br>
-Tasandusmandaatide võitmiseks on vaja parteil saada 4% häältest. Siis jaotatakse kohad nii, et arvutatakse hüpoteetiline jaotus ülemaaliste häälte baasil ja vahe kompenseeritakse.
+Tasandusmandaatide võitmiseks on vaja parteil saada 4% häältest. Siis jaotatakse 4% ületanud erakondade vahel kohad nii, et arvutatakse  nimekirja järgmine mandaat valemiga: nimekirja üleriigiline häältearv / mandaadile vasatva jagaja modifitseeritud Sainte-Lägue jadas. Saadud mandaadid lähevad mandaadi saanud nimekirja kandidaadile, kes oli kõige lähemal koha saavutamisele.
 mandaati jaotatakse nii.
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 Norras jaotatakse kohad tavaliselt kinnise nimekirja alusel, aga kui üle poole valijatest on valinud isiklikult kandidaati, siis kehtib avatud nimekiri. Tasandusmandaadid on 1989. aastast peale.  Parlamendi kohtade arvu muudeti seoses sellega.
-Stortingi järgmine valimine toimub 2005. ndal aastal siis juba 169 liikmega.
+Stortingi järgmine valimine toimub 2005. ndal aastal siis juba 169 liikmega. 2005. aasta valimistel jagtakse ringkondade vahel 150 mandaati ja 19 kohta tasandusmandaatidena. Samade algoritmide alusel.
 Storting läbi aegade on olnud...<br>