Soontagana maalinn

Soontagana maalinn (10.-12. sajand) paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Kärje ehk Avaste soo lõunapoolses osas (alates 1981. a. on siin 4200 ha suurune Avaste sookaitseala). Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret. Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve. Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud.

Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Henriku kroonikas mainitakse seda korduvalt samanimelise kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. a., kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. a. ja 1216. a. vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. a. ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks.

Juba 1895. a. tegid maalinnas kaevamisi R. Stackelberg ja S. Bogojalenski. Tookord avastati muitseste ehitiste poolpõlenud palke, mõned savinõutükid ja üks pronksese. 1965. a. väljakaevamistel (juhtis A. Kustin) ja 1966.-71. a. teostatud väljakaevamistel (juhatas E. Tõnisson) avastati kaitseehituste ja elamute rususid, sealhulgas kerise ja laega ahjuvaresid. Leiti söestunud vilja, rauast adratera, vikatiosi, käsikivi alumine poolik. Rohkesti oli koduloomade luid. Enamik leide - hoburaudsõled, noole- ja odaotsad, kirved - kuuluvad 11. sajandist 13. sajandi alguseni. Selgus, et linnuse aluse moodustab looduslik paerahn, muldkeha on sellele kokku kantud otse linnuse jalamilt, et suurendada ühtlasi nõlva suhtelist kõrgust. Kaks põlist pärna tähistavad pärimuse kohaselt linnusevanema talu asukohta.

Vaata ka: Pärnu