Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Et see lehekülg kipub minema liiga pikaks, tuleb aeg-ajalt osa materjalist arhiveerida.

Eelnev Arhiiv 13

Üldine arutelu

Järgnev –

Alusta uut teemat

---

et.wikipedia kogukonna kokkusaamine

tere, saabusin parasjagu wikimanialt. welcome to egypt! kutsuksin kõiki huvilisi kokku saama, et natuke muljetada. seda võiks teha pühapäeva õhtupoole, nii 6-7-8 paiku, mingis tallinna pubis vms. pole ise uuema pubikultuuriga kursis, äkki oskab keegi miskit soovitada? avjoska 23. juuli 2008, kell 20:25 (UTC)

tere tulemast taas kodumaile. Kuulaks heameelega Vikimaailma uudiseid.--Hendrix 24. juuli 2008, kell 07:01 (UTC)

Ulfile sobib 8 paiku, nii et kus siis täpsemalt? avjoska 24. juuli 2008, kell 17:47 (UTC)

Las siis Ulf soovitab, tema tunneb kohti kindlasti paremini. Andres 24. juuli 2008, kell 20:52 (UTC)

Idee järgmine: kokku saada 27. juulil kell 8 õhtul Lounge 8-s (Vana-Posti 8), selle koha kohta info kodulehel. Palju kaheksaid sattus eelmisse lausesse aga ega sest pole ju midagi, lihtsam meeles pidada. avjoska 25. juuli 2008, kell 20:45 (UTC)

Tulen. Andres 25. juuli 2008, kell 20:47 (UTC)

Grupipilt

Ma tulen ka. --Epp 25. juuli 2008, kell 21:20 (UTC)

Ma ilmun ka arvatavasti kohale.

P.S: Kui keegi on autoga Tartu poolt tulemas/minemas siis muutuks mu elu väheke lihtsamaks :) iffcool 25. juuli 2008, kell 21:21 (UTC)

kahjuks ei saa tulla--Hendrix 27. juuli 2008, kell 04:13 (UTC)

Esialgse plaani järgi järgmine kokkusaamine 24. augustil samal kellaajal samas kohas. Aga nagu elus ikka, võib kõik veel muutuda. avjoska 27. juuli 2008, kell 23:21 (UTC)

Üldine plaan: iga kuu neljandal pühapäeval samal kellaajal samas kohas. Tänasel kokkusaamisel viibisid Avjoska, iffcool, Ohpuu, Oop, Epp ja Andres ning Ulf Larsen norra vikipeediast. iffcool tegi ka grupipildi. Andres 28. juuli 2008, kell 00:39 (UTC)

Kas kellelgi on see kokkusaamise plaan ka meelde tulnud? Kas keegi homme koguneb ka? :-) --Epp 23. august 2008, kell 16:53 (UTC)

Mul on meeles. On ka miskit öelda. Loodan jõuda. avjoska 23. august 2008, kell 16:56 (UTC)

kui on kindel, et tänane üritus toimub, siis tuleksin ka. Ehku peale ei tahaks 400 km maha sõitma hakata.--Hendrix 24. august 2008, kell 06:33 (UTC)

No tundub, et nüüd on meid juba täitsa mitu. Äkki keegi ilmub veel. --Epp 24. august 2008, kell 06:39 (UTC)

tulen Jõhvist. Kuigi keegi veel tahab sealtkandist tulla, siis andku märku. Neli inimest on võimalik peale võtta.--Hendrix 24. august 2008, kell 06:42 (UTC)

Seekord mina kahjuks osa võtta ei saa. iffcool 24. august 2008, kell 12:42 (UTC)

Augustikuu kokkusaamise kokkuvõte siin. avjoska 24. august 2008, kell 21:29 (UTC)

Järgmine kokkusaamine esialgsete plaanide kohaselt 28. septembril 2008 kell 8 Lounge 8-s (Sõpruse kino juures). avjoska 25. august 2008, kell 14:21 (UTC)

Mis pealkirja all me edaspidiseid kokkusaamisi arutame? Eeloleval kokkusaamisel võiks ehk rääkida küsitlusest? avjoska 9. november 2008, kell 14:53 (UTC)

Teeks näiteks lehekülje Vikipeedia:Kokkusaamised. iffcool 9. november 2008, kell 15:44 (UTC)

Aktuaalsed teemad

Aktuaalsed teemad, mille käsitlus nõuab ajakohastamist: Radovan Karadžić, Vabaduse väljak, Vabadussõja võidusammas, Nepal. Kasutage välislinke. Andres 28. juuli 2008, kell 11:45 (UTC)

Mallide toimetamisest

On tekkinud diskussioon, kas malle varustada märkusega "Toimeta" või "Vaidlustatud" vms. Minu seisukoht on, et mallid on artiklid, mis alluvad üldistele reeglitele. Kui midagi on viltu, tuleb neid toimetada või juhtida tähelepanu puudustele. Mall on mõneti vastutusrikkamgi artikli vorm, kuna paljundab automaatselt probleeme teistesse artiklitesse. Tiuks leiab: "Mallile ei panda toimetamise malli, see käib ainult artiklitele" [1]. Mida arvab kogukond?--Andrus Kallastu 31. juuli 2008, kell 14:27 (UTC)

Võhikuna oletan ma, et mallides pole suuremalt jaolt sisulisi probleeme. On vikipedistlikud. Aga kas vaidlustamine ei peaks mitte jääma sisuliste probleemide tarbeks? (Nt kui Kuu artiklis keegi järjekindlalt väidab, et selle tagakyljel on sõjaaegne Saksa lennuväebaas. Utreeritud näide, mõistagi.) --Oop 2. august 2008, kell 15:59 (UTC)

Vaidlustamine on muidugi sisuliste probleemide jaoks. Neid on mõnikord ka mallides. Andres 2. august 2008, kell 16:05 (UTC)

Lõpetuseks peaks ütlema, et malle annab parandada ka ilma vaidlustamata nagu me täna tegime Andresega. Andrus pani malli ja ei mingisugust küsimust. Vaidlustamine toimus mallis {{Euroopa klassikaline muusika}}.

Toimetamise mallid

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Toimeta

Kas võiks võtta kasutusele ühesugused toimetamise mallid. Lehel Vikipeedia:Mallid/Toimetamise mallid on need X-ga. Nõustumise korral kopeerin need proovid kasutatavatesse mallidesse. Ühtset malli {{toim}} ei saa kasutusele võtta enne kui kuupäeva probleem lahendatakse. Kuupäeva probleem on ka näiteks viitamise mallis {{veebi viide}}, mille ma tahan kahekeelseks teha. Kaldusin natuke kõrvale aga toimetamise lehe proov on Kasutaja:Tiuks/Toimetamine (ülemine osa). Veel oleks vaja kasutusele võtta mall {{korrasta}}, mis on proovis {{X4}}. --Tiuks 31. juuli 2008, kell 18:31 (UTC)

Ma pole veel antud küsimuses otsusele jõudnud aga üks soovitus oleks küll: nendel mallidel, kus näitab kuupäeva kaldkiri maha võtta. See raskendab niivõrd väikese teksti puhul juba arusaamist.

Võrdle: _{(juuli 2008)} – _{(juuli 2008)} iffcool 31. juuli 2008, kell 19:04 (UTC)

Võin kaldkirja ära võtta. --Tiuks 31. juuli 2008, kell 19:20 (UTC)

Mallid {{X3}} = {{vikinda}}, {{X4}} (võiks asendada malli {{toimeta}}, sest see uuendab kuud siis kui artiklit vaadatakse), {{X5}} = {{Allikad}} ja {{X8}} = {{keeletoimeta}}

Kõik mallid teevad kategooriad kuude kaupa ja kui kuud ei ole lisatud, siis lähevad üldisesse kategooriasse. Näiteks kui keeletoimeta mallile ei lisata kuud, siis jääb ta kategooriasse Keeletoimetamist ootavad. Kuu lisatakse malliga {{AEG}} nii: {{MALLI NIMI|{{subst:AEG}}}}. See kehtib ainult nende 4 malli puhul, millest on hetkel ainult proovimallid. Mallid ei tee kategooriaid nimeruumidest Vikipeedia, Pilt, Mall, artikli arutelu lehest ja alamlehest. Need mallid on hetkel näha ka katsetamise artiklis. Kas võiks need mallid asendada? --Tiuks 30. september 2008, kell 19:51 (UTC)

Aeg toimetamise mallides

Vaatame veel kord üle kategooria Tähelepanu ootavad artiklid ja selgitame välja, millised kategooriad peaks olema jagatud kuude kaupa, millised peaks olema üldised (kuud ja aastat ei lisata). Toimetamise seisukohast on tähtsad 5 malli (sama järjekord on Vikiprojektis muusikud ja inglise vikis on need B-1, B-2...):

1. Mall {{Allikad}} lisab kategooriasse Viideteta artiklid (ilma ajata)
2. Mall {{ToimetaAeg}} (ajaga), {{Toimeta}} (aeg muutub artikli vaatamisega) Kõik kuud on kategoorias Toimetamist ootavad
3. Mall {{Vikinda}} lisab kategooriasse Vormindamist ootavad (ilma ajata)
4. Mall {{Keeletoimeta}} (aeg muutub artikli vaatamisega) Kõik kuud on kategoorias Keeletoimetamist ootavad
5. Mall {{Lisa materjali}} Kategooria puudub

Aeg muutub artikli vaatamisega mallides {{toimeta}} ja {{keeletoimeta}}. Kas on sellel mõtet? Näiteks mall lisatai eelmisel kuul aga kui artiklit vaadatakse sellel kuul, siis kategooria muutub.

Mallide teksti osas palun anda nõu mallide aruteludes, näiteks pooleli on Malli arutelu:Keeletoimeta (Kas näitame mallil aega? Kas jätame malli üherealiseks ja ei lisa selgitavat teksti?).

Uue kujundusega malli näiteid näeb katsetamise artiklis. Jään ettepanekuid ootama. --Tiuks 7. oktoober 2008, kell 09:29 (UTC)

Milleks üldse on tarvis kategoriseerida aja järgi? Andres 7. oktoober 2008, kell 09:37 (UTC)

Seda püüamegi välja selgitada. Kui tahetakse ilma ajata, siis teemegi mallid ilma ajata. Kuude kaupa saaks võib olla parema ülevaate, näiteks kui palju eelmisel kuul lisati artikleid toimetamiseks. Kas aga keegi kuude kaupa otsib, seda ei tea. --Tiuks 7. oktoober 2008, kell 09:42 (UTC)

Kuna rohkem ei ole arvamust avaldatud, siis järeldan sellest, et kogukonnal on toimetamise kategooriatest ükskõik. Järelikult sobivad minu proovimallid. Kui aega ei ole, siis läheb üldisesse kategooriasse ja kui siiski tahetakse aega lisada, siis vastava kuu kategooriasse. Näiteks kui asendame malli keeletoimeta malli {{X8}} sisuga, siis saame üldise kategooria, sest artiklis ju kuupäeva parameeter on mõnel üksikul. Mall {{toimeta}} tuleks asendada {{X4}} sisuga ja me saame lahti muutuvatest kategooriatest. Kas võin muudatused nendes mallides ära teha? --Tiuks 11. oktoober 2008, kell 08:26 (UTC)

mille poolest on {{toimeta}} kehvem kui {{X4}}?--Hendrix 11. oktoober 2008, kell 08:41 (UTC)

Selle küsimuse peale tuleb tahtmine öelda "Tule taevas appi". Mida me siin kogu aeg arutame? Osad mallid muudavad kuud kui neid vaadatakse. Näiteks kategoorias Keeletoimetamist ootavad (aprill 2008) käisin kõik artiklid läbi. Süsteemil läheb aega aga kõik artiklid on juba selle kuu kategooriaga. Lisaks sellele tahan teha malle ühe kujundusega. Vaata katesetamise artiklist. --Tiuks 11. oktoober 2008, kell 08:47 (UTC)

tõttöelda ei saa ma tõesti päris hästi aru, mida siin nii väga palju arutada. Need igatsorti lisakategooriad ja mis kõik veel kisuvad sinna kellade ja vilede kanti. Mall võib olla äärmiselt keeruliselt koostatud, aga tema kasutamine peab olema äärmiselt lihtne. Ja mida rohkem malle, seda tõenäolisem, et neid ei hakata kasutama.--Hendrix 11. oktoober 2008, kell 08:58 (UTC)

Neid malle ju kasutatakse. Ma ei räägi lisakategooriatest ja kasutamine põhimõtteliselt ei muutu. Kui kategooriat ei taheta, siis jääb ainult malli nimi aga aja lisamisel on kindel formaat (aeg=kuu aasta) ehk piisab kui lisada parameetriks {{subst:AEG}}. Keeletoimeta malli puhul {{keeletoimeta|{{subst:AEG}}}}, mille lingi saaks lisada redigeerimisakna alla. --Tiuks 11. oktoober 2008, kell 09:10 (UTC)

kui malli nimi ei muutu, siis minugi pärast. Ei tahaks ühel heal päeval ebameeldivalt üllatunud olla, et kasutusel olnud mallil on järsku teine nimi.--Hendrix 11. oktoober 2008, kell 09:20 (UTC)

Malli nimesid ma loomulikult ei muuda ja ka muusikute projektis on toimetamismallid sama nimega (malli parameetrid). Eesmärk on toimetamismallid korda teha (ühtenekujundus ja mitte muutuvad kategooriad). --Tiuks 11. oktoober 2008, kell 09:26 (UTC)

Hindamise klassid

Palun andke nõu hindamise klasside nimede kohta. Kirjutage kohe vastavale reale oma mõte Vikiprojeti lehel Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt Muusikud/Ettepanekud#Klasside nimed. --Tiuks 4. august 2008, kell 15:43 (UTC)

Tahan teha malli, kus toimetamise info on artikli arutelu lehel, projekti banneril (keeletoimeta, lisa viide, liita, toimeta jne). Ainult korrastamise mallid ({{X4}}, {{kustutada}}, tuleks teha veel täpsustuslehe jaoks eraldi, kus peab lingid artiklites korda tegema, mis tulevad täpstustuslehele) on artikli alguses. B-klass = keskpärane ja see on enne heaks artikliks saamist. Ootan mõtteid. --Tiuks 4. august 2008, kell 16:30 (UTC)

Manual for new and small Wikipedias

Hello, at Meta there are pages created to help new and small Wikipedias: Manual and Wikipedia and help pages. You are welcome to have a look and comment. Kind regards--Ziko 13. august 2008, kell 22:34 (UTC)

Palun abi

Palun, kui see on võimalik, kirjutada portaalide alajaotust Kas tead, et? Geonarva 14. august 2008, kell 08:21 (UTC)

Eeskujulik interviki artikkel

vaade

Eeskujulikku artiklit näitab mall {{Link FA}} aga see ei toimi ja selle peaks ümber tegema. Näiteks artiklis Madonna (laulja) on eeskujulik ro:Madonna aga meil ei näe tähte interviki loendis vasakul paanil "Teised keeled". --Tiuks 16. august 2008, kell 09:38 (UTC)

Meie eeskujuliku artikli klass on Mall:I Mall:I ja hea artiklil Mall:II Mall:II. --Tiuks 16. august 2008, kell 12:02 (UTC)

Antud süsteem toetab väga hästi praegust hindamismudelit: eeskujulik {{Link FA}} - hea {{Link GA}} - tavalised.

Paluks adminnidel teha mõned CSS ja Javascript muudatused. Testisin enda konto alt artikliga Aikidō - vaata pildilt muutuseid.

Javascripti faili MediaWiki:Common.js tuleks lisada juurde täiendus Kasutaja:Samurai/InterwikiPicturesFix.js.

CSS faili MediaWiki:Monobook.css tuleks lisada juurde täiendus Kasutaja:Samurai/monobook.css.

Samurai 16. august 2008, kell 13:19 (UTC)

Muutsin Common.js ja Monobook.css ära. --Jaan513 17. august 2008, kell 07:29 (UTC)

Minul töötab täpselt nii nagu kõrvaloleval pildil varem näidatud, seega peaks korras olema. --Jaan513 17. august 2008, kell 07:31 (UTC)

Aitäh, tähekesed ilusti nähtaval. Samurai 17. august 2008, kell 07:36 (UTC)

Interwiki lingid

Kuidagi ei mõtle välja kuidas linkida inglise keelsesse wikisse interwiki linkidega [:w:Estonia] või [en:Estonia] jätab selle w: või en: ette

[[en:Estonia]] näiteks peaks ju töötama küll? Link ise liigub siis artikli sisust välja (rubriik "Teised keeled" vms), kui aga koolon en ette kirjutada, siis saab interviki linke vajadusel kasutada artikli teksti sees. Saab ka nii: [[:en:Estonia|Eesti]]. --Jaan513 27. august 2008, kell 12:19 (UTC)

Tell us about your Wikipedia

Please Tell us about your Wikipedia language edition, answering some questions, and learn about others.--Ziko 28. august 2008, kell 18:10 (UTC)

Alustasin eestikeelse viki teemal seda asja. Ehk on teistel lisada sinna üht-teist. Vastused eestikeelse viki teemal. avjoska 28. august 2008, kell 18:41 (UTC)

Loodan, et keegi leiab sinna veel üht-teist kirja panemiseks, sest mul ei ole üldse kõik küsimused seal vastatud ja teistel võib minust erinev arusaam olla. avjoska 16. september 2008, kell 04:25 (UTC)

Kõige oodatumad artiklid

Kõige oodatumad artiklid on viimati uuendatud 03.09.2007 ja pooltel artiklitel on kriips peal, sest need on olemas. Kes saaks seda lehte uuendada? Portaali lehel "mida teha" ei sobi kasutada seda lehte. Näiteks Portaal:Keemia/Mida teha on link "Veel". Selleks võiks teha igale portaalile alamlehe nagu tegin muusikale Vikipeedia:Soovitud artiklid/Muusika. Kõige oodatumad artiklid kategooriate kaupa saate kui kasutate Toolserverit. Sellelt lehelt saab kopeerida ja näidet kategooriast Eesti muusikud näete Vikiprojekti lehel. --Tiuks 31. august 2008, kell 00:42 (UTC)

Oh, tänan väga!

Ma arvasin, et sellest aegund nimekirjast paremat pole kuskilt võtta aga võta näpust. Ja mina kammisin veel suure vaevaga neid "Kõige oodatumate artiklite" lehekülgi läbi, et sobivaid artikleid leida, mida portaalidesse lisada :(

iffcool 1. september 2008, kell 14:08 (UTC)

Pildid

Tundub, et Eesti vikis on muutunud igapäevaseks ilma autoriõigust kajastavate fotode üles laadimine. On see siis nüüd norm? Likvideerime mall:KMP?--Hendrix 6. september 2008, kell 17:12 (UTC)

Mul tekkis kohe küsimus, mis on KMP ehk mall {{KMP}}. Uurisin pilte ja see mall on paljudel valla vappidel ja kategooriaks Kasutusõiguse märketa pildid. Kas kuskil seaduses on kirjas, kuidas vappe kasutada? Kas kuskil vikis õpetatakse kasutajale, kuidas tegutseda? Viimane küsimus on kindlasti "EI". Harige kõigepealt kasutajat, küll siis osatakse arvasetada ka piiranguid. See on täpselt sama probleem nagu mall {{Fair use}}. --Tiuks 6. september 2008, kell 18:02 (UTC)

Vappide kohta nii palju, et nendele kehtivad eraldi EV sümboolika seadused vt. Eesti_sümboolika_kasutamine ja väljaspool eestit kaubamärgi kaitse, aga mitte autoriõigus. Kaevates mööda pildimalle leidsin riigi sümboolika jaoks malli {{AO-EST}} ja üks hea inimene on teinud ka "ametitele" vastava järelpärimise. --Anttix 14. september 2008, kell 15:39 (UTC)

Olen 100% nõus, et piltide laadimisel vikipeediasse ei ole kasutajad piisavalt informeeritud. Esiteks on üleslaadimiswizardis pakutavate kasutusõiguste nimekiri äärmiselt puudulik (ainult paar CC litsentsi), teiseks väidetakse lehel, et üles laadida tohib ainult omatehtud pilte, mis ilmselgelt ei vasta ei pildipanga praegusele sisule ega tegelikule juriidilisele olukorrale. Tegin malli {{Vabakasutus}}, ehk annab mõtteainet pildilaadimislehe korrastamiseks. --Anttix 14. september 2008, kell 15:39 (UTC)

Vaatasin huvi pärast kategoriseerimata pilte ja seal oli esimese 25 pildi hulgas juba päris mitu ilmset autoriõiguste rikkumist. Mõni moderaator võiks võtta südameasjaks kõik pildid üle vaadata ja rikkumised kustutada. Samuti oli päris palju pilte mis on olemas ka Commonsis. Needki võiks kustutada.--WooteleF 7. september 2008, kell 15:59 (UTC)

Eks siis tuleb rohkem kustutama hakata. --Jaan513 7. september 2008, kell 16:26 (UTC)

pildimajanduse poolest tundub Eesti Viki olevat paras piraurgas. Rohkelt on muidugi pilte, mille autorid pole viitsinud või osanud vastavat atribuutikat paika panna, aga formaalselt võttes on need samasugune pirakraam, kui ilmselgelt "virutatud" pildid...--Hendrix 9. september 2008, kell 02:03 (UTC)

Kutsun lugupeetud toimetajaid enne piltide masskustutamise alustamist aktsiooni hoolega läbi mõtlema. Muidu tuleb välja samasugune fiasko nagu kunagine sm. Gorbatšovi särav võitlus alkoholismiga. --Anttix 14. september 2008, kell 15:39 (UTC)

Kas albumite kaani võib siis eestikeelsesse vikipeediasse laadida või mitte? ...withingirl 13. oktoober 2008, 09:33 (UTC)

Ei, kui ei ole kujundaja luba. Andres 13. oktoober 2008, kell 07:46 (UTC)

Albumite kategooriad

Mul tekkis probleem kategooriate nimedes. Oleks vaja eraldi teha muusikutele, ansamblitele, orkestritele ja kooridele. Näiteks kategooria Depeche Mode'i albumid oleks kategoorias "ansamblite albumid". Analoogselt oleks "muusikute albumid" (üksikesitaja albumid), "kooride albumid" ja "orkestrite albumid". Kas need on sobivad nimed? Albumid ansamblite järgi kõlaks ju imelikult. Teine variant oleks kõik ühte kategooriasse panna "Albumid esitaja järgi", inglise vikis on en:Category:Albums by artist aga siis oleks pudru ja kapsad. --Tiuks 6. september 2008, kell 20:59 (UTC)

Väljapakutud variant on minu arust päris hea. Aga kas neisse kategooriasse midagi tuleb ka, kui ainult mallidega tegelda... avjoska 6. september 2008, kell 21:08 (UTC)

Alguses tulevad ansambite omad, sest neid on kõige rohkem. Osad jäävad tulevikuks. Ansamblid tuleb üksipulgi veel läbi vaadata ja puuduvad kategooriad lisama. --Tiuks 6. september 2008, kell 21:12 (UTC)

Wiki bot'idest

Kas kusagil leidub kirjeldus: mida, milleks, millisel määral, kaua jms tohib bot'te kasutada. Kas nad peavad olema avalikult registreeritud? Ning kas bot'i võib ise kirjutada või peab kasutama olemasolevaid. --Margusmartsepp 14. september 2008, kell 13:53 (UTC)

Mina tean ainult seda reeglit, et boti kasutamiseks on tarvis luba küsida. See on selleks, et saaks veenduda, et bot töötab korralikult, ning selleks, et bot saaks boti staatuse, nii et ta ei ummista viimaste muudatuste lehekülge. Andres 14. september 2008, kell 14:49 (UTC)

kindlasti võib ja peabki bot'i ehk roboti ise kirjutama. Aga registreerida saab tolle roboti või boti kohaliku Viki bürokraadi nõusolekul.--Hendrix 14. september 2008, kell 15:01 (UTC)

siiani vist pole Viki botide kuritarvitamist ette tulnud.--Hendrix 14. september 2008, kell 15:06 (UTC)

Ja lisaks sellele on botid kasutanud oma lehel malli {{bot}}, mis lisab boti kategooriasse Botid. --Tiuks 14. september 2008, kell 15:11 (UTC)

piirata päringute tegemise sagedust http://meta.wikimedia.org/wiki/Bot_policy#Edit_throttle_and_peak_hours --WikedKentaur 15. september 2008, kell 16:30 (UTC)

Wiki bot'idest 2

Kas keegi võiks seletada, kuidas Eesti haldusüksuslikult jaguneb?

Kas riik-maakond-(linn-linnajagu;vald-(küla;alev))--Margusmartsepp 16. september 2008, kell 16:13 (UTC)

järsku on sellest lingist abi [2]--Hendrix 16. september 2008, kell 16:19 (UTC)

Miks eksisteerib segadus "alevvald" ümber, ehk miks ei nimetata alevit/valda alevvallaks nimetuses? (nt: vändra ja aegviidu)--Margusmartsepp 16. september 2008, kell 17:04 (UTC)

Alevvald on haldusüksusena vald, asulana alev. Muide, Urmas väidab, et "alevvald" on mõttetus. Andres 16. september 2008, kell 22:56 (UTC)

> Kas riik-maakond-(linn-linnajagu;vald-(küla;alev)) ?

Pole hetkel vaadanud, kuidas juriidiliselt on, kuid

terve mõistuse järgi võiks kogu ilmas olla nii:

üksikelamine või asula (küla, alev, linn), mis kui ei ole eraldi haldusüksus

kuulub (kohalikku) omavalitsusse nagu Eestis on vald, sellest edasi on igalpool erinevalt.

Mõnelpool on eraisikust omanik, kel on miski tiitel ja sellejärgi kutsutakse ka valdust(nt krahvkond).

Mujal samas piisab kas omavalitsusliitudest või Maakonna mõistest.

Suurimad tunduvad olema osariigid-kraid-oblastid. suwa 17. september 2008, kell 06:25 (UTC)

Muusikute artiklite märgistamine

Muusikute projekti banner on kasutamiseks valmis. Puuduvad kategooriad teen vastavalt vajadusele. Projekti kuuluvad muusikud, ansamblid, koorid, orkestrid, albumid ja singlid. Projekti mallid on suurte tähtedega. Uuele artiklile peaks toimetamise malli asemel lisama malli {{MUUSIKUD}}. Kui soovitakse artikli arutelu lehele lisada bannerit, siis mall {{VPMUUSIKUD}} (VP = Vikiprojekt) ja artikli algusesse tuleb nüüd mall {{MUUSIKUD-banner}}. Need kes tahavad kohe huvirühmasid lisada, siis vastava koodi saab kopeerida nii bannerilt kui ka banneri õpetusest.

Lisamallidel (liita, kategooria, muusikute infokast ...) on esialgu vastatud ei ja malli vajadusel vastatakse jah. Toimetamise mallidel (lisa viide, toimeta, vikinda, keeletoimeta, lisa materjali ja infokast) on vastamata ja malli vajadusel peab vastama "jah". Artiklid, millel on toimetamismärkused lisamata on kategoorias Täitmata III-klassi kriteeriumiga artiklid (MUUSIKUD). Arutelu lehele tekib ka mall {{tööd}}, kuhu saab täpsemalt kirja panna {{midateha}}. Kuna sellel on link nagu ka portaalides lehele Vikipeedia:Kogukonnavärav/Ootavad tegemist, siis tuleks seda täiendada ja lisada ka kogukonna väravasse.

Ootan vastukaja, et saaksin bannerit kasutama hakata. --Tiuks 18. september 2008, kell 10:16 (UTC)

Olen selle vastu, et arutelulehele midagi automaatselt tekib.

Kas tavalisi märkusi ei tohi enam lisada? Andres 18. september 2008, kell 10:21 (UTC)

Arutelu lehele tuleb alajaotus "arutelu" ja banneri lisamisel peab kindlasti lisama märkuse, et lisati banner. Keegi ei keela tavalisi märkusi lisada. Lihtsalt kõik toimetamise info oleks ühes kohas ja artikli sisu kohta peetakse arutelu eraldi. --Tiuks 18. september 2008, kell 10:28 (UTC)

Kui päris aus olla, siis selline tegevus näib mulle hullumeelse rahmeldamisena. Keelata vist otseselt ei saa, kuid kahju on aurust, mis niisuguse soga peale kulutatakse.--Andrus Kallastu 18. september 2008, kell 10:56 (UTC)

Mulle tundub, et sa ei saa aru, milleks on vaja liigitada Vikipeedia väiksemateks osadeks ja kuidas lihtsamalt vajalikku toimetamise infot leida. Meil on kasutusel mall {{Geo-toim}}, et vastavad toimetamise mallid oleks ühes kohas. --Tiuks 18. september 2008, kell 11:06 (UTC)

Aruteluleht peab tühi olema, kui arutelu ei ole. Andres 18. september 2008, kell 11:09 (UTC)

Miks? Kas toimetamise infot ei tohi lisada?

Kuidas see lisatav info näiteks välja näeb? Andres 18. september 2008, kell 11:19 (UTC)

Taastasin prooviartiklis malli näite ja see on Arutelu:Artikkel Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks. --Tiuks 18. september 2008, kell 11:25 (UTC)

Ei, iga muusikuartikli juurde ei tohi niisugust malli panna. Iseasi, kui arutelulehel on kirjas, mida konkreetselt selle artikli juures teha tohib. muidu on nii, et vaatad arutelulehele, aga arutelu polegi. Andres 18. september 2008, kell 11:56 (UTC)

Kui üldse, siis võib midagi sarnast olla artiklilehel. Andres 18. september 2008, kell 11:56 (UTC)

Artikli alguses on {{MUUSIKUD-banner}} ja see annab teada, et toimetamise info on arutelu lehel. Artikli algusesse ma küll seda ei soovita, sest kategooriad oskab see mall teha palju. Enamasti küll peidetult aga toimetamine peaks ikkagi arutelu lehele jääma. --Tiuks 18. september 2008, kell 12:03 (UTC)

Kategooriad ei jää ju kellegi ette. Andres 18. september 2008, kell 12:19 (UTC)

See oli küll ootamatu, et võiks artikli lehel kasutada aga sellisel juhul tuleks mall {{midateha}} ära võtta. Kuidas teised arvavad? Kas võiks kohe projekti banneri artikli algusesse lisada? Mitte {{MUUSIKUD-banner}} vaid {{VPMUUSIKUD}}--Tiuks 18. september 2008, kell 12:23 (UTC)

Muusikute artiklite märgistamise jätk

Kas on võimalik teha nii, et näitab ka artiklite nimeruumis alamlehti. Väga lihtne on lisada malli tööd, kuhu saaks lisada kõik Vikipeedia mallid. See tähendaks seda, et lisaks projekti kategooriatele oleks artikkel ka üldistes toimetamise kategooriates. Ma ei tea milles on probleem aga kõike malle ei näita õieti, kuigi proovimallidel on ühesugused koodid. Tahtsin teha nii, et kategoorias ei oleks alamleht /mida teha ega ka arutelu leht. Kui tehakse alamlehe näitamise võimalus, siis kaovad probleemid iseenesest. Hetkel ei saa lehelt Artikkel Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks/mida teha artikli lehele (see tähendab, et teeb uue artikli). Näiteks igal artiklil ei ole ju arutelu lehte tehtud ja siis ei saaks ka edasi. (eelmine versioon Arutelu:Artikkel Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks/mida teha).--Tiuks 21. september 2008, kell 10:29 (UTC)

Minul olid mallid tehtud, et Vikipeedia, Arutelu ja teisi nimeruume ei näitaks ja Metsavend teisaldas need Vikipeedia nimeruumi. Kuidas siis nüüd kontrollitakse mallide kategooriaid? --Tiuks 21. september 2008, kell 11:03 (UTC)

Kui Sa kuidagi teisiti ei saa, eks siis teisalda tagasi.

Mis puutub mallisse artiklilehel, siis see peaks olema kompaktne ning asuma artikli lõpus. Andres 21. september 2008, kell 11:44 (UTC)

Lisasin mida teha lehe bannerile ja seda näeb siis kui vajutada näita link. Tundub, et tuleb teha ikkagi arutelu lehele alamlehekülg, sest millegipärast tahab tekitada lehe malli nimeruumi. Vaatan ja proovine veel. --Tiuks 21. september 2008, kell 12:06 (UTC)

Banneri lisamisel kasvõi artikli lõppu on väga palju plusse, sest jääb ära arutelu lehel käimine (mõnikord ei olegi arutelu veel tekkinudki). Katsetamisel selgus, et kõige lihtsam oleks /mida teha leht luua malliga tööd ja artikli alamleheks (artikli nimi/mida teha). Selle teeks mall automaatselt. Kui see teha arutelu alamlehele, siis tuleks kopeerida {{midateha}} mall, sest tegelikult peaks selle tegema arutelu lehele malliga {{tööd}}. Minu ettepanek oleks ikkagi teha artikli nimeruumi alamlehtede võimalus, sest siis saaks ka pikki loendeid (millel oleks tähed alamlehtedel) lihtsamalt teha. --Tiuks 21. september 2008, kell 13:51 (UTC)

Artikli nimeruumis ei saa alamlehti tekitada ja parem oleks, kui ka niiviisi jääks. Lisa palun kõik vajalik ainult artikli aruteluleheküljele. iffcool 26. september 2008, kell 10:16 (UTC)

Andrusele meeldiks, et toimetamise info oleks artikli lehel. Nagu enne mainisin, mõnikord ei ole arutelu tekkinud ja siis jääks banner üksinda. Minul ei oleks selle vastu midagi, sest arutelu link on tekitatav alamlehe probleem oleks lahendatud. Link mida lehe kastis on artiklile. Mis me siis teeme? Artikli lehel lisaks banner natuke baite juurde ja ülilühikesi artikleid vist siis ei tekigi. Avaldage teised ka arvamust. --Tiuks 27. september 2008, kell 20:34 (UTC)

Ega sellega ei pea alati nõus olema, mida Andrus arvab.

Mina leian, et arutelulehekülg oleks selle malli jaoks oluliselt parem ja kuna see mall sisaldab ikkagi teatavat informatsiooni (näiteks: mida oleks vaja artiklis parandada!) poleks ka arulehele vaatamine ülearune (mis sest, et sisuline arutelu puudub). Lisaks häiris mind inglise Viki komme igale poole artiklitesse erinevaid üleliigseid malle lisada, millede hulka arvan mina ka neid Stub-malle.

Selle alamlehe tekitamise asemel võiks sellesama info lisada aga mallile (ühe parameetrina) ja ka see lahendaks antud probleemi. Eraldi malli kasutamine pole minu meelest õigustatud ja piisaks vaid malli vastava alajaotuse tekitamisest.

P.S: Pakuks parema sõnastuse: Palun aita parandada artiklis vigu –> Palun aita artiklis vigu parandada.

iffcool 4. oktoober 2008, kell 00:15 (UTC)

Mina pole selle vastu, et asi oleks arutelulehel, kui seal tõesti mingit sisulist infot on. Ma kardan aga, et tegelikult kukub nii välja nagu inglise vikis, kus on pikk jura, mille sisu taandub sellele: vaadake vikiprojekti, artikli tähtsus on teadmata, hindeid pole pandud, kõik muud lahtrid on tühjad. Vikiprojekti link võib vabalt olla ka artiklilehel, ja toimetamismärkused on ju meil kogu aeg artiklilehel olnud ja seal nad peaksidki olema. Minu meelest pole tarvis masinat, vaid kui keegi peab vajalikuks toimetamiseks juhiseid anda, siis on ju loomulik, et ta kirjutab need arutelulehele. Nii on meil see kogu aeg olnud. Masin aga mustaks kõik arutelulehed ära.

Kui on juba öeldud, et artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist, milleks siis veel öelda, et aita vigu parandada? Siis võiks juba kohe öelda: "Aita artiklit keeleliselt kohendada" või muud sarnast. Märkuse tekst peaks olema lühike ja lööv, et ei tekiks müra. Pikema selgituse juurde võiks viia link mõne sõna juurest. Arvan, siiski, et üleskutset pole tarvis, sest enamikule lugejatele on tekst ainult hoiatuseks, ja sõna "vajab" ju kätkeb endas ka üleskutset. Andres 4. oktoober 2008, kell 06:24 (UTC)

Arvan, et kui mingi pikem mall/bänner alguses peab olema, siis näita/peida stiilis ja vaikimisi üherealine (ühe rea pikkune). Artikli lõpus võib vast veidi pikem olla. Vaatan praegu artiklit Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks ja see bänner 1024x768 resolutsiooni puhul oleks liiga (eemalepeletav ja) suur, artikli enda algust peaks harjumatust kohast (altpoolt) otsima hakkama. --Jaan513 27. september 2008, kell 23:38 (UTC)

Ma ise arvan ka, et see on suur algusesse panemiseks ja võib lõpus olla. Väikeseks (üherealiseks) läheb ta siis kui on mitu sellist malli. Siis kasutatakse lisaks välja nested. On olemas veel väli small aga seda ma ei ole katsetanud (ma arvan, et tekst on ainult väiksemalt). Mina peidaks hindamise ära aga seda ei oska ma muuta. Kui hindamise piltidest sulgudes olev selgitus ära jätta, siis jääks ainult number ja mall oleks väiksem. Alamlehti vist artiklite nimeruumis ei tehta. Vaatasin inglise vikis biograafiaid aga seal on kõik ära jaotatud vastavatesse loenditesse. Saksa vikis on tähtedega ja kaldkriipsuga, et saaks nagu teha alamleheks aga seal ei ole ka seda võimalust. Põhilehe linki ju ei ole. Näiteks de:Liste der Biografien/Am. Sellisel juhul ei saa lisada malli tööd ja tuleb teha lingina, mis oleks siis Arutelu:Artikli nimi/mida teha. Soovi korral võib siis malli tööd lisada arutelu lehele ja näitab sama, mis banneril. --Tiuks 28. september 2008, kell 00:07 (UTC)

Vaadake veelkord banner üle Artikkel Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks. Allpool on viki mallid, mida saaks kasutada vanade mallide asemel (X mallid tuleks kopeerida vanadesse mallidesse). Bannerilt viisin hindamise ära huvirühmade lõppu ja "mida teha" ette. Kas tekst sobib? See artikkel kuulub Vikiprojekti Muusikud. Palun aita artiklit paremaks muuta. Toimetamise info leiad lingist näita. Kas banneri lisab artikli algusesse või lõppu? --Tiuks 2. oktoober 2008, kell 22:38 (UTC)

See asjandus võiks olla artikli lõpus. Lingis peaks olema "näita" asemel "Toimetamise info" vms. Ühesõnaga, link peaks rääkima enda eest. Andres 3. oktoober 2008, kell 06:02 (UTC)

Uute mallide asemel tuleks minu meelest vanade mallide sõnastust muuta. Seda tuleks arutada vastava malli arutelulehel. Andres 3. oktoober 2008, kell 06:04 (UTC)

Näita linki kahjuks muuta ei saa, sest näita/peida on kirjutatud tarkvarasse. Analoogne malliga {{navmall}}. Taibukamad leiavad selle nagunii üles ja minupärast võib viimase lause ära võtta. --Tiuks 3. oktoober 2008, kell 08:07 (UTC)

Siis võiks piirduda mingi tabava üherealise pealkirjaga koos näita-nupuga. Näiteks "kuidas seda artiklit toimetada". Andres 3. oktoober 2008, kell 08:13 (UTC)

Banner on nüüd "normaalse" (laia) ekraaniga vaadates 2-realine, sest viisin hindamise ka peitu. Mulle meeldib Andrese mõte, et artikli lehel on kõige parem toimetada. Muidu oleks ju vaja artiklisse ikkagi malli, mis annab teada, et toimetamise info on arutelu lehel. "Mida teha" lehe tegin arutelu alamlehele nii: {{tööd|target={{TALKSPACE}}:{{PAGENAME}}|katita=yes}} ja tekst Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist peaks tekkima sellega automaatselt bannerile. Hetkel on prooviartiklis 16 rida parameetreid (12 malli, 3 huvirühma ja 1 klassi parameeter) ja seetõttu võiks see olla artikli lõpus. Ootan kui meie teised mallid ka ühesuguse kujunduse saavad. Viki mallid saab muusikute banneril lisada "mida teha" lehele. Arutelu leht jääks sisuliseks aruteluks ja see ongi vist kõige parem lahendus. Kas olete siis nõus? Banner artikli lõppu. --Tiuks 4. oktoober 2008, kell 18:15 (UTC)

Näita ette, kuidas see käib. Jutu järgi ei oska midagi arvata. Andres 4. oktoober 2008, kell 18:24 (UTC)

Näide on ju Artikkel Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks aga viki mallidest on proovimallid (X-ga). Põhimõtteliselt piisab kui artiklisse lisada {{VPMUUSIKUD}}, peale salvestamist peaks "mida teha" leht banneril näha olema, tuleb vajutada redigeeri linki ja lisada viki mallid. Need kes tahavad vikiprojekti kategooriaid teha (näiteks mina), kopeerivad bannerilt teksti ja tegutsevad edasi. Hetkel mina veel ei raatsi kasutama hakata aga põhimõtteliselt on kõik valmis. --Tiuks 4. oktoober 2008, kell 18:39 (UTC)

Administraatorite valimise eeskirjad

Meil on olnud ettepanekuid muuta administraatorite valimise eeskirju ning on isegi püütud neid hääletada, aga ebaõnnestunult, sest hääletada ei saa üksikuid punkte (need on vastastikuses sõltuvuses). Minu arvates saab seetõttu hääletuse korda hääletada ainult paketina. Seni on järgitud järgmist hääletuse korda (see langeb kokku inglise viki omaga või selle varasema variandiga):

• Kandidaadi saab esitada iga registreeritud kasutaja. Seda tuleb teha lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid eraldi alajaotuses (kui kandidaat on varem läbi kukkunud, siis olemasolevas alajaotuses). Esitaja peab alla kirjutama. Ta võib lisada kommentaari, kuid ei pea seda tegema. Üles seada võib ka iseennast.
• Kui esitaja ei ole ise kandidaat, tuleb hääletamise alguses tuleb küsida kandidaadi nõusolekut. Selleks, et hääletust arvestataks, peab ta oma nõusolekut väljendama alajaotuses, kus hääletamine toimub. Hääletamist võib alustada ka enne nõusoleku saamist. Kui kasutaja keeldub oma kandidatuurist, siis hääletamine peatatakse.
• Hääletada saavad soovi korral kõik registreeritud kasutajad. Selleks tuleb kasutada malle Poolt, Vastu, Erapooletu. Neile võivad järgneda kommentaarid, mida teised omakorda võivad kommenteerida jne. Igaüks saab anda ühe hääle. Häält ja kommentaare on võimalik hääletuse aja jooksul tagasi võtta või muuta. Selleks tuleb kasutada mahatõmbamist.
• Hääletus kestab ühe nädala. Pärast nädala möödumist ja enne kokkuvõtte tegemist antud hääled lähevad arvesse.
• Hääletusest teeb kokkuvõtte bürokraat. Selleks et kandidaat osutuks valituks, peab poolt- ja vastuhäälte suhe olema vähemalt 4:1. Poolthäälena läheb arvesse ka kandidaadiks esitamine. Kandidaadi enda hääl ei loe.

Panen ette panna kõigepealt need reeglid hääletusele. Kui enamus neid pooldab, siis pole tarvis reegleid muuta. Kui ei, siis tuleb koostada uus variant ja see tervikuna hääletusele panna, jne, kuni saadakse variant, mis saab enamuse toetuse.

Mõned kommentaarid:

• Meil ei ole praegu sätet, mis takistaks ühel isikul mitu korda eri nimede all hääletada. Vajadust selle järele ei ole seni olnud. Mulle tundub, et meie väike seltskond suudab niigi tuvastada, kas hääletanud on üks või mitu kasutajat.
• Meil ei ole sätet, mis sätestaks ajavahemiku, mille järel võib mahahääletatud kandidaadi uuesti üles seada. Minu meelest puudub praktiline vajadus selle järele.
• Meil puuduvad eeltingimused kandidaadile. Leian, et eeltingimusi pole tarvis, sest hääletus näitab kõige otsesemalt, kas kandidaati toetatakse. Igaüks võib ise soovi korral oma nõuded paika panna ning neist hääletamisel juhinduda või mitte juhindada. Ta võib neid nõudeid ka deklareerida. Kandidaatide ülesseadjad võtavad neid arvesse või võta vastavalt oma äranägemisele.
• Meil puuduvad valiku kriteeriumid. Leian, et piisab sellest, et on teada administraatori volitused. On teada ka, et avalikkus peab administraatoreid Vikipeediaga tihedalt seotud isikuteks, kes esindavad Vikipeediat ja kellel on ka teatav vastutus Vikipeedias toimuva eest. Igaüks võib ise otsustada, kellele ja mis kriteeriumide järgi ta tahab administraatorivolitusi ja administraatori nimetust anda.
• Meil puudub nõue hääletamises osalejate arvu kohta. Leian, et selline nõue ei ole vajalik, sest igaühel, kellele asi korda läheb, on võimalus hääletada. Kui keegi tahab takistada kellegi saamist administraatoriks, peab ta andma vastuhääle. Võimaldada takistamist mitteosalemise kaudu ei ole minu meelest aus, sest oma seisukohavõtu eest tuleb avalikult vastutada.

Andres 24. september 2008, kell 17:30 (UTC)

Põhimõtteliselt pooldan. Välja arvatud punkt, mis käib iseenda kandaadiks esitamise kohta. iffcool 24. september 2008, kell 19:22 (UTC)

Meil on pretsedent. Andres 24. september 2008, kell 21:53 (UTC)

Minu arvates võiks siin olla ka nõue, et kandidaati peab toetama ka teatud arv administraatoreid. Vastasel juhul ajab suvaline tegelane sõbrad kokku ning hääletatakse keegi omadest üsna lihtsal moel end administraatoriks. --kanakukk 24. september 2008, kell 19:30 (UTC)

Mitte eelmise arvaja vastu seistes vaid lihtsalt ära mainides: minu meelest väga teretulnud, kui mitteadministraatorid ka hääletavad administraatorivalimistel. See näitab minu meelest, et kasutaja on huvitatud Vikipeedia tulevikust ja arengust. avjoska 24. september 2008, kell 19:36 (UTC)

Sellist nõuet pole tarvis. Kes ikkagi hääletavad – need, kes alati. Kes teeb administraatoriks – Andres. Sellest ei piisaks, et palju sõpru kokku ajada ;) iffcool 24. september 2008, kell 19:38 (UTC)

See on esimese kommentaari teema. Meil ei ole sellist asja juhtunud, et hääletavad suvalised tegelased. Kui me ei tea seda tegelast, kes hääletab, siis häält ei arvesta. Aga sellisel kujul seda reeglitesse kirja panna ei saa. Andres 24. september 2008, kell 21:53 (UTC)

Ma ei tea, kas mul kõlbab praegu isiklikult seotuna sõna võtta :-), aga minu meelest on need praegused reeglid head. Nõudeid ega kriteeriume pole ju tõesti tarvis, sest siis poleks hääletust vajagi, tulemuse saaks arvutiprogramm ka välja arvutada. Samamoodi on ju ka näiteks riigikogu valimistel, et igaüks otsustab kriteeriumide üle ise. --Epp 24. september 2008, kell 22:00 (UTC)

Miks ei peaks olema kriteeriume? Otsustatakse ju kriteeriumite järgi. Kuidas saab asutuses teha otsuseid kui ei teata kriteeriume? Vikipeediat on vaja juhtida (administreerimine) ja nendeks juhtideks on kaastöötajad. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni. (Kathryn Bartol, David Martin).

Meil puuduvad eeltingimused kandidaadile. Mina tahaks küll teada, mis oleks eeltingimused. --Tiuks 26. september 2008, kell 09:45 (UTC)

Tegelikult on meil üks eeltingimus, nimelt et ta oleks eesti Vikipeedia kasutaja.

Täiendavaid formaalseid eeltingimusi on võimalik kehtestada, kuid praegu neid ei ole.

See ei tähenda, et kandidaate ei seataks üles ja nende üle ei hääletataks mingite kriteeriumide järgi, kuid igaüks kehtestab enda jaoks need kriteeriumid ise ning muudab neid, millal tahab. Samuti ei pea need olema täpsed.

Mina isiklikult leian, et parem on, kui kriteeriume ei lisataks, sest mida vähem on kitsendusi, seda vabam on iga otsustaja. Andres 26. september 2008, kell 10:27 (UTC)

Arvan ka, et kriteeriumid peaks igaüks ise enda jaoks paika panema.

Vikipeediat ei juhita praegu Eestist. Vikipeedias ei tähenda administraatori staatus juhi staatust. Formaalselt juhib Vikipeediat minu teada Wikimedia Foundation. Administraatoril (ehk süsteemi operaatoril) on ainult tehnilised vahendid entsüklopeedia ülesehitamise lihtsustamiseks ja vandalismi vähendamiseks. --Jaan513 26. september 2008, kell 11:16 (UTC)

Juhtida saab mitmelt tasandilt. Kaastöötajate, seal hulgas ka administraatorite hulgast tekivad täideviivad juhid (eestvedajad). Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks (Peter Drucker).

Ilma kriteeriumiteta otsutatakse emotsioonide põhjal, mis ei ole administraatorile üldse olulised. Vaadake kasvõi minu kanditeerimisest.

1. Artiklite sisu arendamisel ta kuigi palju aktiivsust üles ei näita
2. Vikipeediat tuleks arendada teadustekstina
3. Kustutamis-/toimetamismärkuse lisamise asemel saaks ju sama energiakuluga nii mõnelegi (muusika)artiklile vähemalt mingi kuju anda

Nendest põhjustest on ju näha, et hääletajad on täiesti ebakompetentsed. --Tiuks 26. september 2008, kell 12:30 (UTC)

Kui administraatorile kehtestataks eeltingimused, siis seda teeksid ikka needsamad ebakompetentsed hääletajad. Pealegi saab eeltingimuste kehtestamisega kandidaate ainult välja praakida, mitte sundida nende poolt hääletama.

Administraatorite valimisel on asi eelkõige usalduses. Ja usaldus ei ole tingimata ratsionaalselt põhjendatav. Andres 26. september 2008, kell 12:43 (UTC)

Usaldus ja ebakompetentsus on täiesti erinevad asjad. Võib usaldada nii ebakompetentset kui ka kompetentset inimest. Usalduse võitnud juhiga minnakse kasvõi läbi tule. Reegleid tuleks natuke lahti kirjutada, et oleks üheselt arusaadav. Administraator ei pea artikleid kirjutama. --Tiuks 26. september 2008, kell 14:25 (UTC)

Jutt on ebakompetentsete hääletajate usaldusest inimese vastu, kelle nad administraatoriks valivad. Usaldusel ei ole üheselt arusaadavaid reegleid. Andres 26. september 2008, kell 14:30 (UTC)

No ega ikka ei või küll usaldada pimesi. See läbi tule minemine kehtib mu meelest küll rohkem mingil ajupesu juhul. Ja kas Sa, Tiuks, tahad nüüd väita, et kui mingi demokraatliku hääletuse käigus inimene valituks ei osutu, on viga valijates? Siis poleks ju nende samade valijate otsus usaldusväärne ka sel juhul, kui see inimene nende poolthääled saaks, või kuidas? Ja too mõni näide selle kohta, millised oleksid need eeltingimused ja kriteeriumid, mille abil õnnestuks kedagi kohustada kellegi poolt hääletama. --Epp 26. september 2008, kell 14:34 (UTC)

Läbi tule minek tähendaks uuenduste täideviimist koos meeskonnaga. Uuendused või muudatused tekitavad ebakindluse tunnet (tuleb tegeleda asjadega, millega pole veel harjunud). Inimestel on erinev valmisolek muutusteks ja Vikipeedias lööb see pidevalt välja. Tahaks midagi muuta aga ei oska, ei saa või ei taha on kommentaarideks. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et tuleks enne hääletamist teadvustada, millega peab administraator tegelema ja põhjendused artiklite kirjutamise kohta ei sobi kohe mitte. --Tiuks 26. september 2008, kell 17:04 (UTC)

Igal hääletajal on oma ettekujutus sellest, milline peab sadministraator olema. Administraatoristaatusel on ka sümboolne tähendus, ja see tundub olevat isegi olulisem. Andres 26. september 2008, kell 18:43 (UTC)

Ettekujutusega me petame iseennast, sest me võime valesti aru saada. Enne on reeglid, mida kooskõlastatakse. Korraldame hääletuse aga reegleid ei ole. Mille järgi me otsustame? Vikipeedias toimub lonkamine juba kahe jalaga. Ütlen otse välja ja lähen natuke isiklikuks. Aruteludes on näha, et kui Andres midagi ütleb, siis vastu vaidlevad ainult üksikud. Lõpetuseks üks mõttetera: kes õpib, saab teada; kes küsib saab aru; kes vaidleb, oskab ka praktiliselt oma teadmisi rakendada. --Tiuks 26. september 2008, kell 19:18 (UTC)

Asju tuleb muidugi arutada, ja kui selgub, et on tarvis reegleid muuta, siis seda ka tehakse.

Kas Sa leiad, et on keegi, kes teab tõde, keegi, kes teab, milliseid inimesi tegelikult tuleb administraatoriks valida? Minu meelest on pigem nii, et selles asjas loebki ainult ettekujutus. Andres 26. september 2008, kell 19:25 (UTC)

Minu arust on see ettekujutlus vale. Miks põhjendused olid artiklite kirjutamise kohta? Teati, et olen palju teinud aga kuna artikleid olen vähe kirjutanud, siis anti vastu hääl. Erapooletutel olid hoopis teised põhjused. --Tiuks 26. september 2008, kell 19:33 (UTC)

OK, võid minu eelmise põhjenduse asendada sellisega – ma ei usalda Sinu arusaamist asjadest, ei kiida heaks Sinu meetodeid ega suhtlemisviisi. Sa arvad, et Sind on solvatud, aga ise oled juba mitu korda nimetanud teisi piiratud arusaamisega inimesteks, tembeldanud vanameelseteks kõik, kes ei taha uuendusi uuenduste enda pärast, ning nimetanud argumenteeritud arutelu muu hulgas vingumiseks ja virisemiseks. --Epp 27. september 2008, kell 02:53 (UTC)

Mina arvan, et Tiuks tahabki ainult vaielda, mitte konstruktiivset koostööd teha. Viisakas inimene, osutudes mittevalituks, lepib sellega ja otsib viga endas, mitte ei hakka valimissüsteemi süüdistama. Võiks oma energia suunata tegevusele, mis äratab valijates usaldust ja motiveerib järgmisel korral poolt hääletama. Adeliine 26. september 2008, kell 19:51 (UTC)

Adeliine ütles välja täpselt selle mida minagi asjast arvan.--WooteleF 26. september 2008, kell 19:54 (UTC)

Enne Adeliine teksti valmis kirjutatud:

Nagu võib näha, tahab Tiuks väga administraatoriks saada. Ma arvan, et kui nii läheks, siis oleks kriitikatulv suurem kui tollel hääletusel. Minu meelest tuleks asja võtta nii, et on olnud au olla kandidaadiks esitatud. Andresega ei vaidle mina sellepärast, et 1) tema seisukohad on hästi argumenteeritud ja 2) tavaliselt olen 99% nõus. --Jaan513 26. september 2008, kell 19:57 (UTC)

Ei, ma enam ei taha administraatoriks. Las teised tegutsevad. Oma mõtted tahan teoks teha ja ma loodan, et see õnnestub. Tulemusi näeme hiljem. Vastu vaidlemist on tulnud artiklite sobivuse üle ja kõike ei ole ju mõtet siin kirjutada. Koostöö on väga oluline ja seda püüan minagi teha. Ilma selleta ei saavuta me midagi. Koostööd saab teha ainult ühtsete reeglite järgi. See kehtib ka Vikiprojektide puhul, vastasel juhul tekib korralagedus. Me ei saa elada tänases päevas vaid peame mõtlema homsele. Ju ma mõtlen kaugemale, millest teised aru ei saa. --Tiuks 26. september 2008, kell 20:24 (UTC)

Sa mõtled küll homsele kuid ei arvesta mõnede asjaoludega. Kuna eesti keele rääkijaid on palju vähem kui inglise keele rääkijaid siis on ka kaastöötajaid vähem. Ning ka artiklite arv on mitukümmend korda väiksem. Sedavõrd väikese vikipeedia toimimiseks ei ole vaja igasugu projekte ja portaale ja osakondi ja süsteeme. Minule tundub, et sa kavatsed luua siin Kafkalikku bürokraatiat mis muudaks tegeliku töötegemise keerukamaks. Inglise vikis on selgelt näha, et asjad on kohati mõttetult keeruliseks aetud. Inimesed tegelevad siin nende asjadega milles nad end tugevalt tunnevad ja mida oskavad ning selleks pole vaja kõiki neid vilesid ja tulesid.--WooteleF 26. september 2008, kell 20:37 (UTC)

Mina usun, et varsti saame muusikuid juurde tänu sellele, et on mingi süsteem. Sarnast bannerit on inglise vikis ainult paaris projektis ja meie oma on veel täielikum. Meid on tõesti vähe ja seepärast on vaja leida rohkem kompetentseid inimesi. Kui artiklis peale toimetamismallide lisainfot ei ole, siis jääbki armetu mulje. Toimetamisinfo tuleb ikkagi arutelu lehele. --Tiuks 26. september 2008, kell 20:47 (UTC)

Palun ära tee nii, et arutelulehti hakatakse automaatselt täitma. See kahandab arutelulehtede tõhusust, sest kui arutelulehtedel leitakse mittemidagiütlevaid asju (nagu mõnes teises vikis juba on), siis ei hakatagi enam arutelulehtesid vaatama. Andres 27. september 2008, kell 04:26 (UTC)

Miks Sa arvad, et saame muusikuid juurde? Uued tulijad saavad ju sissejuhatuseks kohe sõimata, kui nad Sinu projektist õiget "boksi" ei leia. Aga muidu – kas see muusikaprojekt on praegu juba käigus või ei ole? Mina olen näinud ainult projekti enda administreerimist, mis viimaste muudatuste nimekirja enda alla matab. Mida kasulikku on ta kaasa toonud? Kus oli/on ta näiteks Priit Kuuse juhtumi puhul? Kas projekt seisnebki ainult olemasolevate artiklite järjestamises viiel erineval moel? --Epp 27. september 2008, kell 02:53 (UTC)

Kuidas nad sõimata saavad kui banneril on õige malli link olemas? Segadust tekitasid vanad mallid aga need on asendatud juba uutega. Projekt käivitub banneri kasutusele võtmisega aga hetkel ei ole veel kõik paigas. Uuendasin malli koodi augusti lõpus ja kuna mõtteid tuleb juurde, siis püüan ka neid reaalselt teostada. Priit Kuus saaks banneri ja siis leiaks selle ka muusikud üles, kes oskaks seda täiendada. Uute artiklite lehele ei saa teda lisada, sest see on kirjutatud 2006. aastal. Igatahes olen märganud, et artiklite kirjutamisel jälgitakse juhiseid, mis on projektis olemas. Kui tekib probleem, siis olen kohe mõne lausega selle lahti kirjutanud. Üks oluline muudatus on mida teha leht banneril, kuhu saab täpsemalt lahti kirjutada, mis artiklist puudub, mille järgi teha või muud vajalikku infot. --Tiuks 27. september 2008, kell 20:22 (UTC)

Kaudselt on hääletajate vähim arv, et hääletamine loetaks toimunuks, siiski määratud eeldusel, et kõik hääled on täisarvulised. See tuleb välja lausest "...peab poolt- ja vastuhäälte suhe olema vähemalt 4:1". Selle võiks siis ka otse välja öelda. Reeglitega olen nõus. Valju 26. september 2008, kell 16:10 (UTC)

Seda küll, hääletanute vähim arv on üks (sel juhul on ainult esitaja hääl). Mõni ongi niimoodi administraatoriks saanud. ~Selle võib välja öelda küll, aga reegleid see ei muuda. Andres 26. september 2008, kell 18:43 (UTC)

Kõigepealt: Ma ei taha administraatoriks saada. Aga ma tahaksin teada küll miks mingid tegelased on administraatorid. Ma saan aru küll, et kellelegi meeldib keegi, aga see on piisav sõpruskonna kasvatamiseks. Antud hetkel on tegemist mitmekülgse projektiga, seega peaks administraatorid olema valitud selle järgi, et kõik küljed oleks kaetud. Ma saan aru küll, et keegi ei tahaks millegi eest vastutada, aga äkki oleks see vajalik? Ehk, veel 1 kord: jagage ära vajalikud tegevused ja hinnake mitu inimest erineva tegevuse jaoks vaja on. Adminnid jaotage vastavalt tegevustele. Muuhulgas oleks peale peamiste tegevuste (ehk kõigi adminnide lemmik: õigus puua ja maha lasta ehk kustutada ja bännida) vaja ka erinevate teemade kohta pädevaid inimesi, kes oskaksid neid teemasid adminnida. Uut adminni on mõtet siis võtta, kui ta täidab kohta, mida keegi ei täida. Aga see "mulle meeldib ja mulle mitte" selle alusel võite mingi klubi teha, kes koos käib ja 11 naudib :)--Oktav 26. september 2008, kell 22:54 (UTC)

Miski ei sunni ju kedagi tegutsema kogukonnas, mille üldiselt omaks võetud reeglid talle ei meeldi. Mina olen asjast igatahes nii aru saanud, et inimesed tulevadki Vikipeediat tegema sellepärast, et siin pole ülemusi, projektijuhte, töödejuhatajaid, käsutajaid, metoodikuid, koordinaatoreid, mullidega juhtimisteooriaid jne --Epp 27. september 2008, kell 02:53 (UTC)

Selleks et millegagi tegelda, ei pea ju administraator olema. Erandiks on süsteemi teadete tõlkimine.

Vikipeedias ei saa sundida inimesi sundida tegema seda, mida nad teha ei taha. Inimesed võtavad endale ülesanded ise. Jällegi, kedagi ei saa sundida millegi eest vastutama. Kes vastutab, see vastutab.

Minu meelest on oluline, et administraatorid esindaksid Vikipeedia vaimu. Sellepärast mina ei vali administraatoriteks neid, kes minu meelest seda ei esinda. Andres 27. september 2008, kell 04:26 (UTC)

Ma ei ole öelnud, et peaks olema mingi võimuredel, kus keegi kedagi käsutab. Peale vertikaalse jaotuse, on olemas ka horisontaalne jaotus, kus keegi ei käsuta kedagi. Keegi ei peagi kedagi sundima. Vastustus ei tähenda seda, et keegi nõuab kelletki aru ja keegi vastutab kellegi ees. Inimesed ikka vastutavad enda eest. Äkki te alguseks üritaks ära defineerida, et kes see viki administraator on ja mis on tema erinevus suva registreeritud kasutajast. Andrese järgi esindab ta eesti viki vaimu, kes tõlgib süsteemi teateid. See definitsioon küll mitte midagi ei tähenda.--Oktav 27. september 2008, kell 09:29 (UTC)

Taoline nimekiri võiks küll olla, kes millega tegeleb või kes teatud valdkonnast natuke rohkem teab. Nimekiri võiks olla vabatahtlik ning registreeritud kasutajatel oleks võimalik alati selle kasutaja arutelus pöörduda oskaja poole. Nimekirjad võiksid üleval olla näiteks projektide arutelus või kuskil... --kanakukk 27. september 2008, kell 20:52 (UTC)

On olemas lehekülg Vikipeedia:Administraatorid. --Jaan513 27. september 2008, kell 09:38 (UTC)

Nüüd ma sain aru, kuidas administraatoreid valitakse. Kahjuks vaimu ja projektideta eesti vikist asja ei saa. Meil on lihtsalt teised ettekujutused aga ma ei hakka selle üle diskuteerida. Tänases päevas elamine ja vana viisi toimetamine ei vii meid edasi. --Tiuks 27. september 2008, kell 20:01 (UTC)

Alustaks sellega, et minumeelest on Tiuksi süüdistused paigal tammumises ja tänases päevas elamises on alusetud. Vikipeedia eesmärk peaks olema see, et artikleid tuleks juurde ja need oleks täielikumad. Seda on võimalik saavutada vaid ühel moel – kaastööga. Olen uurinud oma tuttavate käest kas ja kuidas nad Vikipeediat kasutavad ja praktiliselt kõik panevad otsingusõna Googlesse ja jõuavadki kohe artiklilehele kuna Google paneb Vikipeedia lehe toredasti kohe esimeseks. Esilehele mingeid linke otsima ei tule keegi. Sellepärast olengi skeptiline näiteks Portaalide suhtes. Mida rohkem on meil artikleid seda rohkem siia tullakse ja seda rohkem tehakse ka kaastööd. Artiklite hindamine, nendejaoks mingite imekeeruliste süsteemide väljamõtlemine ei too kindlasti meile kaastöölisi. Seega tuleb teha rohkem tööd artiklite kallal ja vähem vaeva näha igasuguste pseudoprobleemide kallal

P.S Igasugused navigatsioonimallid ja muud artiklit ilusaks tegevad vidinad mulle meeldivad.

P.P.S Tegu on vaid minu subjektiivse arvamusega ja tõenäoliselt pole see lõplik tõde.--WooteleF 27. september 2008, kell 21:37 (UTC)

Googlest saab artiklini aga artiklis on banner kus on ka portaali link ja ei pea mitte esilehelt otsima. Esilehele saab kui otsingusse panna Vikipeedia. Banner ei ole mingi keeruline süsteem. Süsteemi peab enne välja mõtlema ehk kuidas projekti tahetakse üles ehitada. Muide mõtlemine on kõige suurem töö. --Tiuks 27. september 2008, kell 21:46 (UTC)

Kuna kõik ootamatud asjaolud ei mahuks ka kahe ekraanitäie pikkustesse reeglitesse ära, siis pooldan võimalikult lühikesi reegleid koos eeldusega rohkele "tervele mõistusele" reeglite täitmisel. --WikedKentaur 28. september 2008, kell 19:33 (UTC)

Vikipeedia eesmärgid

Mis on Vikipeedia eesmärgid? See on küsimus suurele ringile. Projektide kirjutajad teavad, et eesmärk peab olema mõõdetav. Projekti teema toon siin sisse sellepärast, et muusikute banner on ka seotud projektiga. Banneril on info, mis aitab projekti lõpule viia. Peamine eesmärk on meil ju head artiklid. Et selleni jõuda, peavad olema täidetud teatud tingimused ehk III-klassi kriteeriumid. Tahaksin projektiga alustada aga mul on üks probleem, millele ei ole vastust saanud. Muusikute märgistamise arutelus tegin ettepaneku luua alamlehtede võimaluse artiklite nimeruumis. Kas ja kuidas oleks see teostatav? Jään vastust ootama. --Tiuks 26. september 2008, kell 08:20 (UTC)

Vikipeedia üks eesmärke on olemas sellel pildil, mille klõpsisin Wikimanial. avjoska 27. september 2008, kell 14:00 (UTC)

Viki peamine eesmärk on teabe võimalikult avatud/laialdane kättesaadavus--Hendrix 28. september 2008, kell 20:04 (UTC)

---

Tore, et kaasa mõtlete. Igat eesmärki on vaja teostada ehk ellu viia. Järgmine küsimus. Kuidas seda eesmärki saavutada? --Tiuks 28. september 2008, kell 20:25 (UTC)

teabe refereerimisega--Hendrix 28. september 2008, kell 20:26 (UTC)

Mitte ainult. Sa mõtled liiga kitsalt. Minul olid teised mõtted, mida ma veel ei avaldaks. --Tiuks 28. september 2008, kell 20:31 (UTC)

mis mõttes kitsalt?--Hendrix 28. september 2008, kell 20:34 (UTC)

Mina jätkan samas vaimus ehk teen mida oskan ja käitun lause "kus viga näed laita, seal tule ja aita" järgi. avjoska 28. september 2008, kell 20:32 (UTC)

Loomulikult igaüks panustab nii nagu oskab ja keegi ei nõuagi rohkemat. Artikli refereerimisest ei piisa. Artiklis peab olema peale sisu ka muud infot. Nendeks on näiteks navigeerimismallid. See kaldub juba tehnilise poole peale. --Tiuks 28. september 2008, kell 20:40 (UTC)

teave peab olema sisuline. Kellad ja viled on teisejärguline--Hendrix 28. september 2008, kell 20:44 (UTC)

Igasugused portaalid ja navigeerimine on rohkem iluvidinad. Kui üritada nende kaudu vajaliku infoni jõuda, siis see eeldab praktiliselt seda, et sa juba asjast enne kõike tead.

Näiteks, võtame mingi looma, koer. Kui hakata navigeerima, siis pead teama, et ta on loom (mitte taim, või miski muu), edasi pead teadma et ta on imetaja (mitte putukas, roomaja, vms.), edasi, et ta on kiskja, mitte rohusööja, jne. See on ju peapõhjus, miks Googles ja mujal on vaid otsingu kast, mitte suured alajaotused (nagu vanasti otsingumootorite esilehel olid) valdkondade kaupaZosma 29. september 2008, kell 08:10 (UTC)

Oleme koera artiklis ja enne seda me ei teadnud, et ta on kiskjaline. Kui me läheme edasi kiskjaliste sugukonda, siis sellest saame koerlaste sugukonna järgi koera artiklisse. Siin saab infokasti kaudu enamvähem liikuda aga kui artiklit veel ei ole, siis eksib ära. Siin aitaks navigeerimiskast artikli lõpus. Need loendid, mis tehakse navigeerimiskastis on mingi liigituse alusel. Vaata kasvõi inglise vikist en:Dog. Kui ma viki avastasin, siis jäin muusika artiklites toppama. Pidevalt klikkisin inglise viki linki, et selle kaudu leida eesti viki artiklit. See ei ole aga päris õige kui ma pean millegi kaudu teises keeles orienteeruma. Probleem on ka artiklite vähesuses aga navigeerimiskastis oleks näha, et artiklit veel ei ole. Vikiprojektis saaks punaste linkidega navigeerimiskastidele tähelepanu juhtida ja tekib ülevaade, mis on puudu. Mallide kaupa punased lingid on välja toodud näiteks en:Wikipedia:WikiProject Musical Theatre/Articles Needing Creation. Siit soovitus. Mõelge laiemalt, see tähendab seda, et mõelge, millised artiklid on konkreetse artikliga seotud. Millise navigeerimismalli (infokasti) te sellele artiklile teeksite? Spikker on inglise vikis aga ise võib ju ka midagi välja mõelda. --Tiuks 29. september 2008, kell 08:45 (UTC)

Mina olen siiani aru saanud nii, et artiklis piisab sisust. Kui sisu on hea, siis probleemi ei ole. Minu arust ei ole mallid kohustuslikud artiklis. avjoska 28. september 2008, kell 20:43 (UTC)

See on küll väga vale arusaamine. Kui ikka artiklist kuhugi mujale ei saa, siis ei jõuta ka teiste artikliteni. Seda ma ka arvasin, et nii mõtlete. --Tiuks 28. september 2008, kell 20:45 (UTC)

Just, sisulisest teabest piisab; mallid võivad ülevaatlikkuse parandamiseks olla, aga ei pea olema. Üks asi, kus need mallid segama hakkavad, on prinditavad versioonid (mis on olemas igast artiklist). Paberil ei ole vaja navigeerida. Kuigi Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole ütleb, et Vikipeedia ei ole paberentsüklopeedia. --Jaan513 28. september 2008, kell 20:49 (UTC)

vale arusaam on see, et Vikis olev kirje peaks olemas atraktiivne. Viki peab olema informatiivne--Hendrix 28. september 2008, kell 20:51 (UTC)

Vale arusaam on ka see, et artiklist peab kohe kuhugi edasi jõudma. Reeglina kasutatakse otsingut.--WooteleF 28. september 2008, kell 20:52 (UTC)

Vikipeedia eelis ongi see, et ta ei ole paberil ja siin on info kättesaadavus väga oluline. Mallid on aga need, mis seovad üksteist, et mitte ära eksida. Seda võib nimetada ka kasutajasõbralikkuseks.--Tiuks 28. september 2008, kell 20:52 (UTC)

see on õige, et mallid teevad Vikist kasutajasõbraliku keskkonna. Kuid neid malle ei tohiks üle tähtsustada. Teave on siiski esmane.--Hendrix 28. september 2008, kell 20:55 (UTC)

Ükski arvamus ei ole vale. Arvamus ei ole kunagi vale. Faktid saavad valed olla, arvamused mitte. Sama on arusaamistega. Artiklist saab edasi ka siselinkidega, mallid ei ole ainukesed, mille abil artiklist edasi saab. avjoska 28. september 2008, kell 20:56 (UTC)

nii ääremärkuse korras - faktid on tõesed, aga arvamused on subjektiivsed--Hendrix 28. september 2008, kell 21:01 (UTC)

Aga kui arvamus seisneb teatud sotsiaalgrupi vihkamisel (või ka näiteks hävitamisel), siis ma usun, et sa nõustud minuga, et arvamused ei saa alati õiged olla, jah?

Mina isiklikult arvan, et kõige tähtsam vikipeedia juures on siiski luua artikleid, kas või selliseid pisikesi ja mõttetuid, sest üldiselt minu ning ilmselt ka paljude teiste puhul on vikipeedia esimene koht (üldjuhul annab google niikuinii esimese vastuste vikipeediast, seega kasutan siis juba Firefoxi addoni, mis laseb kohe brauseriaknast Vikist otsida), kust otsida. Internet on küll suur ja lai ning kui ma ei leia seda siit, siis tõenäöliselt leian ma selle inglise wikist ja kui sealt ka ei leia, siis tuleb Interneti avarustesse rändama minna.

Ainuke asi, mis mulle hetkel üsna mõttetu tundub, on artiklite hindamine. Ok, inglise wiki saab seda endale lubada, sest neil on artikleid küll ja küll, aga meil on vaid tühised 50 000+ artiklit ja suurem osa neistki üsna kesised.

Mallid peaksid ka kindlasti olema, sest näiteks sõjaväelaste või teatud sõjaväeüksuste puhul on väga hea klõpsata mallil teatud lisainfo saamiseks (võtame näiteks Waffen-SS diviisid, mida on 38, ja mille puhul oleks üsna ebameeldiv hakata neid ükshaaval otsingus otsima).

Lisaks sellele ma ei saa aru, miks selline küsimus üldse tõstatud on. No üllatus-üllatus tõesti, mis ühe entsüklopeedia eesmärk võib olla. Ohjah... mõni võiks värsket õhku minna hingama.. --kanakukk 28. september 2008, kell 21:15 (UTC).

Äärmisel juhul on tõesti tõsine probleem tänasel päeval artiklite sõnastus ja ülesehitus, muu on juba sekundaarne. --kanakukk 28. september 2008, kell 21:17 (UTC).

Ma olen nii palju programme katsetanud ja minu esimene nõue on programmile, et ta peab olema kasutajasõbralik. Kui ma midagi sasipuntrast kätte ei saa, siis lükkan kohe kõrvale. Analoogne on ka Vikipeedia. Teil on viki süsteem selge aga teistele ei ole. Me peame info kättesaadavuse võimalikult lihtsaks tegema. Kahjuks meil mallide tegijaid on vähe aga selles peitub võti. --Tiuks 28. september 2008, kell 21:02 (UTC)

mall ei ole info. Mall - ideaalsel juhul, kui ta on tehtud adekvaatselt - hõlbustab info leidmist--Hendrix 28. september 2008, kell 21:06 (UTC)

Alguses oli küsimus Vikipeedia eesmärkides. Tuletan meelde, et mallid tekkisid Vikipeediasse mitu aastat pärast Vikipeedia loomist, veebruaris 2005 (vt siit). Nii oli ka kategooriatega. Seega nad ei olnud tähtsad kui Vikipeedia loodi (sest neid lihtsalt ei olnud). Ilma nendeta sai hästi hakkama. Vikipeedia üks eesmärk võib olla kasutajasõbralikkus, aga selleni ei vii ainult mallid, vaid korralik artikli ülesehitus jne. --Jaan513 28. september 2008, kell 21:05 (UTC)

Aga see on ju edasiminek, sest saadi aru probleemist. Artikli sisu on loomulikult oluline ja sellepärast tehakse ka hindamist, et märku anda, milliste artiklitega on vaja tööd teha. --Tiuks 28. september 2008, kell 21:08 (UTC)

minu arust lihtsalt tekkis teatav seltskond, kellel meeldisid kellad ja viled. Ehk siis disainerid, kes tegutsesid sõltumatult sisust--Hendrix 28. september 2008, kell 21:11 (UTC)

Loomulikult oli tegemist edasiminekuga, sest paljud kasutajad kindlasti orienteeruvad nendes uuemates nimeruumides väga hästi ja leiavad nii vajaliku info.

Kõikide artiklitega on vaja tööd teha, ka eeskujulikega. Ideaalset artiklit ma veel näinud ei ole.

Disainerid ei peaks niivõrd keskenduma Vikipeediale, on olemas ka teised "Vikiprojektid" (segadusse ajav sõna; mõtlen Vikisõnaraamatut ja teisi). --Jaan513 28. september 2008, kell 21:15 (UTC)

Tegelikult mallid, kategooriad jm on kasutajasõbralikkuse tunnuseid. Mallid aitavad ikka väga palju infot kätte saada. Mõelge, kui artiklis ei ole peale tektsi midagi, siis heal juhul klõpsate tagasi nuppu või üritate midagi uut otsingusse panna. Tegelikult peaks ühest otsingust piisama ja edasi surfate viki keskonnas ja ei tahagi mujale minna, sest linke on nii palju ja infot muudkui tuleb. Oleks meil ainult rohkem häid artikleid. Teised projektid on ka head ja eks need seotakse ka kunagi paremini selle projektiga.--Tiuks 28. september 2008, kell 21:20 (UTC)

Tiuksile, seoses programmeerimisega. Ei pea valdama mitte niivõrd programme, kuivõrd neist tõusvat tulu. Pole vahet, mis keeles progeda, vaid lõpptulemus on see, mis määrab efektiivsuse. Ka kõige keerulisemat algoritmi kasutades võib tulemus olla "null"--Hendrix 28. september 2008, kell 21:29 (UTC)

Olen mitmes valdkonnas pidanud katsetama programme, et sobiv välja valida, seepärast ma programmid võrdluseks tõin.

Kanakukk esitas vahepeal küsimuse, miks selline küsimus tõstatati. Aga sellepärast, et see küsimus on seotud projekti kirjutamisega ehk kuidas üles ehitada Vikipeediat. Kuna ma käisin juba ühes loengus, siis tahan ka siin teadvustada, et millegi teostamiseks on vaja selgeks teha eesmärk ja alles siis mõelda, kuidas seda saab teostada. --Tiuks 28. september 2008, kell 21:38 (UTC)

Tahan veel öelda, et Vikipeedia üldine/ühine eesmärk (näiteks teabe kogumine/refereerimine) ja kellegi Vikipeedias tegutsemise eesmärk (näiteks õppida koolis antud tükki Vikipeediasse artikli kirjutamise kaudu; parandada artiklite ja niiviisi lugejate keelekasutust; jagada teistega uut infot, mida teada sain jne) võivad olla vägagi erinevad. Mõni ei oskagi eesmärki sõnastada, aga teeb head ja tänuväärset tööd, mis Vikipeediale kasuks tuleb. --Jaan513 28. september 2008, kell 21:51 (UTC)

Tahtsin sellega selgeks teha, et tehniline pool (mallid) on ka olulised. Sellest arutelust tuli ju välja, et artikli täiendamine on ainult oluline. Sellega me aga edasi ei jõua. Andres mainis teises arutelus, et administraatoriks valib ainult vaimu inimesi (need kes artikleid kirjutavad). Sellest ajendatuna tekkiski mul see küsimus ja ma loodan, et saime ühele lainele. --Tiuks 28. september 2008, kell 22:05 (UTC)

Ma pole öelnud, et valin ainult neid, kes artikleid kirjutavad. Ütlesin, et valin neid, kes kannavad Vikipeedia vaimu. Ma teen võib-olla möönduse, kui keegi tahab süsteemi teateid korrastada. Andres 28. september 2008, kell 22:46 (UTC)

Tõsi, rangelt võttes on sisu primaarne ja navigatsioon sekundaarne. Aga ega Vikipeedia tegelikult ilma mallide ja kategooriateta hästi kyll hakkama ei saa. Juhuslike tekstide massiiv on samasugune Egiptuse nuhtlus kui katk, rohutirtsud ja pimedus. Tegelikult on kõik väga kena, kuni suurema jagu rahvast tegeleb info tootmise ja toimetamisega, väiksem osa selle organiseerimisega ning mõlemad omavahel suhtlevad. Sel juhul on kasutajatel nii sõbralikkus kui ka sisu. Katsuks nyyd siis ehk sedaviisi jätkata, kaklemata tähtsa kysimuse pärast, kas silku syyes tuleb alustada sabast või peast? --Oop 29. september 2008, kell 09:50 (UTC)

Hästi öeldud: suurema jagu rahvast tegeleb info tootmise ja toimetamisega, väiksem osa selle organiseerimisega ning mõlemad omavahel suhtlevad. Meil on enamasti info tootmine, sest organiseerida ei osata. Üks vahend organiseerimiseks on Vikiprojektid. Neid aga ei osata/ei taheta teha. --Tiuks 29. september 2008, kell 10:50 (UTC)

Redigeeri hüperlingid mööda artiklit laiali.

Nimelt siis, kui artiklisse liiga palju thumbe lisada, siis lähevad redigeeri nupud paigast. Teoreetiliselt peaks redigeeri lihtsalt asuma alapealkirjale lähemal (s.t. rohkem vasakul pool siis lihtsalt), aga selle asemel läheb see kuhugi ebamäärasesse kohta: Kawe_Plaza, --kanakukk 30. september 2008, kell 19:03 (UTC).

Tolles artiklis panin pildid tabelisse, nüüd peaks korras olema. --Jaan513 30. september 2008, kell 19:32 (UTC)

Kas see on ainus lahendus probleemile? --kanakukk 30. september 2008, kell 19:33 (UTC).

Vaevalt, näiteks Avjoska proovis ka midagi teha (vt ajalugu), aga brClear malliga (Malli_arutelu:BrClear) ma pole kokku puutunud ja tulemus ei tundunud nii hea. --Jaan513 30. september 2008, kell 19:37 (UTC)

mall brClear on sama, mis mall {{Puhasta}}. --Tiuks 30. september 2008, kell 19:54 (UTC)

Minu arvates ei täida see ikka oma eesmärki... tekitab ainult ühe mõttetu suure tühja osa.. on see siis ilus või? --kanakukk 1. oktoober 2008, kell 14:50 (UTC).

tühja ruumi suurus sõltub pildi suurusest. Sõnaga - kujundus.--Hendrix 1. oktoober 2008, kell 16:08 (UTC)

Piltide ümberpaigutamine aitab, aga lühikese artikli puhul on seda keeruline teha. --Jaan513 1. oktoober 2008, kell 18:08 (UTC)

Redigeeri link on paigast ära ka artiklis sigade revolutsioon. Palju tühjust ja link tekib peale infokasti filmi info. Kas keegi osakb öelda miks? --Tiuks 1. oktoober 2008, kell 18:15 (UTC)

Tegin jälle parempoolse osa tabeliks; ainus rohi mida selle vastu leian. Tegemist võib olla XHTML või MediaWiki tarkvara põhimõttelise probleemiga. --Jaan513 1. oktoober 2008, kell 18:29 (UTC)

Asi selles, et kes HTML koodi kirjutanud on, peaks teadma, et paremale saab joondada korraga ainult ühe pildi, teine pilt tuleb esimesest vasakule jne. Kui panna Vikipeediasse mitu thumb-i, joondatakse mingi valemiga automaatselt kõik paremale üksteise alla, mis ei ole tegelikult piltide normaalne olek, sealt ilmselt ka probleemid. --Jaan513 1. oktoober 2008, kell 18:41 (UTC)

Tabelid ei ole kujunduse jaoks, vaid (tabulaarse) info esitamiseks. ... Enne piltide lisamist tasuks tõsiselt järele mõelda mis lisaväärtust iga pilt tekstile annab ja kui annab siis lisada iga pilt sinna kus see on tekstiga seotud, mitte ühte "hunnikusse". Pildid on teksti jaoks, mitte vastupidi.

Kui on vaja lisada suuremat hulka pilte ühte kohta siis on olemas <gallery> ...</gallery> -tagit

Lisaks on ka hea arvestada sellega et kui lugeda tavalisest arvutiekraanist märksa väiksema ekraaniga seadmega Vikipeediat siis sellised artiklid, kuhu kohe artikli algusesse on pandud pildid (Nagu näiteks selles "sigade revolutsiooni" artiklis), on lugejal paras otsimine/kerimine enne kui artikli tegeliku sisuni jõuab --TarmoK 3. oktoober 2008, kell 22:10 (UTC)

Tabeli all ma mõtlesin HTML kujunduslikku elementi (<table>), mida muuseas kasutab ka <gallery> (viiakse lähtetekstis kujule <table class="gallery" ...>). Tegin ainult nii, et redigeeri lingid läheks õigesse kohta olemasolevat kujundust oluliselt muutmata. Selle peale, et kujundust parandada, ma ei tulnud. --Jaan513 5. oktoober 2008, kell 08:15 (UTC)

Huvitav on see, et näiteks artiklis Metsatöll on peale infokasti 3 thumbiga pilti ja kõik redigeeri lingid on paigas. Kas siis tõesti mõjutab redigeeri linke infokasti kood? Sigade revolutsioonis tuli redigeeri link ju alles peale infokasti. --Tiuks 4. oktoober 2008, kell 20:02 (UTC)

On siis ikka või? Pilt redigeeri linkidest. --kanakukk 4. oktoober 2008, kell 20:05 (UTC).

Minul sellist pilti ei ole. Mis brauseriga nii näeb. IE-ga peaks asi korrast olema. Jälle üks lops. --Tiuks 4. oktoober 2008, kell 20:08 (UTC)

Jeesas. Kuidas te seda alles nüüd avastate, et piltide sobimatu paigutusviisi puhul kuhjuvad redigeeri lingid ühte hunnikusse?!? See on kogu aeg nii olnud. Paigutage pildid korralikult artiklis laiali ja probleem kaob iseenesest. iffcool 4. oktoober 2008, kell 20:21 (UTC)

See on Mozillas ja seepärast ma seda ei näinud. IE-l pole ka kõik korras aga enamasti näitab normaalselt. See on hea, et kasutajad annavad märku probleemidest aga kes neid tehniliselt lahendada oskavad? Ega see ei saa igavesti jääda. Keegi lahendab selle lõpuks ära. --Tiuks 4. oktoober 2008, kell 20:38 (UTC)

Probleem on piltide ebaõige paigutusviis artiklis, mitte see, kus "redigeeri"-linke kuvab. Viimane on tagajärg. iffcool 4. oktoober 2008, kell 20:48 (UTC)

Muideks inglisvikist kunagi ammu loetust mäletan, et juhul kui artiklis on mitmeid thumbe siis tuleb nad paigutada vaheldumisi paremale ja vasakule. Kas meil see soovitus ei kehti? - Ahsoous 24. oktoober 2008, kell 14:47 (UTC)

Minu meelest see on kujundaja maitse asi. Mulle isiklikult meeldiks, kui kõik pildid oleks paremal. Aga tunnistan selles asjas meeleldi iffcooli arvamust, sest tema on kõige parem maitse. Andres 25. oktoober 2008, kell 03:15 (UTC)

võimalik, et see soovitus on just nimelt nende 'edit' linkide pärast... ;) - Ahsoous 25. oktoober 2008, kell 06:25 (UTC)

Soovitus korralikult läbi mõelda piltide paigutusviis artiklis tuleneb nii nende "redigeeri"-linkide kui artikli enda ilmekuse koha pealt kasuks. Samuti tuleks mõelda piltide suuruse peale, sest teatavat infot on võimalik välja lugeda ainult piisavalt suurelt pildilt. Sellist varianti, et: paigutaks paraja portsu pilte artikli ülemisse paremale äärde ühe kolonnina ja käib küll – ei sa pidada ju piisavaks lahenduseks. iffcool 25. oktoober 2008, kell 07:02 (UTC)

Piltide paigutamine on keeruline juba sellepärast, et kasutajatel on erineva suurusega kiri ja erinevad seaded piltide suuruse kohta, mistõttu piltide ja kirja paigutus on erinev. Ma näen selles suuremat probleemi kui toimetamisnuppude kuhjumist, mis teeb pisut tüli, kuid ei riku midagi olulist. Andres 25. oktoober 2008, kell 10:00 (UTC)

Kui kirjutada koodi [Pilt:lalalal.png|numberpx], siis ei arvestata kasutaja vaikimisi suurust, vaid pildile omistatakse see arvuline väärtus, mis toimetaja poolt pandud. --kanakukk 25. oktoober 2008, kell 10:05 (UTC).

Jah, aga selle kasutamine võtab lugejalt võimaluse otsustada selle üle, kui suurelt ta pilte näha tahab. Andres 25. oktoober 2008, kell 10:18 (UTC)

Ma ei mõisa, miks te üldse oletate, et kole palju kasutajaid on pildi kuvamise suurust muutnud? Ma kaldun küll arvama, et need, kes on vaikimisi määratud pildilaust muutnud, kuuluvad kaduvväikese osa hulka kasutajaskonnast ja on seejuures ka aktiivsed kaastöölised (sest keegi teine peale Vikipeediaga juba nii lähedalt kokku puutuvate isikute eriti selliseid seadeid näppima ei hakka). Suurem enamus eestikeelset Vikipeediat kasutavatest isikutest aga ei omagi kasutajakontot ning ei saa seetõttu ka pildisuurusi muuta.

Erinev kirjasuurus aga midagi sellist väga ei mõjuta. Seda veel eriti seetõttu, et kui muuta kuvatava kirja automaatset suurust siis sellega koos peaks tavajuhtudel muutuma ka pildi kuvatav laius (näiteks minu arvutis on nii). iffcool 25. oktoober 2008, kell 10:20 (UTC)

Minul see küll nii ei ole. Piltide suurus ei olene kirja suurusest.

Muidugi tuleb artikkel nii kujundada, et ta tavalugejale õigesti paistaks, aga tuleb arvestada ka variantidega. Arvan, et lahendus on see, et kui kellelgi on jama, siis ta tõstab kisa. Andres 25. oktoober 2008, kell 10:27 (UTC)

Aga proovi kirjasuurust natuke muuta. Näiteks Ctrl++? Oled kindel ikka, et pilt ka ühtlasi väheke laiust ei muuda?

Kes endale juba spets pildisuurust määrama hakkab see peab ise arvestama võimalike tagajärgedega. Siin ei eksisteeri lihtsalt võimalust tekitada erinevaid lahendusi ühtede ja teiste kasutajate jaoks. Seega sobiks täitsa see variant, et kui kellelegi ei meeldi, tõstku aga kisa. iffcool 25. oktoober 2008, kell 10:42 (UTC)

Minu meelest on küll nii, et kui pildisuuruse seadmine on ette nähtud, siis tuleb sellega arvestada, et seda kasutatakse. Kui pilt ei ole ka suure pildisuuruse seade puhul piisavalt suur, siis tuleb sisse kirjutada suurem pildisuurus. Ilma vajaduseta ei tohiks suurust pildi sisse kirjutada. Minu meelest tähendab see, et piltide kujundus peaks olema võimalikult robustne. Peenel väljatimmimisel ei ole mõtet.

Võib-olla pildi suurus muutub pisut, aga igatahes nendel pildidel, mis suure kirja puhul ilusti ära mahuvad, võib väikse kirja puhul kitsas hakata. Ühtse tulbana paigutamisel on igatahes see eelis, et pildid on normaalselt nähtavad olenemata kirja ja piltide suurusest (kui just mõni tabel ei sega). Andres 25. oktoober 2008, kell 10:53 (UTC)

Pildisuuruse seadmine ei ole ette nähtud. See on lihtsalt võimalik. Selles on aga juba väga suur erinevus. Samamoodi võimaldab näiteks internetibrowser piltide kuvamise üldse ära keelata. Seega – võimalus on loodud aga kas keegi seda kasutab on iseasi. iffcool 25. oktoober 2008, kell 12:28 (UTC)

Minu meelest on nii, et kui Vikipeedia näeb ette seaded, siis tuleb kõikide seadete juures kvaliteet tagada. Brauseri puhul on asi kahepoolne: brauser ja veebisait peaksid vastastikku teineteist arvestama, ja see on keeruline, sest üks ei näe ette teise kõiki samme. (Aga ikkagi peaks brauser tagama enamikul juhtudel normaalse kujutise ka ilma piltideta.) Vikipeedia-siseste seadete puhul seda vabandust ei ole. Andres 25. oktoober 2008, kell 12:37 (UTC)

Ma rõhutan veelkord, et on suur erinevus, kas mingi asi on võimaldatud või ette nähtud. Viimane eeldab muutusi, esimene 99% juhtudest aga mitte. Näiteks on mul praegu võimalik arvutihiir akanast välja visata aga keegi ei eelda, et ma seda teeksin ja ma ka ise ei kavatse seda teha. Aga mul siiski on see võimalus.

Meie eesmärk on ikkagi tagada, et valdav enamik inimesi asju sobival viisil näeksid, mitte püüda võimatut (st. et kõik seda sobival viisil näeksid) ja selle nimel mingeid imetrikke välja mõelda, et katta mingeid erandeid ja erijuhtusid ning seda viisil, mis kõigile ülejäänutele pildikuvamise vähem ilmekaks/kasutuskõlblikuks/mugavaks/sobivaks/vms. muudaks.

Kui keegi tahab muuta automaatselt määratud pildisuurust, tehku ta seda omal valikul ja vastutusel ning teadmisega, et see võib mõne artikli juures probleeme valmistada. Samas, mõne artikli juures valmistab pildimaterjal ju niikuinii kõigile probleeme... iffcool 25. oktoober 2008, kell 12:54 (UTC)

Ma olen sellega nõus, et probleeme, mis tekivad seoses võimalikke seadetega, on raske ette näha ning pole mõtet nende peale mõelda, enne kui nad ilmnevad. Aga kui nad kord on ilmnenud, siis tuleb minu meelest ikkagi püüda neid lahendada. Iseasi on see, et lahendust ei pruugita leida. Et see on võimatu, pole mulle küll ilmne.

Võrdlemine võimalusega arvutihiir aknast välja visata on minu meelest kohatu, sest ei arvuti ega hiire tootja ei näe seda võimalust ette. Pigem võiks võrrelda pesumasinaga, millel on palju režiime ja nende kombinatsioone, või arvutiprogrammiga, mis peab töötama kõikidel juhtudel.

Kui pildimaterjal valmistab kõigile probleeme, siis ju tuleb püüda midagi ette võtta, eks ole? Ja kui valmistab mõnele probleeme, siis samuti. Arvan küll, et vajaduse korral tuleb ilmekusest või mugavusest midagi ohverdada selleks, et vältida olukorda, kus mõni lugeja ei saa artiklit kasutada. Näiteks on just sellepärast seatud soovitatavad piirangud artikli pikkusele. Andres 25. oktoober 2008, kell 13:14 (UTC)

Kuna "kõik" on ülivõrre ja peaks hõlmama absoluutselt igat inimest, kes kunagi seda Vikipeediat kasutama juhtuvad siis on minu arust küll õige eeldada, et ei ole võimalik ette näha 100% inimeste kõikvõimalike programmide kõikvõimalikke konfiguratsioone, mis võivad mõne artikli vaatlemise võimatuks muuta. Alati leidub mõni loll, kes suudaks ka näiliselt lollikindla süsteemi nässu keerata. ( pole olemas sellist asja nagu lollikindlus kuna lollid on harukordselt leidlikud :)

Näitena kahe mõiste ("võimalus" ja "eeldus") erinevusest peaks see arvutihiire-näide siiski täitsa kohane olema.

Tegelikult ei sa (vähemalt minu teada) pildisuuruse kindlaks määramisest või selle tegematajätmisest mitte kuidagi tekkida olukorda, kus "mõni lugeja ei saa artiklit kasutada". iffcool 25. oktoober 2008, kell 13:31 (UTC)

kommentaari korras... saab ikka... kehtestaks mõnele pildile suuruseks näiteks 500000000px ja vaatame kaua selle renderdamine aega võtab... aga muidu üldjuhul tuleks ikkagi pildi suuruse määratlustest hoiduda, siin muidugi on erandeid ja piisavalt palju -- Ahsoous 25. oktoober 2008, kell 21:19 (UTC)

Nojah, seda olukorda, et üldse ei saa kasutada, muidugi nii naljalt piltidega ei teki. Siiski, kui pilte on tõesti väga palju või on nad väga suured, siis kehvema arvutiga lugeja lihtsalt ei näe pilte. Aga paneme siis teisele kaalukausile, et artikkel on vastikult halvasti kasutatav. Ülesanne on selles, et leida mõistlik tasakaalupunkt vähemuse vajaduste ja enamiku kasutajate mugavuse jms vahel.

Jutt ei ole sellest, kas on võimalik kõike ette näha. Ma protesteerin sellise suhtumise vastu, et vähemuse huvisid ei ole tarvis arvestada. Leian, et nii Vikipeedia vormi kui sisu puhul tuleb arvestada väikeste vähemustega.

Võimaluse ja eelduse erinevus on selge küll, aga minu meelest on seadete puhul tegemist just nimelt eeldusega. Andres 25. oktoober 2008, kell 21:39 (UTC)

Räägime konkreetsemalt. Näiteks artiklis Taola on pildid nagu peab (thumbiga). Ahsouus ütles: kui artiklis on mitmeid thumbe siis tuleb nad paigutada vaheldumisi paremale ja vasakule. Kas meil see soovitus ei kehti? Sellel artiklil tulekski vaheldumisi panna ja probleem oleks lahendatud. Me pole sellise paigutusega harjunud aga tundub, et peame seda kasutama. --Tiuks 25. oktoober 2008, kell 21:50 (UTC)

Ma paluks mitte suurusemääratlusi artiklitest välja võtta kui need on sinna pandud!

Meil käib siin jutt vähemute huvide arvestamisest/mittearvestamisest aga see ei tähenda, et enamuse huvisid võiks ignoreerida. Osa pilte peavad olema suuremad kui thumb-i automaate suurus seda ette näeb, et pildil kujutatu oleks hästinähtav ka ilma, et peaks seda pilti eraldi vaatama (st. pildilehekülge avama selleks, et aru saada, mida on pildil kujutatud või et oleks võimalik eristada väiksemaid detaile).

Kui mingi konkreetne vähemus hakkab ikka ise probleeme põhjustama oma pildiseadetega siis pole meil tarvis hakata tiritammi kasvatama selleks, et neile meeldida – see on minu seisukoht.

Ja seaded on kindlasti loodud just selleks, et kasutajatel oleks soovi korral võimalus midagi muuta. Kui programmeeri eeldab, et mingit konkreetset seadet muutama hakatakse siis on viga juba selles, et algseaded on (kohati) sobimatud. iffcool 25. oktoober 2008, kell 23:43 (UTC)

Minu meelest on õige panna suurusemääratlus juhul, kui pildil kujutatust arusaamine nõuab, et pilti nähtaks tavalisest suuremana. Ei ole aga õige panna suurusemääratlust puhtkujunduslikel kaalutlustel.

Mulle meeldib, kui pildid on piisavalt suured, et neid saaks vaadata ilma klõpsamata. Mõnel juhul on see ka hädavajalik. Mõni aga leiab, et pildid peavad olema väikesed, nii et need, kes ei taha vaadata, ei peaks neid vaatama. Ma ei tea, kas ma kuulun vähemusse või enamusse, aga arvan, et arvestama peaks pigem nendega, kes tahavad pilte näha, sest esimeste soov tundub rohkem põhjendatud. Jällegi tuleb leida mingi tasakaal, aga arvan, et see tasakaal on rohkem nende poolel, kes pilte näha tahavad.

Jutuga seadete kohta ma ei ole nõus. Seaded on ju variandid, mis ongi ette nähtud, mitte hälbed algseadetest. Meil on siin näiteks erinevad nahad, linkide allajoonimine või mitteallajoonimine jne. Ei ole aktsepteeritav, et mõne variandi puhul Vikipeedia korralikult ei tööta. Muidu ei tohiks seadeid üldse välja pakkuda. Iseasi, kui keegi seab endale midagi väljaspool Vikipeedia raame. Kuidas saab öelda, et kui keegi valib mingi seade, siis ta põhjustab sellega ise endale probleeme? Andres 26. oktoober 2008, kell 00:24 (UTC)

Väga hästi öeldud! Põhimõtteliselt ma just seda püüangi öelda.

Ainult, et selle seadete-lõigus mainituga ma ei nõustuks.

Seaded on tõesti võimalikud variandid ja tegemist pole hälvetega algsedetest. Kuid algseaded peaksid olema ka paika pandud nõnda, et neid pole tarvidust muuta ja kui keegi neid muudab siis juba mingil kindlal isiklikul põhjusel, lähtudes kas oma maitse-eelistustest või tehnilistest võimalustest.

Ma ei tahagi öelda, et mingite (Vikipeedia siseste) seadete puhul Vikipeedia korralikult ei töötaks või, et kasutajat võiks süüdistada endale (ja teistele) probleemide põhjustamises.

Praegusel juhul ju kuvab neid pilte, mille laius on määratud, sellesama suuruse järgi, ja neid, mille seda määratud pole, automaatse suuruse järgi (mis on vaikimisi 180px). Kui keegi kasutab võimalust muuta oma vaikimisi-sätitud eelistusi siis muutuvad tema jaoks ainult nende piltide suurused, mis pole paika seatud. See, et ülejäänud pildid võivad aga tema arvates liiga väikesed/suured olla on juba tema isiklik probleem (minu sõnade järgi) seetõttu, et teiste kasutajate huvide ohvriks toomine pole õigustatud selle eesmärgiga, et too kasutaja saaks antud pilte oluliselt suuremana/väiksemana vaadata (kui muuta seadeid ainult ühe aste võrra siis ei pruugi vahet märgatagi – erinevus tulev selgelt välja ikka mingite väga tugevate suuruseelistuste normerinevuste korral).

P.S: Me räägime siin ainult piltide laiuse kasvatamisest aga tegelikult on teatud piltide jaoks ka küljepikkus 180px natuke suurevõitu ja siis oleks tarvis pilte väiksemana näidata. Kui kastaja on vaikimisi-pildisuuruseks määranud nt. 250px ja pilt on püstipidi-piklik võib see samamoodi tema huvisid riivata, kui pildile ei ole vaikimisi suurust määratud (sest 180px küljelaiuse korral on pildi kõrgus veel talutavates piirides). iffcool 26. oktoober 2008, kell 01:04 (UTC)

Vikipeedia seadete puhul on ju tegu eelistustega. Kui inimesele antakse mitme variandi vahel valida, siis see ju ei tähenda, et parem oleks, kui valikuid ei oleks tarvis anda, sest tema eest peaks juba olema nii hästi valitud, et tal pole valida tarvis. Kui see nii oleks, siis poleks üldse mõtet valida anda. Tarvidus muuta ongi isiklike eelistuste tõttu, ja küllap eelistusedki põhinevad mingil vajadusel.

Kui mingi pilt on minu jaoks liiga suur või liiga väike, siis ei ole ju selge, kas õigus on minul või sellel, kes suuruse määras. Mida siis teha, kui ühe meelest peab pilt olema väga väike, teise meelest liiga suur? Üks võimalus on leida suuruse kompromiss, teine võimalus on paluda seada oma eelistusi ning jätta suurus määratlemata. Kui niisugune erinevus kasutajate vahel on süstemaatiline, siis on seadete muutmine kindlasti mõlema jaoks parem lahendus, sest siis on kumbki lähemal sellele, mida ta soovis. Kui aga pilt on tarvis detailide pärast suureks teha, siis tuleb minu meelest arvestada pigem sellega, kes pilti näha tahab. Ja see on hädavajalik juhul, kui pilti tuleb "lugeda" paralleelselt tekstiga.

Andres 26. oktoober 2008, kell 01:24 (UTC)

Valikuvõimalusi ei looda eeldusel, et inimesed neid kasutama hakkavad, vaid selle võimaluse puhuks, kui inimesed peaksid tahtma neid kasutada. iffcool 26. oktoober 2008, kell 02:19 (UTC)

sa arvad vist et 400px pildi jaoks on paras suurus... aga arvesta, et tollel puhul jääb 800-se ekraanireso puhul 150px riba teksti jaoks - Ahsoous 26. oktoober 2008, kell 05:04 (UTC)

iga artikkel on looming ja ei saa olla ühiseid standardeid. Kui on vähe teksti, siis võib pilt olla vabalt 400px või isegi suurem suurususega. Kõik sõltub pildi tähtsusest artikli jaoks. Teksti rohkem ja pilte mitu, siis tuleb pildi mõõtmeid vähendada. Disainil on oma üldised põhimõtted, kuid igale juhtumile tuleb läheneda individuaalselt. Kes ei suuda individuaalselt läheneda, kasutab vaikimisi seadeid, mis annavad üldiselt tahuldava tulemuse. Kes on loomingulisem, saab endale lubada lisavõimalusi. Kui pilte juba väga palju, siis saab kasutada galeriid. Pilt peaks olema tekstis siis, kui ta on otseselt tekstiga seotud. Tiuksi poolt viidatud Taola piltide asukohad vajaksid tublisti kohendamist. Näiteks tätsa arusaamatuks jääb pilt tekstiga "Taola Balti jaamas vasakult. Eve Pärnaste, Enn Jaanson, Natalie Väärtnõu..." lõigu "Budismi propageerimine kommunistide valvsa pilgu all" kõrval. Tükk pusimist oli mul Vabaduse sild piltidega, kuid pean tulemust rahuldavaks. Arvestama peab ka sellega, et 15 tolline ekraan on üsna haruldane juba tänapäeval. Üldlevinud on siiski 17 tolli ja 1024x786 või selles suurusjärgus olev lahutusvõime.--Hendrix 26. oktoober 2008, kell 06:02 (UTC)

Tahkuna majaka tee pilt on isegi 500 px, ja tulemus on täitsa vastuvõetav--Hendrix 26. oktoober 2008, kell 06:07 (UTC)

Resolutsiooni 800x600px kasutatakse praegusel ajal veel kuskil 8% arvutites ja seda tegelt nii vähe ei olegi... ja see Tahkuna majaka tee ei kõlba tollel resol mitte kuhugi, võid seda ise kontrollida - Ahsoous 26. oktoober 2008, kell 06:10 (UTC)

olin mõnda aega amatöörsüsteemiadmin ühes asutuses, mille finants olukord polnud just kõige hiilgavam. Võrgus olid mõned P2 ja ja isegi 1 P1 arvuti. Nad venisid internetis nagu tatt. Kas peab selliste arvutite pärast interneti võimaluste arengule piduri peale panema? Too tee pilt 800 resoga ei kõlba tõesti, kuid suuremaga küll--Hendrix 26. oktoober 2008, kell 06:18 (UTC)

Aeg-ajalt on piduriks küll, aga ... P2 töötab netis täitsa normaalselt (enda tööarvuti kasvõi on selline tegelt küll veel isegi celeron ja kärab netis küll) ja muideks P1 on täiesti võimalik netijagamiseks serverina kasutada, tolle töökiirusest selleks täiesti piisab. Koduarvutil mul endal on ekraani reso 1920px ning neti kiirus suht korralik, nii et pisipildid võiksid minu poolest seal viibides olla veelgi suuremad, aga tööarvutis nagu aru saad on nati teised lood... - Ahsoous 26. oktoober 2008, kell 07:00 (UTC)

noh, ma tõin need romud ainult näiteks, et tegeliku eluga peab ikka kaasas käima. Kuna tolle firma tegelik elu ei seisnenud internetis, siis... Aga kohaliku võrgu server oli üsna viimase peal Inteli oma, mis täitis nii failiserveri kui SQL serveri ülesandeid.--Hendrix 26. oktoober 2008, kell 07:13 (UTC)

Nojah, aga täitsa võimatu on ikka disainida midagi korraga 800x600 ja 1600x1200 resolutsiooni jaoks. Kui arvestada kas või vahemikuga 1024x768 kuni 1600x1200 (17 ja 20" puhul), siis peaks vist juba selle 180px pildi puhul tulema mingi 1,5 cm erinevus pildi laiuses? Rääkimata teksti väga erinevast paigutusest. Kindlaksmääratud pikslite puhul peaks arvestama, et suure resolutsiooni puhul võib see mõnikord pigem pildi liiga väikseks teha. (mul on näiteks thumb 250px; püstipildid on küll mõnikord veidi suured, aga 200–220px peale määratud suurus võib tihti väike olla)

Ja kas pole nii, et vasakule pandud piltide puhul on kujundus igal juhul ettearvamatu, sest tekst hakkab ju mingil seadetest oleneval viisil ümber pildi käima ja selles ei saa kunagi kindel olla, et näiteks pildi alla üksikut poolikut rida ei teki. Või jääb uue alajaotuse pealkiri üksi sinna pildi kõrvale. See on palju häirivam kui "redigeeri"-linkide asukoht; pealegi ei puuduta need tavakasutajaid, kui nad just muidugi teksti katma ei hakka.

Ja mõnikord on ka olukord, kus artikkel on suht lühike ja pilte oleks palju, siis ei saagi neid kuidagi kordamööda panna. Kõiki kombinatsioone seadetest pole niikuinii võimalik ette näha. Seega peaks asja tegema võimalikult "neutraalse", mis laseb kasutajal endal valida, kui ta tahab. Ja mulle tundub, et artikli väljanägemises saab enam-vähem kindel olla ainult siis, kui pildid on paremal tulbas. Või galeriis, kuigi galerii pildid ei tarvitse jälle piisavalt suured olla. Seda arvan küll, et nendega ei peaks väga arvestama, kes ise tahavad asju näiteks telefoni ekraanilt vaadata. --Epp 26. oktoober 2008, kell 06:19 (UTC)

Epuga nõus. Täppisdisaini pole mõtet teha, sest lugejad näevad artiklit erinevalt. Kui artikkel on lühike, võib pildid üldjuhul lihtsalt paremale sättida. Suurust tasub määrata ainult infokastis vms või juhul, kui pildi iseloom nõuab suurena näitamist. Pilte temaatiliselt paigutada tasub juhul, kui artikkel on tõesti pikk ja enne seda kohta ei ole piltide ummistust. Ülejäävad ja vähem tähtsad pildid võib paigutada galeriisse. Andres 26. oktoober 2008, kell 08:14 (UTC)

Miks meil ei ole sellist seadistust nagu inglise vikis. Näiteks artiklis en:Philipp Otto Runge on 4 thumb pilti alguses ja tulemuseks tekst keskel ja pildid vasakul ja paremal. Natuke võõras on aga lingid oleks õiges kohas. --Tiuks 1. detsember 2008, kell 01:27 (UTC)

"Philipp Otto Runge" kohta: mul on Firefoxis "edit" parempoolse alumise pildi kőrval, IE näitab õiges kohas. --Jaan513 1. detsember 2008, kell 06:50 (UTC)

Minul SeaMonkeyga sama lugu; ja kattub tekstiga ka. Operaga ka sama vales kohas. --Epp 1. detsember 2008, kell 07:09 (UTC)

Muidu ma ei näe probleemi sellises paigutamises. Maitse asi. --Jaan513 1. detsember 2008, kell 15:56 (UTC)

Wikipedia logo project

English: Hello! This is a message to inform all the Wikipedias that there is an ongoing project to fix the errors in the Wikipedia logo. There's also a plan to add more characters in the blank spaces and find characters for the other sides of the globe. Feel to visit the page on Meta-Wiki and discuss it on the talk page. If this message has arrived in the wrong place, please update the distribution list. Thank you, and see you on Meta! Bastique 17. oktoober 2008, kell 20:59 (UTC)

eesti: Please translate this message!

Äkki peaks eesti keele "Õ" tähe ka teiste tähemärkide hulka kandidaadiks esitama? iffcool 17. oktoober 2008, kell 22:04 (UTC)

Eesti Õ on piisavalt omanäoline ja teistest eristuv, kujunduslikult huvitav.--Nerva 18. oktoober 2008, kell 15:30 (UTC)

Õ ei ole ainult eesti keeles, samuti ei eristu ta selgelt teistest tähtedest (ÕŌÖ). Eristub ta siis kui märgib sõnade tähendust ja neile, kes sellest aru saavad. Valju 27. oktoober 2008, kell 17:38 (UTC)

Väike täht suureks

Kuidas on selle malli nimi, mis konverteerib väiksesed tähed suurteks?--Hendrix 27. oktoober 2008, kell 15:48 (UTC)

{{lowercase}} See on väike täht alguses. Peaks vist eestindama, et meelde jääks. Milline on kõik suured tähed? Seda saab ju niisama ka kirjutada.--Tiuks 27. oktoober 2008, kell 16:21 (UTC)

{{RHK10}} tuleb anda haiguse kood, et Fut selle üles leiaks. Korrektselt peaks olema haiguse kood kogu aeg suure algustähega - näiteks A40. Aga Fut ei järgi seda reeglit rangelt. Osadel juhtudel tuleb RHK10 mallis kood kirjutada väikese tähega, et URL töötaks. RHK10 mall on malli {{Haiguste teabekast}}i osa. Näiteks RHK10|A|69|2 ei tööta, peab olema RHK10|a|69|2, et URL töötaks. Vaata näiteks Borrelioos--Hendrix 27. oktoober 2008, kell 16:56 (UTC)

lauerkeissi vastand nn Uppercase ja suurtähed on "Capital letter(s)" suwa 27. oktoober 2008, kell 16:53 (UTC)

usun, et saad abi sealt, vaata en:Wikipedia:Magic_words#Formatting... -- Ahsoous 27. oktoober 2008, kell 18:35 (UTC)

kuna ma ka inglise vikis taolist malli ei leidnud, siis püüdsin probleemi teisiti lahendada. Ja sai lahendatud.--Hendrix 27. oktoober 2008, kell 18:38 (UTC)

sündinud-surnud

Olen viimasel ajal üritanud luua artikleid "sündinud x kuupäeval". Mis ülejäänud kogukond arvab nende vajalikkusest? kas peaks ehk mõtlema hakkama ka artiklitele "surnud x kuupäeval"? avjoska 1. november 2008, kell 16:18 (UTC)

Olen nõus Andresega, lehel "x kuupäev" võivad olla ainult tuntud inimesed, teised lehel "sündinud x kuupäeval". Tegelen lehtedega Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/ x kuupäev" ja lisan andmeid kuupäeva artiklitesse alljaotusesse "Surnud täna". Tavaliselt seal on andmed 2-5 inimest kohta, siis ei näe mõttet teha artikleid "surnud x kuupäeval". Geonarva 1. november 2008, kell 16:25 (UTC)

Kui tulevad pikad loetelud, kus osa inimesi ei ole kuigi tuntud, siis tuleb teha. Andres 1. november 2008, kell 16:39 (UTC)

See on hea mõte. Asi selles, et need kogutakse ju erinevatest aastatest kokku. Kunagi tahaks muusikaportaalis ka teha surma-aastapäevad (proovimall on valmis {{X12}}). Artiklisse tehakse kalendrimall, nii nagu sündinud artiklites ja jälle üks infoleht olemas. --Tiuks 1. november 2008, kell 21:52 (UTC)

Vene vikis on ka sünni- ja surmakuupäeva kategooria. Andres 1. november 2008, kell 22:34 (UTC)

Meie peaksime ka tegema. Vastavast artiklist tehakse samanimeline kategooria. Näiteks ru:Категория:17 сентября. Alamkategooriad "Surnud 17. septembril", "Sündinud 17. septembril" ja "Sündmused 17. septembril" (meil on ju kuskil sündmuste mallid pooleli). Kategooriaks tuleks panna ikka konkreetsed sündmused. Kategooria sündmused on vene vikis nii aasta kui päeva kategooriates ru:Категория:События, inglise vikis ainult aasta en:Category:Events. --Tiuks 1. november 2008, kell 23:01 (UTC)

Jah, tegema peaks küll, kuid hiljem, kui artikleid juba rohkem on, et oleks parem orienteeruda. praegu ei ole veel nii palju artikleid, et orienteerumine raske oleks. avjoska 1. november 2008, kell 23:17 (UTC)

Artikleid on meil küllalt, et surnud ja sündinud ära jagada. Kategooria näitaks ära kui palju artikleid on selle kuupäevaga sündinud inimesi. Vastava kuupäevaga sündinud ja surnud kategooriad peaks kohe kasutusele võtma. Portaalilehti (biograafia, muusika) ka lihtsam täiendada. --Tiuks 2. november 2008, kell 00:05 (UTC)

Olen ka mõelnud, et sellised kategooriad võiksid olla ja lisama peaks kohe hakkama. Praegu oleks hea nende 50 000 artikli seas orienteeruda.--Mona 2. november 2008, kell 09:34 (UTC)

Siis küsimus on selles, kes sellega tegeleb. See on suure mahuga töö. Geonarva 2. november 2008, kell 10:14 (UTC)

Võin aidata seda tegevust automatiseerida artiklites "Sündinud x kuupäeval" ja "Surnud x kuupäeval". Bot korjab kokku artiklid ja üritab päevade kaupa nimed ära jaotada. Muidugi on sellel toimingul omad piirangud: üle kanda saab ainult nime (ei suuda tuvastada automaatselt kas tegemist on kirjaniku, kunstniku või sõjaväelasega) ja bot ei oska otsustada, kas inimene on tähtis või mitte. Samurai 2. november 2008, kell 10:52 (UTC)

Kuigi ma ei kujuta hästi ette kuidas seda teha saab, aga see oleks suur asi küll.Oluline on, et artikli lõppu tuleks nt Kategooria:Sündinud 17. oktoobril. Kas seda annab automatiseerida? Kas tegemist on kirjaniku vm tegelasega, see ei olekski oluline.--Mona 2. november 2008, kell 11:28 (UTC)

Vikipeedia uuring

Osalesin Vikipeedia uuringus, täites küsitluse. Asi võttis aega 15-20 minutit. Võib-olla keegi eestikeelse viki kogukonnast soovib veel osaleda, seetõttu annan siin info. Kas viime ise ka uuringu läbi, millest paar korda olen kokkusaamistel rääkinud? avjoska 1. november 2008, kell 17:17 (UTC)

mina küll lõpuni ei viitsi täita. Juba 10 minutit toksin kiirendatud tempos vastuseid, aga alles 30%. Aga küsimused on lahedad. Eriti kaua mõtisklesin selle kallal, mis mu sugu on. Kolm võimalust - mees, naine, muu...--Hendrix 1. november 2008, kell 17:39 (UTC)

Mina tegin ka selle uuringu läbi. Aga keelte lahter on seal imelik, näiteks inglise ega eesti keeleni ma üldse ei jõudnudki... Tundub, et uuringu tegijad pole ise asjaga suurt kokku puutunud. Andres 1. november 2008, kell 17:57 (UTC)

mina küll sain deklareerida, et mõistan kasutada nii eesti, inglise ja kui ka vene keelt.--Hendrix 1. november 2008, kell 18:08 (UTC)

Keelte arvu küsimuses pakuti ka suuremat numbrit :)

Ent selle küsimustiku puhul märkasin küsimustiku tegijate tõsisemat ühe aspekti rõhutamist - nimelt eeldatakse ses küsimustikus, justkui vikipeedia oleks miski Teine, kellele vikipedistid midagi teevad. Usun, et hulgale vikipeedia inimestele on vikipeedia sedavõrd oma - ja see ongi ju vikipeedia loomus - et tegevus selle kallal on iseoma mälu ja teadmiste korrastamine, oma suuremas organismis toimimine. Mul polnud tunnet, et küsijad seda suhet oleksid osanud arvestada. Kk 1. november 2008, kell 18:19 (UTC)

Jah. See on ka avastusretk. Andres 1. november 2008, kell 18:28 (UTC)

Noh, eks Jimbo Wales rõhutab ka ühte aspekti, ja sellest jutust uuringu tegijad lähtuvadki, mitte asjast endast. Andres 1. november 2008, kell 19:36 (UTC)

Mulle jäi ka küsimustikust selline üldmulje, et lähtuti eeldusest, et inimesed tegutsevad vähemalt populaarsuse, aga pigem ikka mingi omakasu/vastutasu ootuses. Ja seda varianti polnudki üldse ette nähtud, et keegi võiks vikipeediat teha lihtsalt sellepärast, et talle endale meeldib teha. Ja rohkem kui 10 keeles lugemine või üle 20 keeles viki kasutamine vähemalt mingilgi moel ei ole ju tõepoolest midagi nii väga haruldast. --Epp 1. november 2008, kell 19:51 (UTC)

Minule ei jäänud küsimustikust negatiivset muljet. Juhtidele on vaja tagasisidet, et projekti käigus hoida. Maailm on üldiselt rajatud ahnusele, edevusele, omakasupüüdlikkusele, saamahimule jne. Selles mõttes on Vikipeedia suureks ja põhimõtteliseks erandiks, kuuludes idee poolest justkui mingisse teise ühiskondlikku korda. Vikipeedia tegijad usuvad neid põhimõtteid, kuid suur osa ühiskonnast siiski ei usu. Näiteks eesti oma ala professionaalidelt kuulen ma pidevalt Vikipeedia-vastaseid väljaütlemisi, mille sügavam sisu on tegelikult seotud hirmuga oma funktsiooni kaotamise pärast info valdajana. Nii et teema on tõsine.--Andrus Kallastu 1. november 2008, kell 20:43 (UTC)

See on huvitav väide. Kas Sa oskaksid sellest lähemalt rääkida? Miks just Vikipeedia neid ohustab? Andres 1. november 2008, kell 20:54 (UTC)

Kuna tegu on konkreetsete inimestega erakõnelustes teatavaks saanud arvamustega, siis ma ei tahaks neid hetkel rohkem kommenteerida. --Andrus Kallastu 1. november 2008, kell 21:43 (UTC)

Ma ise kipun arvama, et enamus nendest inimestest on Vikipeedia suhtes halvasti meelestatud ikka selle pärast, et 1. nad ei saa õigupoolest aru, kuidas see süsteem tegelikult töötab 2. nad on kokku puutunud mõne viletsa artikliga, mis on ainult süvendanud seda negatiivset arvamust Vikipeedia suhtes 3. kuna nad ei tea kuda see süsteem täpselt töötab, on nad vastuvõtlikumad igasugusele Vikipeedi vastasele kriitikale.

Aga see ei kehti kindlasti kõigi kohta.

Samas juhtusin ma vestlema Vikipeediast oma keemia lektoriga ja tuli välja, et ta pole üldse rahul ühe artikli sisuga – kovalentne side – äkki teeks selle ühiselt korda (ma pole ise jõudnud veel nii kaugele, et sellega tegelema hakata) ja ega need keemiliste sidemetega seotud artiklid just väga esinduslikud tõesti ei ole. Seevastu oli antud õppejõud üsna positiivselt meelestatud inglise Vikipeedia sama artikli osas. Tõlkida?

Küsitlusest aga niipalju, et tegin selle ära ja üldiselt oli see siiski ootuspärane ja hästi koostatud. Vähesed valikuvariandid küsimuse Why do you contribute to Wikipedia? (at most 4 answers, ranked by importance) oligi vast kõige suurem apsakas (näiteks on mulle endale üheks suuremaks põhjuseks just see, et eesti keeles oleks selline info vabalt saadaval ja ma saan kaasa aidata eesti keele püsimajäämisele vms.) Samuti oli tajuda teatavad inglise Viki kesksust aga kuna enamus selle küsitluse täitjatest arvatavsti ongi seotud inglise Vikiga siis selle üle ma väga ei imesta ja küllap ka küsitluse koostajaid huvitab eelkõige inglise Vikipeediaga seonduv. iffcool 1. november 2008, kell 21:31 (UTC)

Meil tuli üks keemik juurde: Kasutaja:Elvim. Võiks paluda teda asi üle vaadata ning siis kas või tõlkida inglise vikist. Andres 1. november 2008, kell 22:34 (UTC)

aga tehniliselt võttes on asjatundlikult tehtud. Hakkasin ankeeti uuesti täitma ja rõõmsa üllatusena sai jätkatud sealt, kus katkestasin. Aga mina küll inglise viki kesksust ei tajunud.--Hendrix 1. november 2008, kell 23:41 (UTC)

Riigi mall

Mall:Riigi teave on minu arust parem mall, kui Mall:Riik. Praegu pole mall veel valmis, aga kui keegi seda natuke veel korrigeeriks tuleks väga ilus. Mina kasutaks Mall:Riigi teave riigi artiklites.

Palun selgita, miks see on parem. Andres 2. november 2008, kell 16:54 (UTC)

:: Praegu ta pole veel nii väga parem, aga kui keegi seda natuke putitaks (eraldaks asjad joontega jne.), siis oleks see palju mall minu arust ilusam ja parem. Johannes 2. november 2008, kell 16:55 (UTC)

Parem? Mis otsast? Ja mis siis? Esita palun mõni argument oma väite kaitseks.

Mina küll mallide vahel tuntavat erinevust ei märka. Välja arvatud, et minu arvates on mall:riik parem kuna see on täiesti valmis ja ilma defektideta, millest teine mall kubiseb.

See, et üks mallidest on sinu loodud, ei muuda seda automaatselt veel paremaks. iffcool 2. november 2008, kell 20:36 (UTC)

Võib-olla see mall on sisuliselt parem, las Johannes selgitab. Andres 2. november 2008, kell 20:45 (UTC)

Mina kustutaksin ikkagi "malli:Riigi teave". Ma ei näe mingit tõsiseltvõetavat põhjust selleks, et riigi infokastis peaks olema ära mainitud kõik okupatsioonid ja iseseisvumised ning inimarengu indeksi lahtri võib ka probleemideta malli:Riik sisse tuua. Muud erinevust seal põhimõtteliselt pole, kui välja jätt see, et malli kood on veel vigane. iffcool 2. november 2008, kell 20:48 (UTC)

Muide, praegune mall on liiga keeruline. Näiteks ei oska mina sellesse märkida "siia vapi pilt". Andres 2. november 2008, kell 20:50 (UTC)

Ja uusi lahtreid lisada ka ei oska. Andres 2. november 2008, kell 20:51 (UTC)

lõpematu küsimus. Mis peaks mallis olema? Riigi nimi? Asukoht? Need selguvad niigi artiklist. Kas üldse on malli vaja?--Hendrix 2. november 2008, kell 20:57 (UTC)

Mallis:Riik on koodi osa lihtsam. iffcool 2. november 2008, kell 21:11 (UTC)

Ka minu poolest võiksid mallid olemata olla. Aga kui nad juba on, peaksid nad olema võimalikult lihtsasti redigeeritavad.

Ma kardan, et mõni potentsiaalne hea kirjutaja jätab sellepärast kirjutamata, et mallid tunduvad liiga keerulised. Andres 2. november 2008, kell 21:15 (UTC)

Ja mõni teine kirjutaja arvab, et mall on kõige tähtsam ja artikkel võibki ainult sellest koosneda. Keegi siin hakkas tühje muusikaartikleid vorpima; mul tekkis kange kiusatus kustutusmärkused panna. --Epp 3. november 2008, kell 01:40 (UTC)

Selleks puhuks on mall "kirjutada". See on vormistuse küsimus. Kustutada ei maksa, aga peaks talle ütlema, et peale malli peab ka artikkel (artiklihakatis) olema. Andres 3. november 2008, kell 06:38 (UTC)

Nojah, eks ma tean ju seda küll, aga mõnikord lihtsalt ei jätku endal kannatlikkust :-). Ja ei viitsi kuidagi tegeleda asjadega, mis ennast absoluutselt ei huvita. --Epp 3. november 2008, kell 07:15 (UTC)

Mall on riigiartiklites ikka väga hea asi. Põhiinfo saab kätte ilma artiklit lugemata.--WooteleF 3. november 2008, kell 08:35 (UTC)

Siin on kaks probleemi. Esiteks, mis on põhiinfo? Teiseks, malli mittepaindlik formaat ei pruugi võimaldada andmeid piisava täpsusega esitada. Andres 3. november 2008, kell 12:00 (UTC)

võin siinkohal öelda ka oma arvamuse, kui artikkel on juba pikem kui paar ekraanitäit, ei viitsi mina sealt teksti seest küll ühte vajalikku arvu otsima hakatagi, ennem juba võtan kasvõi inglisviki lahti, kust need on koheselt nähtavad. -- Ahsoous 3. november 2008, kell 12:10 (UTC)

Olen Ahsouusiga nõus. Alati ei ole vaja artiklit lugeda vaid on vaja otsida mingit infot, mis on mallides sees.

See mall tundub olema tehtud inglise viki järgi aga miks sa ei tõlkinud täpset malli (proovimalli {{X1}}). Selle väljanägemist saab vaadata minu alamlehel. Mul endal ei ole aega tõlkida aga sellel ei ole vigu sees (kui ise tõlkimisega ei tekita). --Tiuks 3. november 2008, kell 22:03 (UTC)

Nojah, aga mallide sisse ei saa ju kõiki arve panna. Neid peab olema vähe, muidu kaotab mall mõtte. Need arvud tuleb valida. Andres 4. november 2008, kell 14:01 (UTC)

No eks need suunakoodid jms olegi põhiline --kanakukk 4. november 2008, kell 22:04 (UTC).

Riikide artiklid

Ei taha uut teemat alustada. Kõikide riikide artiklites võiksid kirjas olla riigile olulised päevad (mis on sarnased Eesti lipupäevadega). avjoska 9. november 2008, kell 14:37 (UTC)

Tõlkimise projekt

Midagi on meie tarkvaras muudetud ja enam ei tee Vikiprojektis Tõlkimine inputboxi linki õieti (teeb ilma alamleheta). Lingi nimi on "Palun tõlget" aga teeb "Edasta päring".

<inputbox> type=create preload=Mall:Tõlkimine/Preload buttonlabel=Palun tõlget default=Vikipeedia:Vikiprojekt Tõlkimine/Artikli nimi eesti keeles width=60 bgcolor=#ffeeee </inputbox>

TULEMUS

--Tiuks 4. november 2008, kell 13:12 (UTC)

Mina näen ka siin enamjaolt Submit query nuppe, just buttonlabel juures ei muutu midagi. Vist mingi üldisem segadus... --Jaan513 4. november 2008, kell 21:59 (UTC)

Vaatasin, et inglise viki tõlkimise projektis on sama probleem. Ju siis on hiljuti tekitatud ja lahendavad selle ise ära. --Tiuks 4. november 2008, kell 22:20 (UTC)

Sündmuste kategooriad

Kategooriasse sündmused peaks tulema vastava teema kategooriasse ka aastate kategooriad. Kuidas oleks õiged aastate kategooriad? Näiteks Jüriöö ülestõus peaks olema kategoorias 1343. aasta ajaloosündmuste ja XXI eesti üldlaulupidu 1990. aasta muusikasündmuste kategoorias. Kas sobiks "Kategooria:1343. aasta ajaloosündmused" ja "1990. aasta muusikasündmused"? --Tiuks 6. november 2008, kell 14:41 (UTC)

Ma arvan, et ei tasuks praegu asja nii keeruliseks ajada. Jüriöö ülestõus jms. võib ju olla kategoorias: 1343 jne. Samas muidugi võib tekitada sellised kategooriad juurde nagu ajaloosündmused, muusikasündmused jms. --Mona 6. november 2008, kell 16:22 (UTC)

Võiks siis hakata lisama kasvõi aasta kategooria, sest hetkel seda ei tehta. Meil on ju aasta artiklid ja alajaotused "Sündmused maailmas" ("Muusikasündmused"). Meid on lihtsam neid loendeid täita kui artiklid oleks vastavas kategoorias. Kategooria Muusikasündmused ja Spordisündmused on meil juba olemas ja nendest ei saa aastate kategooriasse. Ma ei tea kust mul see mõte tuli aga hetkel ei leidnud vastavaid kategooriad teistest vikidest. Muusika-aasta kategooriad on lihtsad, näiteks 2008. aasta muusikas. --Tiuks 6. november 2008, kell 20:54 (UTC)

Annetuste kogumine

Olen tõlkinud kõik 2008 Fundraiser annetuste kogumise kampaaniaga seotud baassõnumid siin (selle järgi). Palun vaadake üle ja sobivuse seadke siin lehel parempoolses tabelis staatuseks ready. Siis saab ka meil need igale lehele ilmuvad teated eestikeelseteks. --Jaan513 7. november 2008, kell 20:06 (UTC)

Ma ei tea, kui palju eestikeelne tekst aitab, kui eesti pankadesse ülekannet teha ei saa... avjoska 7. november 2008, kell 20:12 (UTC)

Seda küll. See on rohkem eestikeelse sisu pärast kui praktilise vajaduse pärast. Lisaks tuleb sealse (meta.wiki) süsteemi järgi tõlkida ära kõik ja alles siis, pärast staatuse ready määramist, tulevad teated korraga nähtavale. --Jaan513 7. november 2008, kell 20:31 (UTC)

Tundub, et nüüd on olemas. Loodan, et ma midagi väga puusse pole pannud. Kahe lühikese kriipsu asemel peaks tõepoolest üks pikk olema; parandasin Metas ära. Samuti oli ühes lauses korraga sõna "sina" nii suure kui ka väikese tähega. Ei tea ainult, millal parandused jõustuvad. Kui keegi veel vigu näeb, parandage julgelt! --Jaan513 9. november 2008, kell 18:41 (UTC)

Muutsin veel Jaani tõlgitus "Anneta kohe" -> "Anneta nüüd". tundub veidi vähem käskiv. avjoska 10. november 2008, kell 14:04 (UTC)

Parem oleks lihtsalt "Anneta". Aga mina näen endiselt "Anneta kohe". Andres 10. november 2008, kell 14:20 (UTC)

Need muudatused tulevad vist siin nähtavale mõningase viivitusega. avjoska 10. november 2008, kell 14:25 (UTC)

Jah. Tolle Anneta nüüd asukoht on nähtaval kui praegu vajutada "Anneta kohe". "Anneta kohe" asendasin Andrese soovituse järgi tekstiga "Anneta". --Jaan513 10. november 2008, kell 17:40 (UTC)

Nupu punane värvus ja suuremõõduline kiri on erakordselt pealetükkivad. Minu arust ei ole selliselt viisakas annetust küsida. Vabandan otsekohesuse pärast, aga mõjub pigem pealetükkiva kerjamisena. Soovitaksin panna väiksema kirja, tagasihoidliku värviga nupu. Info jõuab ikka kohale, aga ei tõuka eemale.--Nerva 10. november 2008, kell 21:04 (UTC)

Arvan samuti. Vikileheküljed ei peaks reklaami sisaldama, praegune annetuseküsimine aga mõjub äärmiselt reklaamilikult. :-) Kk 10. november 2008, kell 21:16 (UTC)

eks see ole inglisvikiski suurelt ja ka punaseks värvitud, aga tegelt mind kah häirib... muideks kuidas on tulumaksu ja muude riigimaksudega lood ja kuidas Eesti maksuamet sellele vaatab, kui sinna raha kanda... -- Ahsoous 10. november 2008, kell 21:54 (UTC)

Jah, kui võimalik, võiks tõesti teha tagasihoidlikuma, väiksemas kirjas kujunduse.

Peaks olema kohe arusaadav, et tegu ei ole annetustega otseselt eesti Vikipeedia heaks, vaid Wikimedia Sihtasutusele. Selles mõttes oleks isegi parem, kui kiri oleks inglise keeles. Meie "produkt" ei ole ju nii väärtuslik kui inglise viki. Muide, me võime sellest bännerist põhimõtteliselt ka üldse loobuda.

Aga ma ei saa aru, mis probleemid maksudega peaksid olema. Andres 11. november 2008, kell 05:44 (UTC)

tulumaksuseadus §49 - Ahsoous 11. november 2008, kell 07:16 (UTC)

Aa. See tähendab lihtsalt, et annetaja ei saa selle pealt midagi tagasi. Aga kui ei anneta, siis tuleb ju niikuinii odavam. Andres 11. november 2008, kell 09:42 (UTC)

ning tuludeklaratsioonil on rida (näiteks üksikisiku puhul deklaratsioonil 9.6) Tehtud kingitus ja annetus.. - Ahsoous 11. november 2008, kell 11:10 (UTC)

Tulumaksu saab vähendada nende annetuste arvelt, mille saaja andmed maksuametile edastab. See eeldab, et annetaja teatab annetuse tegemisel saajale oma isikukoodi ja saaja selle info ka maksuametile deklareerib. Vastasel juhul tulumaksusoodustust ei saa. Kuid muid maksupobleeme küll annetajale pole. --Nerva 11. november 2008, kell 12:35 (UTC)

Sain teada, et bänneri suurust ega värve ei ole võimalik muuta. Võite vaadata siia. Punase nupu tekst tuleb lihtsalt "Anneta", veel ma seda ei näe. --Jaan513 11. november 2008, kell 20:47 (UTC)

Ausalt yteldes jätab "Toeta Vikipeedia mittetulunduslikku projekti" mulje, nagu oleks Vikipeedial põhitegevuse kõrval veel mingi mittetulunduslik projekt. Aga ega mul paremat sõnastust pähe ei tule ning praegu pole enam mõtet torkida kah. --Oop 22. november 2008, kell 01:57 (UTC)

---

Annetuste kogumise bännerit ei oleks hea lisada prinditavale versioonile. Kas seda saaks niimoodi reguleerida? Muidu näiteks css-iga saab panna display: none;, näiteks bännerit hoidva konteineri style'ina. Aga ma ei tea kas wikis antud asja puhul saab seda kuhugi lisada, viisakas oleks, kui saaks.--Nerva 23. november 2008, kell 08:07 (UTC)

Ma ei näe, et prinditaval versioonil oleks bänner. Kui näeks, siis eemaldada ei oskaks. --Jaan513 23. november 2008, kell 10:22 (UTC)

---

Ma avaldasin eelpool arvamust, et eestikeelne kutse annetama ei pruugi kuigi palju aidata. Pean kahjuks oma sõnu sööma - lappasin täna annetajate kommentaare ja sel nädalal on vähemalt kaks eesti nime annetuste taga. Ja me ei tea, kui palju võib anonüümsete annetuste taga olla (noh, ega ta ole suurem aga ei saa välistada, et ka seal hulgas on mõni eestlane peidus). avjoska 27. november 2008, kell 21:44 (UTC)

Miks kahjuks? Tegelikult on ju kiitustväärt, kui ka mõned Eesti inimesed leiavad, et raha võiks kasutada muuks kui vaid iseenda hellitamiseks. :) --Nerva 28. november 2008, kell 11:59 (UTC)

Sõnade söömine on ikka sööja mainele kahjuks. Vikipeediale on see igati hea uudis :) avjoska 28. november 2008, kell 12:09 (UTC)

Betawiki update

• Currently 49.58% of the MediaWiki messages and 6.03% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 10. november 2008, kell 10:02 (UTC)
• Currently 50.88% of the MediaWiki messages and 6.02% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 14. detsember 2008, kell 11:21 (UTC)

PS Please help us complete the most wanted messages..

eesti murrete sõnad ja mõisted

kas murdesõnad (nagu taherber) lähevad vikipeediasse või vikisõnastikku? avjoska 15. november 2008, kell 12:02 (UTC)

Sõnad lähevad ikka Vikisõnaraamatusse, mitte siia. Mõisted lähevad siia. Andres 15. november 2008, kell 13:48 (UTC)

Tore. ma ei tea, kas taherber on sõna või mõiste. avjoska 15. november 2008, kell 13:50 (UTC)

Mis see taherber siis on? Andres 15. november 2008, kell 15:30 (UTC)

No EKI murdesõnastiku järgi on ta lahja õlu aga tänapäeval minu arust kasutatakse seda lahja koduõlle kohta. Sellel võib olla ka mingi oma spetsiaalne valmistustehnoloogia. avjoska 15. november 2008, kell 15:56 (UTC)

Kui see on mingi õlle liik, millel muud nime pole, siis võib sellest artikli teha küll (eeldusel, et on usaldatavaid allikaid). Andres 15. november 2008, kell 16:16 (UTC)

UNIQ2258775444133285-h-0--QINU

Mis asi see on? Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/albumid lehele lisatakse see alajaotustele. Teistel huvirühmadel ei ole. --Tiuks 15. november 2008, kell 15:32 (UTC)

Tundub, et mingi lähtekoodis kasutatav unikaalne identifikaator/eraldaja, mis ei tohiks nähtav olla. Pakuks, et järjekordne viga tarkvaras, aga kas seda ka mujalt leida võib? --Jaan513 15. november 2008, kell 15:38 (UTC)

Kui ma viimati salvestasin, siis ei märganud ma küll sellist asja. Redigeerimisnupud on ka kadunud. Kas ei meeldi code nowiki tagid? Näite asemel on see kood. Näiteks Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/albumid#Albumi aasta või nätab alles koodiga Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/albumid#UNIQ49dbdd124070496a-h-5--QINU?Albumi aasta. --Tiuks 15. november 2008, kell 16:04 (UTC)

Tolle lehe vanemaid redaktsioone vaadates näitas seda anomaaliat kuni üsna varaste redaktsioonideni (alates 01.09.2008 12:38). Kommenteerisin <categorytree> välja, juhul kui vastavat kategooriat ei olnud (punased lingid). Testisin ja sain aru, et üle 3 kategooriapuu kasutamisel ei tohi olla selliseid, mille puhul link kategoorialehele on punane või kategooriapuu ise puudub. Vähemalt nii peaks lehte korralikult näitama. --Jaan513 16. november 2008, kell 11:34 (UTC)

Tänan! Enne igatahes seda väja ei löönud. Vaatan veel kõik huvirühmad üle, sest olen punaseid kategooriaid veel kasutanud, näiteks orkestrite huvirühmas on sama nali. --Tiuks 16. november 2008, kell 13:15 (UTC)

Haldusjaotus

Kuidas teha haldusüksusi puudutavaid arikleid (valdu, maakondi)? Kas teha artikleid Soome läänid, Soome maakonnad, Ameerika osariigid jne või teha artikleid Lään (Soome), Maakond (Soome), Osariik (USA) jne. Kas on vajalik teha iga riigi haldusjaotuse kohta eraldi artikkel nt. Eesti haldusjaotus, Soome haldusjaotus, Nepali haldusjaotus jne, kuhu on kirjutatud kõik üldine, kuidas riik jaguneb. Johannes 16. november 2008, kell 17:12 (UTC)

Kallutatud isikuartiklid

Meil on kogunenud üsna mitu isikuartiklit, mis vajavad teravdatud tähelepanu, et tagada erapooletus ja faktitruudus. Kui mina üksinda nendega tegelen, siis see käib mulle üle jõu. Palun aidake toimetada ja täiendada järgmisi artikleid: Roy Strider, Priit Kuusk, Edgar Savisaar, Ahti Mänd, Vaino Väljas. On tarvis võimalikult detailset esitust koos allikaviidetega. Andres 17. november 2008, kell 12:05 (UTC)

Palun aidake korda teha artikkel Ahti Mänd. Inimene, kellest seal juttu on, leiab, et parem oleks artikkel kustutada, sest sellisel kujul tuleb ta Vikipeedia mainele kahjuks. Andres 21. november 2008, kell 23:25 (UTC)

The most often used MediaWiki messages

Hoi, the most often used MediaWiki messages (less than 25% of all MediaWiki messages) are the most visible messages. They help our readers and editors the most. We are aiming to get these messages localised for as many languages as possible by the end of the year. Please help us and yourself and localise these messages. Thanks, GerardM 17. november 2008, kell 13:03 (UTC)

MediaWiki tõlge

Isegi kui on arutatud MediaWiki sõnumite tõlkimist, jääb mulje, et lõplikku kokuleppeni pole jõutud. Pean silmas pöördumist kasutaja poole. Olemasolevates tõlgetes on kasutatud kord sina vormi, kord teie. Kord suure tähega, kord väikese tähega. Näiteks:

• ↓showdiff - Näita muudatusi
• ↓anoneditwarning - Te ei ole sisse logitud. Selle lehe redigeerimislogisse salvestatakse Teie IP-aadress.

või

• ↓acct_creation_throttle_hit - Vabandame, aga te olete loonud juba $1 kontot. Rohkem te ei saa.
• ↓emailauthenticated - Sinu e-posti aadress kinnitati: $2 kell $3.

Ja toodud sõnumite tõlked on lausa kõrvuti. Teen ettepaneku arutada läbi, milline pöördumine oleks sobivam. Mina pooldaksin "Teie" vormi.--Hendrix 17. november 2008, kell 14:33 (UTC)

Mingi loogika tundub siiski olevat. Kui pöördutakse anonüümse kasutaja poole, kasutatakse "teie", aga kui kasutaja on juba sisse loginud, siis valdavalt "sina". Tõepoolest, alati see ühtmoodi ei ole, aga praegusel kujul pole mind häirima hakanud. "Näita muudatusi" ei saa tõlkida kui "Näidake muudatusi", siis peaks olema ka "näita/peida" asemel "näidake/peitke", mis üldse minu meelest ei sobi. Kasutaja vajutab nuppu "näidake", tähendab, tema teietab Vikipeediat; esiteks see on imelik ja teiseks ei saa Vikipeedia kasutajale nii kiiresti omaks. --Jaan513 17. november 2008, kell 19:17 (UTC)

See "sina" ja "teie" eristamine on sihilik. "Teie" on mõtet kasutada ainult siis, kui on tegemist pöördumisega Vikipeediast väljaspool seisva isiku poole ning see pöördumine puudutab tema isikut. Ja "näita muudatusi" on ju pöördumine arvuti, süsteemi vms poole, mitte mõne isiku poole. Andres 17. november 2008, kell 19:37 (UTC)

jah, arvuti poole pöördumisel vist võib tõesti kasutada "sina" vormi...

aga veel üks asi

↓tog-externaldiff - !!FUZZY!!Kasuta vaikimisi välist võrdlusvahendit (diff)

Mida see !!FUZZY!! võiks tähendada? Wiki tarkvara käsitleb toodud sõnumit kui tõlkimata sõnumit.

ingliskeelne tekst näeb välja järgmisena:

↓tog-externaldiff - Use external diff by default (for experts only, needs special settings on your computer)--HendrixEesti 17. november 2008, kell 20:09 (UTC)

Minu meelest tähendab see !!FUZZY!! seda, et tõlge on tõstetud Betawikisse roboti poolt, aga tõlge on aja jooksul muutunud. See !!FUZZY!! tuleb lihtsalt eemaldada, kui tõlge ise korras on. Topelt !!FUZZY!!!!FUZZY!! peaks tähendama, et tõlge on kaks korda muutunud jne. Ma vähemalt oletan ega tea isegi täpselt.

Näen, et oled hakanud Betawikis tõlkima, Hendrix. Jõudu! --Jaan513 18. november 2008, kell 05:04 (UTC)

Vikipeedia kajastamine meedias

Ma mäletan, et kusagil meil on siin üks lehekülg kuhu sai märkida Vikipeedia kajastamist meedias. Kahjuks ei leidnud seda lehte. Oleksin tänulik kui keegi mul selle üles aitaks leida.--WooteleF 21. november 2008, kell 12:41 (UTC)

Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas ja Vikipeedia:Pressiülevaade. avjoska 21. november 2008, kell 14:03 (UTC)

Kajastamine on pressiülevaates. Uudiste allikas tähendab Vikipeediale viitamist. Andres 21. november 2008, kell 14:44 (UTC)

Nimeruum Portaal

Mille taga seisab Portaali nimeruumi loomine? Praegu on artiklite nimeruumis juba üle 600 artikli algusega Portaal:, mis ei pea sinna kuuluma. --Metsavend 23. november 2008, kell 09:24 (UTC)

Seda tuleb taotleda arendajatelt, kellel on kiire jne. Ker uuris seda asja, võiks tema käest küsida. Palusin tal see asi korda ajada, aga ta vist pole seda teinud. Võib-olla peaks keegi teine seda tegema. Andres 23. november 2008, kell 15:38 (UTC)

Vaadake Kasutaja arutelu:Andres#Nimeruum. Andres 4. detsember 2008, kell 23:16 (UTC)

Algarv

Algarvuks nimetatakse naturaalarvu, millel on ainult kaks tegurit.(1 ja arv ise) N:13;1....

Algarvust on artikkel olemas. --Jaan513 26. november 2008, kell 17:38 (UTC)

DEFAULTSORT

Kas oleks võimalik nii tihti vajatav DEFAULTSORT tõlkida eestikeelseks SORDI ? :-) Kk 1. detsember 2008, kell 23:05 (UTC)

Vaata [3]. Mingi hetk ma proovisin, aga ei toiminud. Adeliine 1. detsember 2008, kell 23:11 (UTC)

Redigeerimisjuhendi link redigeerimiskasti all

Redigeerimiskasti all on link "Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)", mis viib lehele Vikipeedia:Kuidas lehte redigeerida. Inglise vikis viib see leheküljele en:Wikipedia:Cheatsheet. Tegin lehekülje Vikipeedia:Spikker, mis on praktiliselt selle cheatsheeti koopia. Kas võib lingi ära muuta, nii et ta suunaks Spikrile? Adeliine 10. detsember 2008, kell 16:18 (UTC)

ei tasu. Vikipeedia:Kuidas lehte redigeerida on põhjalikum--Hendrix 10. detsember 2008, kell 17:07 (UTC)

"Rahvusvahelise keele "Ido" võti"

Tere! Ma olen kanadalane, kes elasin Tallinnas aastal 1998. Ma unustasin kõik mu eesti kelt, ja ma olen kurb. Anyway... Kas te teate Ido keelt? Ido on tehiskeel. Aastal 2009 on Ido-konverents Tallinnas (esimene Eestis!). Ja vana eesti keeles on dokument nimiga "Rahvusvahelise keele "Ido" võti", ja ma kirjutasin tema siin. Kas on keegi, kes saa aitama? Ma ei tea, kus on vigud. Vana eesti keel ja Fraktur on raske. Mithridates 17. detsember 2008, kell 15:02 (UTC)

Venemaa ja teiste suurriikide kategooriatest

Eellugu

Kuna Kategooria:Venemaa all olid segamini kõik artiklid, mis peaksid olema eri kategooriates, osaliselt ka alamkategooriates, siis otsustasin muuta Venemaa kategooriate süsteemi analoogselt enam-vähem korras olevate (normaalselt kategoriseeritud) riikide kategooriasüsteemile. Enne töö alustamist mõtlesin kuidas seda paremini teha. Paljud euroopa riikide nimedes ja kategooriates kasutatud põhimõtted lihtsalt Venemaale ei sobinud. Tuli leida teised lahendused. Kuna töö oli mahukas võttis see aega mittu õhtut. Siit ka erinevad arusaamised Metsavennaga Venemaa vabariikide ja nende kategooriate nimedes.

Soov

Selle arutelu tulemusel kirjutada kokku üheseltmõisttav juhend riikide kategooriasüsteemi loomiseks, et edaspidi selliseid jõudemonstratsioone ära hoida.

Kategooria:Venemaa haldusjaotus

Kategooria:Venemaa haldusjaotus – oleks ise allkategooriaks Kategooriale:Venemaa ja Kategooriale:Venemaa geograafia.

Kategooriasse Venemaa haldusjaotus kuuluksid järgmised alkatekooriad: Venemaa autonoomsed ringkonnad, Venemaa kraid, Venemaa oblastid, Venemaa rajoonid, Venemaa ajaloolised haldusüksused, Venemaa föderaalringkonnad, Venemaa vabariigid.

Probleem tekkis kategooriate ja artiklite nimedega Kategoorias:Venemaa vabariigid kuna olid olemas kategooriad Komi, Mari, Dagestan, Põhja-Osseetia, Hakassia, Kalmõkkia, Sahha (jakuutia) jvm. Siis leidis Metsavend et need on piisavalt head ja alustas minu poolt tehtud juriidilistele nimedele vastavate kategooriate kustutamist ja artiklites tehtud kategoriseerimis muudatuste tagasipööramist. Probleeme ei tekitanud millegi pärast Venemaa autonoomsete ringkondade, Venemaa kraide ja Venemaa oblastite kategoorias kasutatavad juriidilised nimed või ei ole ta seni sinna jõudnud. Kuid juriidilised nimed ei sobinud kindlalt temale Venemaa vabariikide kategoorias.

Põhjendus, miks peaks kasutama juriidilisi nimesid nii artiklite pealkirjades ja seda riiki käsitlevas kategoorias. Venemaal ei saa kasutada riigi lühendnime nagu Sahha, Komi, Tšuktši, Korjakki jne nii nagu lühendnime kasutame Euroopa riikide puhul ükskõik kuidas me seda ka ei kirjuta Soome jääb Soomeks ja Hispania Hispaaniaks.

• Venemaal riigi või autonoomse oblasti piirid ei vasta selle rahva asumipiiridele, kelle nime riik või autonoomne oblast kannab. St riigi või autonoomse oblasti nimi ei vasta samanimelise maa lõpuga või maa lõputa nimele. Territoriaalselt ei ole need vastavuses.

Seega alustame päikesetõusst ehk idast:

• Korjakkija on ainult osa Korjakki autonoomsest oblastist. Ülejäänud Korjakia autonoomne oblast on moodustatud Tšuktšimaast. Korjakki autonoomse oblasti elanikonnast moodustavad tšukšid 62%. Samuti on osa Korjakide iidseid asualasid Kamtšatka oblastis. Seega rääkides Korjakkiast või Korjakkimaast ei saa panna võrdusmäriki Korjakki autonoomse oblastiga, kui korjakkide asualaga.

• Tšuktsimaa Tšuktši autonoomne oblast on ainult osa selle rahva asualast, mida nimetatakse Tšuktšimaaks. Osa jääb Korjakki autonoomsesse oblastisse, osa Sahha (Jakuutia) Vabariiki samas on osa Jakuutide põlisalasid selles autonoomses oblastis.

• Sahha ehk Jakuutia Sahha (Jakuutia) Vabariigis elab ainult ubes 36% jakuudi keele kõnelejatest (313 000). Järelikult on osa jakuutide asualast ehk Jakuutiast naaberhaldusüksuste piirides.

• Neenetsimaa moodustab kolm autonoomset ringkonda isegi eri föderaalringkondades. Milline neist kolmest oleks või saaks kanda nime Neenetsi, minuarvates mite ükski vaid Neenetsimaa on neenetsite asuala kokku kolmes autonoomses oblastis millele lisandusvad neenetsite asualad Krasnojarski krais, Arhangelski ja Tjumeni oblastites.

• Komi ehk Komimaa moodustab Komi Vabariik, Permikomi autonoomne ringkond, Jamaali-Neenetsi autonoomse ringkonna ääreala, Arhangelski ja Sverdlovski oblasti äärealadel. Samuti ei saa (ei ole õige) kasutada sõna, mis tähistab komide asuala ühe haldusüksuse kohta.

Samuti võib jätkata kõigi Venema Föderatsiooni vabariikide ja autonoomsete ringkondadega, kuid arvan, et aitab minupoolseteks põhjendusteks.

Selliseid nimetusi (Komimaa, Sahha, Marimaa jne) saaks ja peaks kasutama, kui me räägiksime geograafilistest või etnograafilistest asjadest.

Kui räägime haldusüksustest tuleb kasutada nii artikli pealkirjades, kui riikide kategooriates juriidilisi nimetusi.

Kellel on vastuväiteid viimasele lausele, eelpoolöeldut arvestades, paluks koos põhjendustega.

Seni sellel teemal toimunud arutelud

Akra arutelulehelt:

---

Palun selgita, milleks on vaja luua uusi Venemaa haldusüksuste kategooriaid, kui juba on olemas sama sisuga kategooriad? --Metsavend 18. detsember 2008, kell 07:36 (UTC)

Millistest konkreetsetest kategooriatest sa räägid, mis olid olemas ja millised ma uuesti tegin, kui mõtled näpukatega kategooriaid siis need tuli ümber teha. Kui mõtled vale juriidilise nimega kategooriaid siis neid ei ole seal õige kasutada, ja ka need tuli õigeks väänata.Akra 18. detsember 2008, kell 15:12 (UTC)

---

1. Artiklite pealkirjade muutmist tuleks põhjendada. 2. Pealkirja muutmiseks tuleb artikkel teisaldada uue nime alla, mitte teha ümbersuunamist vana nime alla. Muidu ei säili artikli ajalugu. --Metsavend 18. detsember 2008, kell 09:59 (UTC)

Kui kõik need nimed on juba olemas siis ei saa teha uut nime. Vaid tuleb võtta kasutusele õige (juriidiline) nimi artikli pealkirjana ja kõigilt teistelt kust võidakse otsida teed sinna ümbersuunamine. Antud juhul mõtled vist Sahha artiklit. Miks oli kasutusel vale nimi ei tea. Mingil hetkel tuleb see lihtsalt õigeks teha.

---

Metsavend ei ole niisugust vabariiki ega haldusüksust venemaal nagu Sahha. On olemas Sahha (Jakuutia) Vabariik. Miks muudad ja kustutad asju, mis on õiged asendades neid valedega tagasi. Ole kena paranda nüüd uuesti õigeks tagasi ja taasta ka Sinu poolt valesti kustutatud kategooria.Akra 18. detsember 2008, kell 15:21 (UTC)

kle kui sa KNAB-ist vaatad, siis on täiesti olemas Sahha (ja põhikujuna), aga see selleks. Aga see teine variant, mida nagu ametliku täisnime pähe pakutakse tundub mulle küll, et tuleks kirjutada hoopistükkis Sahha Vabariik (Jakuutia) -- Ahsoous 18. detsember 2008, kell 15:58 (UTC)

Jutt ei ole mitte sellest et Sahha on vale või Jakuutia on vale. Vaid et seda "riiki" Sahha (Jakuutia) Vabariik nimetatakse nii. Mis puutub aga nime kujusse siis minu loogika ütleks ka nii nagu Sina välja pakkud Sahha Vabariik (Jakuutia). Kuid mallides ja artiklis on ta nii nagu kirjutasin ja see ei ole minu poolt sinna nii kirja pandud. Samuti on tsensuur sellest üle käinud ja õigeks tunnistanud.Akra 18. detsember 2008, kell 16:05 (UTC)

Kui käisid vaatamas KNAB'is siis vaadanud lõpuni Sahha (Jakuutia) Vabariik kirjas põhinimena.Akra 18. detsember 2008, kell 16:09 (UTC)

KNAB-is on põhinimi "Sahha" ja rööpnimi (ametlik nimi) "Sahha (Jakuutia) Vabariik. Andres 18. detsember 2008, kell 21:37 (UTC)

Kas Sahha on riigi ametlik nimi?

Vikipeedias on kokku lepitud, et riikide ja nende haldusüksuste puhul kasutatakse põhinimesid, mitte ametlikke nimesid. Ametlikud nimed on sageli pikad ja kohmakad. Neid kasutatakse siis, kui on olemas samanimeline linn või muu üksus. --Metsavend 19. detsember 2008, kell 07:49 (UTC)

---

Ei saa aru, miks on mõned jõed pandud Venemaa vabariikide kategooriasse? Milles on mõtte? Geonarva 18. detsember 2008, kell 19:50 (UTC)

Kaovad ära üldnimelised kategooriad (Komi, Mari jne) kuna neil puudub eraldi mõtte nad oleksid teatud asjades lihtsalt dubleerivad ja kui selle ärakaduva kategooria all oli jõgi läks see sellenimelise vabariigi alla. Muidu jääks piirkonnaga sidumata.Akra 18. detsember 2008, kell 19:54 (UTC)

Vastupidi, kategooriad Komi Vabariik, jne on dubleerivad ja neid pole vaja luua. Üldse oleks viisakas enne toimiva kategooriate süsteemi muutmist asja arutada. Ei tasu imestada, et ma kõik muudatused tagasi pööran, kuna mingeid vettpidavaid argumente, miks praegused pealkirjad ei sobi, pole ma kuulnud. --Metsavend 19. detsember 2008, kell 07:43 (UTC)

Ehk poleks õigem teha kategooriad nt ... vabariigi jõed, ... oblasti jõed jne Venemaa jaoks? Geonarva 18. detsember 2008, kell 20:02 (UTC)

Arvan, et see oleks õige. Tegelen üldnimeliste kategooriat likvideerimisega, ja vabariigi külade ja vabariigi linnadega hetkel. Ülejäänud artiklid mida on vähem lähevad esialgu ühte katlasse. Kui tahad jõgede ja mägedega tegelda siis lase käia ja aitähh.Akra 18. detsember 2008, kell 20:08 (UTC)

---

Arutelu artiklist Adõgee:

Miks "Adõgee Vabariik" on parem pealkiri? Andres 16. detsember 2008, kell 19:58 (UTC)

Minuarust on põhitõde ja vist ka kuskil kirjas, kui mälu ei petta, et artikli algus on artikli pealkiri, seda enam et ta on juriidliselt õige nimi. Kõik lühendnimed on otsingud küll, mis aga suunavad siia. Teiseks tuleb hilisemate jurade ärahoidmiseks kohe asi õigeks teha. Ja miks ei peaks olema asjal see nimi mis tal tegelikult ju on, Miks peame Vasjat Mašaks kutsuma, kui ta tegelikult on Vasja.Akra 18. detsember 2008, kell 15:37 (UTC)

Enamikul artiklitel riikide kohta ei ole pealkirjaks riigi ametlik nimi ja enamasti ametlikku nime artikli alguses ka ei ole. Üks põhjusi on see, et ametlikke nimesid vahetatakse. Teine põhjus on see, et enamasti kasutatakse mitteametlikku lühendnime. Andres 18. detsember 2008, kell 22:13 (UTC)

Umbes aasta tagasi nõudsid saa pealkirjaks õige {ametliku] nime panemst. See ei olnud minuga. Pean natuke mõtlema, siis leian ka ilmselt artikli ja arutelu ülesse. Mis siis nüüd on muutunud? Ei saa ju iga natukese aja tagant põhimõtteid muuta. Akra 18. detsember 2008, kell 23:30 (UTC)

Ma ei ole selles arutelus siin üldse mingit põhimõtet maininud. Ma ainult kirjeldan, kuidas riikide artiklid Vikipeedias on kirjeldatud, ja sellise pealkirjastamise põhjusi.

On ka teisi juhtumeid, kus ametlik nimi ei ole otstarbekas, näiteks paljude isikunimede puhul. Kindlasti on aga ka juhtumeid, kus otstarbekas on kasutada ametlikku nime. Andres 19. detsember 2008, kell 06:33 (UTC)

Vaata kuidas need nimed Sahhad (ei muutnud peale Metsavenna kategooria kustutamist koos sisuga tagasi) sinna süsteemi kõlbavad näiteks siin [[Kategooria:Venemaa vabariigid]] ja vaata kuidas see süsteem üldse kokku jookseb. Ei saa aru miks Metsavend kogu aeg üritab jõuga kustutada. Ta on selles kategoorias jälle kustutamismärked osale peale pannud([[Kategooria:Burjaatia Vabariik‎]], [[Kategooris:Baškortostani Vabariik]] võibolla veel kuskil), Võtan maha. Katalogiseerimise süsteem mille tegin Venemaale ei ole midagi uut, selliseid on meie vikis küll. Ma ei saa aru, mis ei meeldi Metsavennale.217.159.152.154 AKRA19. detsember 2008, kell 06:50 (UTC)

Metsavend on suures osas minu eilse töö tagasi keeranud, kes annab talle selleks õiguse, seda enam, et see mida ta taastab see süsteem on jama. Ma ei tea kas ta ka Geonarva (tuli mulle appi) tööni jõudis, ei ole aega süveneda. Paar päeva ei tegele vikiga. Kui selleks ajaks Metsavend kõik oma "tarkusest" ära kustutab. Siis oleks jama küll.Akra 19. detsember 2008, kell 07:02 (UTC)

Soovitan Sul asjad Metsavennaga läbi rääkida, et vältida edasi-tagasi muutmist. Andres 19. detsember 2008, kell 07:06 (UTC)

Kui Sul õnnestub Metsavenda ja teisi veenda, et Sinu süsteem on parem, küllap Metsavend siis ise Sinu töö taastab. Andres 19. detsember 2008, kell 07:09 (UTC)

Arvan, et tuleb seda olukorda arutleda ja ühe kategooriate süsteemi kohta kokku lepida. Ühest küljest võib olla erinevus nt Burjaatia ja Burjaatia Vabariigi vahel, teisest küljest kasutatakse tavaliselt tavanimi (nt Burjaatia) ametliku nime asemel. Kui võrdleme riikide kategooriatega, siis ei kasuta ju Eesti Vabariigi linnad, vaid Eesti linnad jne. Geonarva 19. detsember 2008, kell 07:09 (UTC)

---