Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]]. |
Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]]. |
||
T |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Tallinnas Eestimaa [[ Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] poolt läbiviidud võimuhaaramise järgselt kuni Tallinna okupeerimiseni Saksa vägede poolt [[4. märts]]il 1918, oli linnas peale valitud linnapea [[Ants Dauman]]i võimul ka Saadikute Täitevkomitee, mille esimees oli [[Arnold Neibut]] (''Нейбут Арнольд Яковлевич (õige nimi — Арнольд Екабович''), [http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00051/96800.htm] |
||
== Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II == |
== Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II == |
||
Redaktsioon: 23. detsember 2008, kell 17:57
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) EN TK oli kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organ, mis teostas kontrolli nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliste kontrolli tööstusettevõtete üle, viis läbi mõisnike vara konfiskeerimist - natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I
Eestimaa Nõukogude I Kongressil 5.-9. augustil 1917. Tallinnas moodustatud võimuorgan millesse kuulusid:
- 7 bolševikku (...)
- 7 esseeri (...)
- 4 menševikku (...)
- 1 menševik-internatsinonalist (...)
Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt.
Tallinnas Eestimaa Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee poolt läbiviidud võimuhaaramise järgselt kuni Tallinna okupeerimiseni Saksa vägede poolt 4. märtsil 1918, oli linnas peale valitud linnapea Ants Daumani võimul ka Saadikute Täitevkomitee, mille esimees oli Arnold Neibut (Нейбут Арнольд Яковлевич (õige nimi — Арнольд Екабович), [1]
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II
Eestimaa Nõukogude II Kongressil 25.-27. oktoobril 1917. Tallinnas, (millel osales 34 saadikut, kellest 24 olid bolševikud[1]) moodustatud võimuorgan millesse kuulusid:
- Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt.
- liikmed:
- Viktor Kingissepp,
- Johannes Käspert - sekretär, Ivan Smirnov (Žiga), [2]
- E.Lell,
- I.Mägi,
- G.Sokolov,
- I.Haintuk.[3]
4. novembril (25-28. oktoober vkj) 1917. loodi ka Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Tallinnas bolševike ning vasakesseeride ja tööliste nõukogude poolt Eesti Nõukogude II Kongressil valitud initsiatiivgrupp relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Juhataja Ivan Rabtšinski, asetäitjad bolševik Viktor Kingissepp ja esseer Erast Meister]][4].
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II tegevus
8. november 1917. kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee end kõrgeimaks võimuks Eestimaal.
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas "kodanluse" vara natsionaliseerimisega ning kuulutas välja sellekohased dekreedid:
(natsionaliseeriti 2, 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid)
27/28. jaanuaril 1918. vastuaktsioonina Eesti ja Liivimaa baltisakslaste kavadele asutada võimuvaakumis Eestimaa ja Liivimaa kubermangudest Saksamaale alluv Balti Hertsogiriik, viidi TK korraldusel läbi Eestimaa sakslaste arreteerimine[5] ning koondamine Tallinnasse, sadamas asuvasse viljakuivatusElevaatorisse, kust nad 20. veebruaril 1918, saadeti kahe rongiešeloniga Venemaale Krasnojarskisse asumisele. Esimene neist jõudis kohale 20. ja teine 26. märtsil 1918[6].
Pikemalt artiklis Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal
24. veebruaril 1918 enne Saksa vägede poolt Tallinna vallutamist TK liikmed lahkusid läbi Soome Venemaale.
Novembris 1918. saabus Tallinnasse illegaalselt TK liige Viktor Kingissepp, kes hakkas organiseerima töölisliikumist, 12. november toimus Tallinnas töölisdemonstratsioon, mis saksa vägede poolt laiali aeti.
19. novembril 1918 taastati Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnas -Tallinna Tööliste saadikute Nõukogu, mille esimees oli Richard Vennikas, kes esitas ka Nõukogude Venemaale abipalve sõjalise abi saamiseks võitluses kodanluse ja rahvusvaheliste imperialistide vastu[7]).
28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väeosad Narva, kus kuulutati välja vallutatud Eestimaa Nõukogude Vabariik. Sead kuupäeva loetakse Vabadussõja alguseks.
- Pikemalt artiklis Eesti Töörahva Kommuun
Viited
- ↑ Большая советская энциклопедия. ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА. http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=html
- ↑ http://admin.smolensk.ru/history/encyclop/je/text/6.htm
- ↑ http://dic.academic.ru/dic.nsf/bse/91455/%D0%98%D1%81%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BD%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B9
- ↑ http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=1213
- ↑ Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused http://ww3-parnu.postimees.ee/010508/artiklid/10084865_1.php
- ↑ КРАСНОЯРСКИЙ КРАЕВЕД, http://www.krasrab.com/archive/2004/04/16/32/view_article
- ↑ Большая советская энциклопедия. ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА. http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=html