Vabadussõda

Eesti vabadussõda
Fail:Vabadussõda .JPG
Toimumisaeg	1918- 1920
Toimumiskoht	Eesti, Läti, Venemaa
Tulemus	Eesti tõrjus vaenlased rahvuspiiridest välja.
Osalised
Eesti Suurbritannia laevastik Valgekaartlased Nõukogude Venemaa Mall:Riigi andmed United Baltic Duchy Landeswehr
Väejuhid või liidrid
Johan Laidoner Walter Cowan Nikolai Judenitš Jukums Vācietis, Sergei Kamenev
Jõudude suurus
74 500 Eesti armee, 4000 Soome vabatahtlikud, 50 000 Vene valged, 200- 400 Taani ja Rootsi vabatahlikud 160 000
Kaotused
Langenud 5000 haavatud 15 000 vangi langenud 667 Langenud ? haavatud ? vangi langenud 10 000

|} Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.

Sõja käik

11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.

 Pikemalt artiklis Narva lahing (1918)

Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.

23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.

 Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1918-1919)

Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.

12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva.

Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.

Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha.

 Pikemalt artiklis Landesveeri sõda

Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitši juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.

Fail:Tartu rahu allkirjad.jpg

Tartu rahu allkirjad

2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir.

 Pikemalt artiklis Tartu rahu

Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.

Kronoloogia

1918

• 11. november - Omakaitse likvideeriti. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit, millele läksid üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud.
• 16. november – Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks.
• 19. november – Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle.
• 22. november – Punaarmee Põhjarinde 7. Armee 6. Kütidiviis paneb toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud Saksamaa väed lõid rünnaku tagasi.
• 25. november – Nõukogude Venemaa Läänerinde väed alustavad rünnakut Pihkvale.
• 27. november – valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel.
• 28. november – soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv.
• 28. november – Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid Sakslased korralduse linnast lahkuda.Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast.
• 28. november – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing).
• 28.november – toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva.
• 29. november – Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni.
• 29. november – Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 1893–1896 sündinud mehed.
• 30. november - Punaarmee vallutab Läänerindel Pihkva.
• 5. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Vastseliina ja Räpina.
• 6. detsember – Põhjarinde 7. Armee - (juht Nikolai Hendrikson) 6. Kütidiviisi väeosad alustasid pealetungi Reveli suunal.
• 7. detsember - Punaarmee vallutab Põhjarindel Vasknarva.
• 11. detsember – Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele.
• 12. detsember – Tallinna alla jõudis Briti laevastik.
• 14. detsember – loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner.
• 14. detsember - Punaarmee Läänerindel vallutab Kooraste ja Kanepi.
• 15. detsember - Punaarmee vallutab Põhjarindel Kunda
• 15. detsember – algas Rägavere lahing.
• 16. detsember - 7. armee - 6. Kütidiviisi väeosad vallutavad Põhjarindel Wesenbergi.
• 17. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Valga linna.
• 17. detsember - Tallinnas toimub kohalike kommunistide mässukatse, mis kooliõpilastest kaitseliitlaste poolt maha surutakse. Ajutine Valitsus annab sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades kindral Ernst Põdder'ile ülemjuhataja õigused.
• 21. detsember - Punavägede lähenemisel Läänerindel Tartule, lahkuvad eesti väed Tartust enne 7. armee 2. Novgorodi kütipolgu väeosad punaüksuste sinna jõudmist. Linna kaitset ei suudeta organiseerida.
• 23. detsember – loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
• 24. detsember – Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks.
• 24. detsember - Tapa loovutatakse Põhjarinde 7. armee - 6. Kütidiviisi punavägedele.
• 26. detsember – Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola".
• 27. detsember – Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk".
• 30. detsember – Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks.
• 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
• 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel

1919

• 3.–4. jaanuar – eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures.
• 4. jaanuar – Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud .
• 5. jaanuar – Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu.
• 5.–6. jaanuar – Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Martin Ekströmi juhtimisel.
• 6. jaanuar – enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva.
• 7. jaanuar – Eesti väed asusid üldpealetungile.
• 9. jaanuar – vabastati Tapa ja Jõgeva.
• 12. jaanuar – eestlased vabastasid Rakvere.
• 14. jaanuar – eestlased vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu.
• 17.–18. jaanuar – toimus Utria dessant ning vabastati Narva.
• 20. jaanuar – Johann Laidoner ülendati kindralmajoriks.
• 31. jaanuar – toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses läti kütte, surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov.
• 1. veebruar – Andres Larka sai sõjaminstri abiks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru.
• 4. veebruar – eestlased jõudsid Petserisse.
• 22. veebruar – Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel.
• 24. veebruar – Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks.
• 11. märts – enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale.
• 29. märts – Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas.
• 4. aprill – Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks.
• 12. mai – algas eestlaste Maipealetung ning Vene kodusõjas osaleva ning Eestis paikneva Loodearmee kevadpealetung Petrogradile
• 25. mai – eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva.
• 5. juuni – Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi.
• 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu.
• 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
• 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbaži lähedal.
• 19.–20. juuni - Lemsalu ja Roopa lahing
• 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landeswehrile.
• 23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana.
• 30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla.
• 3. juuli – Landeswehriga tehti liitlaste nõudel vaherahu Strazde koolimajas.
• 23. august – Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks.
• 17.–18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks.
• 21. september – Johan Pitka ülendati kontradmiraliks.
• 28. september – algas Loodearmee sügispealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused.
• 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema.
• 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing.
• 28. november – Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm.
• 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
• 14. detsember – Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks.
• 29. detsember – kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks.
• 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat.
• 31. detsember – sõlmiti vaherahu.

1920

• 3. jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.
• 2. veebruar – sõlmiti Tartu rahu.
• 30. märts – vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus.

Vaata ka

• Eesti Vabadussõja mälestusmärk
• Vabadusrist
• Vabadussõja Mälestamise Komitee
• Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978
• Landesveeri sõda
• Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas

Kirjandus

• August Traksmaa "Lühike Vabadussõja ajalugu" Olion, 1992 (teine trükk)

Välislingid

• Eesti Vabadussõda
• Vabadussõja rindejooned
• Võnnu lahingute mälestusmärke Lätis
• Эксперт: В Эстонии отмечают юбилей "очень странной войны" ИА REGNUM, 28.november 2008 (vene keeles)