Hawaii saar

Hawaii saar (punasega) Hawaii saarestikus

Hawaii (inglise Island of Hawaiʻi, kõnekeeles Big Island, Hawaiʻi proper; eesti keeles ka Havai; havai Hawai‘i) on kagupoolseim ja suurim saar samanimelises saarestikus.

Loodus

Pindala 10 400 km&sup2, mis on 63 % osariigi territooriumist, kuigi see saar ise on ainult 400 000 aastat vana ja on noorim Havaii saartest on ta kõige suurem.

Mäed ja vulkaanid

Saar on mägine ja vulkaaniline, on 1 tegutsev ja väga aktiivne vulkaan: Kilauea_vulkaan (1248 meetrit). Teised vulkaanid on: Mauna Kea (4205 meetrit, uinunud), Mauna Loa (4169 m, tegutsev), Hualālai (2521 m, uinunud), ja Kohala (1670 m, kustunud).

Havaii on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest.

Madalaim saare tippudest on kagurannikul asuv Kilauea, kõrgus ainult 4078 jalga ehk 1248 meetrit on hetkel ainuke aktiivne vulkaan Havaiil. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi maailma kõige rahutum vulkaan. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad, et Pele, Havaii tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris Kilaueal. Kilauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud maakeral oma alalise observatooriumiga, mis ehitatud kraatri servale. Laavavoolud võivad tekkida aladelt, kus varem pole olnud aktiivseid purskeid. On arvestatud et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu Kilauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellest polnud eriti suured, tekkisid ometi fumaroolid kraatri servadelt, mis ulatusid 1900 jala kõrgusele. Kilauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid kuus korra ja arvatakse neid jätkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha, võib olla õnnelik.

Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus observatoorium, arvatakse olevat vaikinud ligi viimased 3500 aastat. Mauna Loa laavavoolud ähvardasid, aga veel 1984. aastal saare idarannikult pühkida rohelusse uppuva väikelinna Hilo.

Mauna Kea on maailma suurima suhtelise kõrgusega mägi, nüüdseks siis kustunud vulkaan, mille kõrgus ookeanipõhjast mõõdetuna 9750 meetrit on vaieldamatu maailmarekord. Talvel on mäetippus lumi, natuke hiljem tuleb lumi maha ka Mauna Loal.

Mauna Loa, tõlkes Pikk Mägi, kõrgus on märkimisväärne, 4169 meetrit või 13679 jalga. Aga see pole ta kuulsuse põhjuseks. Endine tegutsev vulkaan on 60 miili pikk ja 30 lai, on moodustunud u 10000 kuupmiilisest raudkõvast laavast, mis teeb tast kõige tihedama konsistentsiga ja massiivsema mäe koonuse maailmas. 1950. aastal purskus tohutu laavakogus Mauna Loa tipust, ulatudes 6750 tuhande jardini aaastas ja moodustas seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva. Laavaväli kattis seejärel 35-ruutmiilise maa-ala. Tookord polnud suuremaid purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelviiimasega võrrelduna pisike, kuid siiski ohtlik.

Hualalaid peavad teadlased suikvel olevaks. Kui ta tulevikus purskukski, siis võib laavamass tohutus koguses ja välkkiirelt maapinnale välja voolata. Peamise tipu kõrval mäe ühel küljel kasvab veerust välja veel teinegi väiksem tipp, mis on veelgi kohutavam. Seda kutsutakse Pu’u Wa’awa’a´ks. 3967 jalga kõrge tipp on vaid natuke lühem, aga äärmiselt aktiivne. Ka on siin obsidiaani hulgad väga suured, suuremad kui üheski teises paigas Hawaiil.

Rannik

Havaii rannajoon on 266 miili pikk ja saare enda pikkus on pea 95 miili põhjast lõunasse ning laius 80 miili läänest itta. Kapoho tipp on saarel kõige idapoolsem punkt ja Ka Lae lõunapoolseim, mis on ka USA kõige lõunmapoolsemaks tipuks. Seda kutsutakse South Point'iks. Põhjapoolseim tipp on 'Upolu ja läänepoolseim Keahole.

Pinnamood ja jõed

Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Ka on tardunud basalt praguline, mistõttu vihmavesi ei moodusta suurtel aladel jõgesid ega uurista orge, vaid imbub kaljupragudesse. Erandiks on Kohala mäe idanõlv, seal on sügavaid orge ja rannikul panku.

Saare tuntuim kosk on Akaka kosk.

Kona rannik vajub 1 cm võrra dekaadis. Ikka veel aktiivse vulkaanilise tegevusega Kilauea vulkaanist voolab laavat välja regulaarselt ja see annab maismaad juurde. Hawaii on ainus USA osariikidest, kus kasvab territooriumil juurde, ja seda loodusikul teel.

Vihmametsad

Wao Kele O Puna on ainus ja viimane troopilise madalmaa vihmamets USA-s.

Poliitika

Hawaii saar kuulub Ameerika Ühendriikidele.

Majandus

Kohv

Maailma kuulus on Hawaiil ka Kona kohvi. Hawaii on ka ainus USA osariik, kus kasvatatakse kohvi.

Kunst

Havaiil on filmitud film "Veemaailm" ('Waterworld'), peaosas Kevin Costner.

Kuulsat kirjanikku Mark Twaini lummas Havaii loodus sedavõrd, et ta võrdles neid saari maailma kõige hiilgavama laevastikuga, mis eales kusagil ookeanis ankrusse on heitnud.

Samuti on Havaiil tehtud võtted seiklusseriaalie "Teadmata kadunud".

Välislingid

Kilauea

Kasutatud kirjanud

Loodus

Reisijutud