Kasutaja arutelu:Andres

• Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv
• Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2
• Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3

Artiklid Eesti taludest

Võiks ju olla vikipeedias ka artikl(e)id üksikutest taludest. On ju talud reeglina kaunis stabiilsed (v'rreldes bussipeatustega, näiteks), tihti kestnud pool sajandit, vahel sadu aastaid. Seejuures oleks piiravaks vaid viidatava materjali olemasolu, mitte niivõrd erilisus, kas pole. Enamvähem kõikide Eesti külade kohta on juba artiklid olemas, loogiline oleks lubada talude artiklite tekkimist. Parimate soovidega, Kk 20. juuli 2008, kell 10:49 (UTC)

Olen nõus KK-ga. Talud väärivad kindlasti ennem artiklit kui bussipeatused.--WooteleF 20. juuli 2008, kell 11:02 (UTC)

Kas leiate, et artikkel võib olla igast talust? Andres 20. juuli 2008, kell 11:14 (UTC)

Minu arvamus on, et rääkida võiks ainult vanematest taludest (vähemalt 100 aastat vanadest), või mõne ajaloolise sündmuse või isikuga seotud taludest. Probleemiks on muidugi see, et viiteid on raske leida.--WooteleF 20. juuli 2008, kell 11:18 (UTC)

Ise arvan samamoodi nagu WooteleF. Ma olen mures pigem sellepärast, et tekib kontrollimatu info. Kas me saame tõendada, et Tundu külas on Pihkura talu? Andres 20. juuli 2008, kell 11:21 (UTC)

Mu mäletamist mööda loendati 1930ndate lõpul Eestis umbes sada tuhat talu. Kõigi kohta artikkel pole reaalne. Ent kui on viidatavat materjali, siis ma ei oska hetkel näha põhjust selekteerimiseks. Külade puhul ju selekteerimist pole. Kontrollitavus peaks rajanema artikleis toodud viidetele. Kk 20. juuli 2008, kell 11:23 (UTC)

Ma näen vahet selles, et talu on pigem isiklik kui avalik (erinevalt loodusobjektidest ja kas või bussipeatustest). Andres 20. juuli 2008, kell 11:26 (UTC)

Olemas on näiteks Silla (talu) (parem pealkiri oleks küll Silla talu), usun, et võiks olla Ärma talu, jne. Kui neist on mingis trükisõnas juttu olnud, siis ju on avalik. See on samamoodi kui isikute kohta, kas pole. Kk 20. juuli 2008, kell 11:31 (UTC)

Päris nii see ikkagi ei ole. Me ei kirjuta igast inimesest, keda on trükisõnas mainitud. Samalaadne küsimus tekib firmade kohta. Kas me kirjutame iga firma kohta, mis on ärikataloogis, ja iga inimese kohta, kelle nimi seisab telefoniraamatus või surmakuulutusel? Isegi kui mõne inimesega tehakse intervjuu või keegi saadab lugejakirja, siis see veel ei tähenda, et see inimene väärib artiklit. Andres 20. juuli 2008, kell 11:41 (UTC)

Silla talu artikli nime muutsin. Probleem on selles, et sealne info pole tõendatud. Silla talu võiks mainida küla artiklis ja minu poolest võib isegi linkida, aga artikli materjali esialgu pole. Ärma talu peaks muidugi olema artikkel. Andres 20. juuli 2008, kell 11:45 (UTC)

minu meelest pole kuuluvus kriteeriumiks kõlblikkuse kohta Vikis. Ikka see erilisus. Aino Kallase suvemaja Kassaril on kultuurimälestis. Seega võiks nagu Vikis temast juttu teha, hoolimata sellest, et seal vist elavad inimesed oma igapäevast elu. Kui too Pihkura talu on kuskilt kandist eriline, arvan, et temast sobib küll Vikis artikkel olema.--Hendrix 20. juuli 2008, kell 11:35 (UTC)

sellisel kujul ei vääri Silla (talu) küll artiklit.--Hendrix 20. juuli 2008, kell 11:37 (UTC)

Hendrix su tõekspidamised mõnevõrra üllatavad mind. Sa pooldad artikleid bussipeatustest, kuid taluartiklite puhul leiad, et kirjutada võib vaid erilistest taludest (Julgen arvata, et keskmine talu on oma külas palju olulisem ja tähelepanuväärsem kui ükskõik milline bussipeatus.)--WooteleF 20. juuli 2008, kell 11:50 (UTC)

ma ei ole oma tõekspidamisi muutnud. Bussipeatuste puhul ei ole vajalik sõidugraafik kätte võtta ja hakata kirjutama. Bussipeatustest tuleks kirjutada niivõrd, kuivõrd nad on silmapaistvad ja erilised. Nii ka talude puhul.--Hendrix 20. juuli 2008, kell 12:11 (UTC)

Mõnede bussipeatuste kohta on artiklipealkirjad juba reserveeritud http://et.wikipedia.org/wiki/Kose_tee, kuigi mingit olulist infot sinna 99 juhul ei tule. Võiks ju ka igast kilomeetripostist ja liiklusmärgist samuti kirjutada. Mille poolest erineb bussipeatus muust liikluskorraldusvahendist või mille poolest on oluline, et mingile teele jääb üks teetruup?

Artikkel iga talu kohta on igal juhul olulisem nii ajaloolisest kui kultuuriloolisest kui lihtsalt informatiivsest aspektist. Talunimed, talude asukohad, nende pindala, koordinaadid, kaardid, aerofotod on avalik info ning kättesaadav maa-ameti kaardirakendusest kõigile. Kuigi, mõnikord on seal raske aru saada, millised üksused moodustavad ühise talu ja millised mitte, mõne talu maad võivad tänapäeval kuuluda mitmesse üksusesse ning olla isegi erinevates omavalitsustes, samuti võib mõnel talul olla lahustükke, millel on oma nimi, kuid mis on alati olnud mingi talu osad. Ma arvan, et artikleid taludest ei tasu välistada, kuid nimekirja kaupa neid kirjutama ka pole mõtet hakata. Valju 20. juuli 2008, kell 11:57 (UTC)

Bussipeatused erinevad kilomeetripostidest ja liiklusmärkidest selle poolest, et neil on nimed. Peale selle on nad orientiirid.

Olen nõus, et talud on iseenesest olulisemad kui bussipeatused. Palun kirjuta siis prooviks kaardi järgi Silla talu ja tee artiklis Tobraselja ülevaade selle küla taludest. Vaatame, mis me teada saame. Andres 20. juuli 2008, kell 12:07 (UTC)

Nii talu kui bussipeatus võivad olla orientiirid. Minu talu järgi pandi bussipeatusele nimi, sest enne oli Nõukogude Liidu poliitiku nimi. --Tiuks 20. juuli 2008, kell 13:11 (UTC)

• Talu - see artikkula peaks olema ennemb briljandiks lihvitud, siisvõiks edasi minna
• Talu on ajalooliselt perekonna/leibkonna elamine ja majandamine
• Kõik väiksemad kohalikud põhiteed on algselt kujunenud ühe talu väravast teise talu väravani
• Kultuurilooliselt on enamuse mitte-linnast-pärit tegelaste puhul sünni-kasvukohana antud talu.
• jne.... suwa 20. juuli 2008, kell 13:55 (UTC)

Nimeruum

Uue nimeruumi loomiseks tuleb minu teada muuta et.wikipedia seadete faili, aga seda ei saa teha vikipeedia keskkonna kaudu. Arendajaõigustes inimese abi tarvis. Seadete faili muutmise taotlus tuleks nähtavasti esitada wikimedia bugzillas, analoogselt näiteks selle taotlusega: https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=14748 Selle taotluse mentelemine pole igatahes väga kiiresti edenenud. --Ker 21. juuli 2008, kell 13:14 (UTC)

mnjah, ungarlaste taotlus rahuldati kuu ajaga, et.wikipedia kohta on taotlus detsembrikuus esitatud. Ei tea kas annab asja kuidagi kiirendada. --Ker 4. detsember 2008, kell 23:12 (UTC)

Küsisid, kas saab teha nõnda, et portaali avalehtede pealkirjasid ei näidata. Paistab, et saab küll, selleks tuleb täiendada skripti lehel http://et.wikipedia.org/wiki/MediaWiki:Common.js Konkreetse nimeruumi kõigi pealkirjade peitmisega saaksin ehk hakkama. Proovinud ei ole. --Ker 29. juuli 2008, kell 17:39 (UTC)

Kirjandus/Välislingid

Kas kirjanduse alla käivad ainult raamatud või ka näiteks ajalehtede/ajakirjade välislingid? --kanakukk 25. juuli 2008, kell 09:08 (UTC)

Põhimõtteliselt käivad ka ajaleheartiklid kirjanduse alla. Võib teha nii või naa. Andres 25. juuli 2008, kell 09:20 (UTC)

Helje Loopere

Artikli Elisabet Pärkson arutelus väidate, et Helje Loopere on surnud: "Helje Loopere, kes nende üle arvet pidas, on surnud. Vaata ka Kasutaja arutelu:Andres lõppu. Andres 26. aprill 2008, kell 03:53 (UTC)"

Viide (ei leidnud teie arutelu lõpust mitte midagi (ka sealt, kus viimased probleemid olid esitatud 26. aprillil 2008))? --kanakukk 1. august 2008, kell 16:00 (UTC)

Pidasin silmas alajaotust Kasutaja arutelu:Andres#Maria Tomson. Helje Loopere kohta seal tõesti midagi pole. Seda, et ta on surnud, lugesin kuskilt ajalehest. Leidsin nüüd viite: [1]. Tegu on lugeja kommentaariga, kuid pole mingit põhjust seda mitte uskuda.

Muide, sain juba mitu kuud tagasi Maria Tomsoni surmatunnistuse elektroonilise koopia. Ma pole seda kellelegi edasi andnud. Andres 1. august 2008, kell 16:16 (UTC)

robot staatus

Tere, proovin kirjutada lihtsamat robotit et.wikipedia jaoks ja paluks lisada kasutajale Kasutaja:SamuraiBot robot saatus. Omanik Kasutaja:Samurai. Funktsionaalsusest annan teada kasutaja lehel kui midagi valmis saan .SamuraiBot 2. august 2008, kell 16:12 (UTC)

OK. Andres 2. august 2008, kell 16:14 (UTC)

---

Vene-eesti sõnastik annab tõlket "rasslojenije": kihtidesse eraldamine, kihistumine. Geonarva 3. august 2008, kell 07:58 (UTC)

Aitäh! Aga mul on tarvis seda sõna, mida matemaatikud kasutavad. Andres 3. august 2008, kell 08:05 (UTC)

Request for Bot status

Hi Andres. I can't found Bot policy and request pages in et.wikipedia. I've posted in Embassy to request for flag. Would you grant bot status to User:Kwjbot. Thanks.--61.80.167.20 4. august 2008, kell 03:13 (UTC)

Done. --Jaan513 5. august 2008, kell 08:10 (UTC)

Asumid vs Linnaosad?

Mis vahe on asumil ja linnaosal? Artiklis "Linnaosa" öeldakse, et linnaosa = asum, aga miks on artiklid Nõmme ja Nõmme linnaosa eraldi artiklid? Oskad mulle selle vahe selgeks teha? See on arvatavasti seotud Tallinna eripäraga? --kanakukk 31. august 2008, kell 08:17 (UTC)

Üldmõistena ei ole linnaosa ja asum erinevad, kuid Tallinnas on neile sõnadele antud erinev tähendus: linnaosad jagunevad asumiteks. Andres 31. august 2008, kell 08:20 (UTC)

Kui suur see asum siis on võrreldes linnaosaga? --kanakukk 31. august 2008, kell 08:23 (UTC)

Tänavate loetelu asumite järgi vaata [2] ja [3]. Andres 31. august 2008, kell 08:34 (UTC)

see asumi ja linnaosa suhe on ilmselt kohaliku linnavalitsuse maitset ja kohalikke traditsioone järgiv. Tartu kohta näiteks [4]--Hendrix 31. august 2008, kell 08:40 (UTC)

Mall "täienda"

Kas mallil täienda on ka mingi funktsioon või rohkem stiilielement? Hetkel vähemalt ei kuva ta mitte, kui midagi. --kanakukk 31. august 2008, kell 21:32 (UTC)

Selle malli võib igalt poolt ära võtta. Ühel hetkel me loobusime sellest kui mõttetust. Andres 31. august 2008, kell 21:35 (UTC)

Kas mitte mallil "pooleli" pole sarnane eesmärk? --kanakukk 31. august 2008, kell 21:52 (UTC)

"Malli:Pooleli" on enamasti ikka lisatud siis, kui plaanitakse ise artikliga jätkata (vähemalt mina olen nõnda talitanud) ja seetõttu arvan, et see on kindlasti vajalik mall, mis näitabki, et artikkel on pooleli ja et sellega (loodetavasti) tegeletakse. iffcool 31. august 2008, kell 21:58 (UTC)

Eesmärk on sarnane, kuid erinev. Täiendamismärkus näitab lihtsalt, et esitus pole piisavalt täielik, pooleli-mall annab märku otsesest poolikusest. Andres 31. august 2008, kell 22:13 (UTC)

---

Võin jälle osa materjali arhiveerida, kui soovid. avjoska 1. september 2008, kell 04:07 (UTC)

Aitäh! Lase käia:-) Andres 1. september 2008, kell 14:57 (UTC)

Good evening, please you could translate in Estonian the articles Martin Weinek and Kaspar Capparoni? I thank you

Good morning to you from Italy. I write you regarding the articles in matter, if out of politeness you could translate in Estonian from the English or from the Russian. They concern two characters of a note television series in Europe: Kommissar Rex. Particularly of two fundamental actors in the new series it edits from the Rai International, the people are Martin Weinek and Kaspar Capparoni, Weinek is the veteran of the Austrian series, it is now also in Italy. Instead Capparoni is the new entry of the series, but he works and he has also worked in so many other foreign productions. Naturally I will reciprocate the favor translating or helping you in Italian with the biographies and articles geographical, in fact in the Italian Wikipedia they are biographer and geographer. I can also translate in Sicilian (in how much my dialect has Sicilian and Neapolitan influences), in attends him of one certain answer of yours I thank you in advance and I send you the regards from Campora San Giovanni, my village native. Thanks in advance--Lodewijk Vadacchino 14. september 2008, kell 12:38 (UTC)

Please, you could make something to improve the articles in matter? Then I promise veramante to help you with Italian. Word of Man of honor!--Lodewijk Vadacchino 24. september 2008, kell 14:10 (UTC)

Redigeeri nupud.

Mida teha, kui alapealkirjade redigeeri nupud "jooksevad" teksti sisse või lihtsalt ühte kohta hunnikusse? Stalingradi lahingus kasutatakse malli "-", aga kuidas seda täpselt kasutada, s.t. kuhu selle paigutama peaks, et asi ka toimiks mitte ei jätaks artiklisse poole ekraani suurust tühja valget tausta? --kanakukk 20. september 2008, kell 09:24 (UTC)

Ei tea. Pane see küsimus üldisesse arutelusse. Andres 20. september 2008, kell 09:35 (UTC)

Mall {{-}} ei ole sama, mis {{Puhasta}} (Clear). Kuna õpetused on tõlkimata, siis loodan, et saad siiski aru. --Tiuks 20. september 2008, kell 09:37 (UTC)

Ei ütleks küll, et pole sama: Note: {{Clear}} does the exact same thing and this template should only be used if {{Clear}} does not work where it needs to be placed in the wikitext. iffcool 20. september 2008, kell 09:54 (UTC)

Oleks nagu sama aga XHTML-is on erinevlt kirjutatud (but technically different - Vaata ka alajaotuses). --Tiuks 20. september 2008, kell 10:07 (UTC)

Litsentsid.

Ehk oskad mulle üsna lühidalt selgeks teha, mis vahe neil neljal valitaval litsentsil (faili üles laadimisel) on ning millist valikut võiks eelistada? Lisaks sellele oskad ehk öelda, mida see commonsisse piltide laadimine endast kujutab ja kus seda teha saab? Nagu ma aru olen saanud, siis see on igas wikis töötav pildialbum vms. Igatahes, aitäh juba ette ära, kui viitsid vastata. --kanakukk 30. september 2008, kell 16:14 (UTC).

Kui Andres ei vasta, võid minu poole pöörduda. Asi selles, et tema pole hoolimata rohkem kui 150000 redaktsioonist ühtegi faili üles laadinud. Ma ei hakanud veel vastust kirjutama, sest see võtaks aega ja äkki Andres on selleks ajaks juba vastanud. --Jaan513 30. september 2008, kell 16:32 (UTC)

Tahtsingi soovitada Jaani poole pöörduda. Minu jaoks on see liiga keeruline teema. Andres 30. september 2008, kell 16:34 (UTC)

Selge; vastan siin lehel. --Jaan513 30. september 2008, kell 16:36 (UTC)

pistan ka paar sõna sekka. Kogu autoriõigus on maailmas nii keeruliseks aetud, et sellest täit ülevaadet saada, tuleks oma ajud paiste lugeda. Võta või diskussioon P2P protokolli üle. Eesti Vikis on minu arust asi üsna inimlikulkt lahendatud:

• annad oma produktsiooni täiesti avalikku kasutusse - see tähendab seda, et oled nõus igasuguse oma poolt esitatud materjali kasutamisega, kaasa arvatud oma nime mahasalgamisega - GNU FDL
• ShareAlike lubab nõuda näiteks pildi autori mainimise kohustust en:Share-alike--Hendrix 30. september 2008, kell 17:03 (UTC)

Kas mitte kõige vabam kasutusseandmine ei ole Public Domain? GNU FDL ei ole ju täiesti vaba ning on fotode puhul eriti tülikas. Andres 30. september 2008, kell 17:14 (UTC)

ehk siis GNU GPL--Hendrix 30. september 2008, kell 17:27 (UTC)

Järgnevaga sarnane tekst tuleb vist kusagile Vikipeedia nimeruumi ka panna.

---

Litsentse on rohkem kui 4, vaata Vikipeedia:Piltide kasutamine ja Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid, aga üleslaadimise hetkel rippmenüüst saab vaid mõnda neist. Commonsis, mis on kõikide vikide ühine meediafailide, sealhulgas piltide "hoidla", on veel igasugu variante.

Tähtsamad punktid (kui keegi oskab täiendada, andke minna):

1. {{GFDL}} – GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents.
   1. Võib vabalt kopeerida, levitada ja muuta originaalfaili, kuid ühelgi juhul ei tohi litsentsist kõrvale kalduda.
   2. Koopiaid võib ka müüa ärilisel eesmärgil.
   3. Kuni 5 eelnevat tähtsamat autorit (teistel andmetel kõik eelnevad autorid) peavad olema mainitud.
   4. Algmaterjali muutmisel tuleb muudatused kirja panna.
   5. Tuletatud tööd peavad olema sama litsentsi all.
   6. Peab olema GNU FDL täielik tekst või link tekstile ära toodud
2. {{Cc-by-2.0}} ja {{Cc-by-2.5}}
   1. Võib vabalt kopeerida ja levitada.
   2. Võib vabalt kasutada uues töös.
   3. Peab mainima autorit autori/(litsentsi alla panija) poolt paika pandud tingimustel.
3. {{Cc-by-sa-2.5}}
   1. Lisatingimus võrreldes eelmistega (Cc-by-2.0 ja Cc-by-2.5): kui pilti muuta, peab selle andma sama või sarnase litsentsi alla.
4. {{Cc-sa-1.0}} on vananenud, mitte kasutada.
5. Samuti saab pildi anda avalikku omandisse (public domain), mis minu arusaamise järgi tähendab kõikidest autoriõigustest loobumist.

Et kõik Vikipeedia pildid peavad tegelikult olema antud vabaks kasutamiseks, siis ei ole väga suurt vahet, millist litsentsi valida. Mina valin enamasti GFDL, sest selle litsentsi all on ka minu (ja kõikide teiste) kaastöö (sealhulgas tekstid) Vikipeedias. Cc (Creative Commons) litsentsid on kodulehel, sinna viitavad ka mallid. Kõik seal kodulehel olevad litsentsid ei ole vabad. Iga eelpool nimetatud litsentsi tekst on tegelikult pikk ja mina ei ole põhjalikumalt süvenenud.

Abiks on ehk link: Commons:Reusing content outside Wikimedia.

Loodan, et sai arusaadavalt kirja. Kui eksisin, palun parandage. --Jaan513 30. september 2008, kell 17:38 (UTC)

---

võimalik, et suhtun asjasee lihtsameelselt, aga kui kasutaja on anonüümne, nagu näiteks Kanakukk või Hendrix, siis on kuidagi kummaline nõuda ShareAlike litsentsi. ShareAlike ja kõik sarnased litsentsid sobivad ikka reaalsete inimeste loomingu kohta. Aga kui oled anonüümne, mida seal ikka nõuda, kui avalikku avaldamist. Autori avaldamise nõude puhul tuleks ikka loobuda pseudonüümist.--Hendrix 30. september 2008, kell 17:54 (UTC)

Sel juhul peaks mainima, et autor on näiteks eestikeelse Vikipeedia kasutaja kasutajanimega Kanakukk. Minu meelest sellest piisab, sest see määrab autori üheselt. --Jaan513 30. september 2008, kell 17:59 (UTC)

Kanakukk pole autoriõiguste aspektist mingi subjekt. On lihtsalt fiktsioon, mis ei maksa midagi.--Hendrix 30. september 2008, kell 18:03 (UTC)

Ei oska vaielda. --Jaan513 30. september 2008, kell 18:06 (UTC)

kas Kanakukel on mingi juriidiliselt määratud staatus`? Kas või isikukood--Hendrix 30. september 2008, kell 18:08 (UTC)

Mina olen alati enda tehtud pildid public domaini alla pannud. Leian, et need pildid mind kuulsaks ja rikkaks ei tee ning hakka siis enda ja teiste elu sellepärast keerulisemaks tegema.--WooteleF 30. september 2008, kell 18:14 (UTC)

Mina panen ka kõik Commonsisse Public Domaini alla, kõige lihtsam. Sellepärast ma polegi eesti vikisse midagi laadinud, et pole viitsinud uurida, mida sinna litsentsiks kirjutada. --Epp 30. september 2008, kell 19:47 (UTC)

Eesti vikisse tuleb kirjutada, et on avalik omand ja lubatud. Aga oma tehtud pilte koos litsentsiga võib Commonsisse ikka panna, need vast kuhugi ei kao. Andres 30. september 2008, kell 19:56 (UTC)

Küsimus

Seoses mõningase parasiitsõnade kasutamise harjumusega, on mul meelest läinud, mida tähendas Eesti keeles en:Convex_hull. Kas (minimaalne) kumerkorpus? --Margusmartsepp 5. oktoober 2008, kell 11:58 (UTC)

Kumer kate. Andres 5. oktoober 2008, kell 12:07 (UTC)

Tere Andres,

Tore oli su tervitust oma arutelulehelt leida. Satun siia viimasel ajal üsna harva ja tõsisemaks kaastööks napib aega. Tähevigu proovin ikka parandada kui silma hakkavad. Rõõm on näha, et palju uusi kasutajaid on tekkinud ja ka paljud vanad tegutsevad aktiivselt. Loodan ka ise, siis kui rohkem aega saan jälle vikipeedia vähe tõsisemalt ette võtta. Seniks jõudu! :) --Boy 5. oktoober 2008, kell 19:06 (UTC)

Aitäh! Tore, et tahad ikka Vikipeediaga tegelda! Andres 5. oktoober 2008, kell 19:28 (UTC)

Artikkel, mis vajab kustutamist.

Stepsli_Siim – võta sellega midagi ette palun. Tänan. --kanakukk 6. oktoober 2008, kell 18:08 (UTC).

noid kustutamist vajavaid artikleid on terve kohvritäis...--Hendrix 6. oktoober 2008, kell 18:14 (UTC)

Descartesi I meditatsioon

Tere. Annan teada, et parandus, mille tegi keegi aadressilt 195.244.232.34 Descartesi Meditatsioonide tõlkesse oli tegelikult tehtud minu poolt, olin siis mingil põhjusel jäänud sisse logimata. Ma arvan, et see parandus oli iseenesest õige, sest tõepoolest ei ole ju eesti keeles olemas sellist sõna nagu “aredus” (vähemalt ÕS ei anna), mis on üsna tõenäoliselt juba iseenesest trükiviga. Ladinakeelne sõna sealkohal peaks olema “distincta” (non tam distincta contingerent dormienti), mis on distinktne, selge või ilmselt siis ka võimalik “ere” tõlkida, kuigi "selge" oleks minu arvates parem tõlkevaste. --MF 9. oktoober 2008, kell 18:06 (UTC)

Sõna "aredus" on ÕS-is olemas: vaata [5]. Selgitust vaata lehel Arutelu:Esimene meditatsioon. Tegemist on sõnade "selgepiirilisus", "kindlapiirilisus" ja "distinktsus" sünonüümiga. Sõna distinctus tuleb tõlkida erinevalt sõnast clarus 'selge', sest Descartes eristab neid. Andres 10. oktoober 2008, kell 06:20 (UTC)

Arusaadav. Ilmset oli peamine küsimus siiski selles, et ma polnud enne kohanud sellist sõna nagu "are". --MF 10. oktoober 2008, kell 14:05 (UTC)

Vaata palun Arutelu:Sofia piirkond (Madagaskar). --Metsavend 10. oktoober 2008, kell 20:43 (UTC)

Tõlge

kas "Mendelian Inheritance in Man" võiks tõlkida kui "Pärandumine inimesel Mendeli järgi"? en:OMIM--Hendrix 15. oktoober 2008, kell 16:25 (UTC)

Mina tõlgiksin nii: "inimese mendellik pärilikkus". Aga ma pole kindel, mida sellega mõeldud on. Andmebaasi pealkirja pole tarvis tõlkida. Andres 15. oktoober 2008, kell 16:36 (UTC)

märksõna tuleks küll "Mendelian Inheritance in Man", aga tõlke võiks ikka panna. Panen siis Sinu pakutud tõlke - "Inimese mendellik pärilikkus". Mis sellega mõeldud on? Lihtsalt projekti nimi. Mendel pani aluse tänapäevasele geneetikale. Ja too andmebaas sisaldab geneetika alast teavet inimese kohta, mitte ainult haiguslike seisundite kohta.--Hendrix 15. oktoober 2008, kell 16:47 (UTC)

Severinus

Kui soovid, võid paavst Severinuse artikli ümber suunata "Severinus (paavst)". Ei hakanud seda ise tegema, et vältida vastukaja stiilis "puudub artikkel Severinus". Kalev Kask.

Sellised "vastukajad" on mõeldud selleks, et kui põhipealkirjaga leht tehakse, oleks kohe näha, et on olemas sulgudega pealkirjavariant. Ümbersuunamist ei tohiks õigupoolest teha, kui kohe ei tehta täpsustuslehte. Kui mahti saan, võtan selle asja ette. Kuigi, ausalt öelda, mul oleks parem, kui keegi teine seda teeks. Andres 24. oktoober 2008, kell 07:40 (UTC)

Oled monoteletismiga head tööd teinud, artikkel tahab aga veidi toimetamist siselinkide osas. Loomulikult võiks pädevam teoloog selle veel üle vaadata. Kalev KASK.

Aitäh! Mul on see tegelikult veel pooleli; töötan praegu Sergios I kallal. Kui Sa mõtled Kyrost ja Sophroniost, siis link täpsustub siis, kui tulevad artiklid.

Kui tead mõnda sellist teoloogi, palu tal üle vaadata. Andres 26. oktoober 2008, kell 17:26 (UTC)

Pildi lisamine

Tere! Olen siin suhteliselt uus ja sooviksin teada, kuidas ma saaksin lisada pilti artiklite juurde! Ootan huviga vastust.

Tere! Sisselogitud kasutajad näevad iga artikli juures muu hulgas riistakasti, kus on nupp "Faili üleslaadimine". Võimalik, et see nupp hakkab tööle neli päeva pärast konto avamist, seega siis hiljemalt täna. Kui selle nuppu lahti teed, näed kõigepealt hoiatusi ja juttu litsentsi kohta ning lõpuks, kasti, mille täites saad faili üles laadida. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:17 (UTC)

Tänan väga info eest! Samuti tekkis mul uus küsimus..nimelt, kas on olemas selline kasti moodi asi paremal pool nagu on näiteks artiklitel albumi või mõne persooni kohta? --Changeant 30. oktoober 2008, kell 00:52 (UTC)

See on iga teema jaoks erinev. Mis artikli jaoks sul seda vaja läheb?--WooteleF 29. oktoober 2008, kell 23:26 (UTC)

Kui rumal minust, ma unustasin öelda, singli jaoks ;D. Changeant 30. oktoober, kell 20:51 (UTC)

Mall:Singli_info--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 19:09 (UTC)

Friedrich Karl Akel vs Karl Akel

Kas tegemist on sama isikuga? --kanakukk 5. november 2008, kell 09:14 (UTC).

Jah. On vist küll ka üks Karl Akeli nimeline jalgpallikohtunik. Andres 5. november 2008, kell 10:12 (UTC)

Translate

Hello Andres! Can you translate my page into your language? Thanks --Marián 2 15. november 2008, kell 13:10 (UTC)

Teadmiseks SR artikkli juurde 1917 oligi kasutusel ametinimetus товариш- seltsimees, see ei ole enamlase väljamõeldis...

Jah, aga minu teada tõlgitakse see eesti keelde kui "abi". Andres 19. november 2008, kell 08:47 (UTC)

hüpoteetiline küsimus

Kui ma võtaksin kätte ja kontributeeriksin artikli dig, mis käiks umbes niimoodi:

dig (ka Digwuren, kr. k. Διγουρεν, jaap. k. 泥紅蓮, vene k. Дигвурен) (sündinud 1980) on vabakutseline asjaarmastajast harrastusamatörismientusiast ja isehakanud pühapäevahuviline, kes kunagi vaidles Kalev Jaigiga ja on kaks korda teleri lastesaadetes nägu näidanud. Digi seisukohad on ...

siis

• kas selline artikkel püsiks eestikeelses Wikipedias kaua?
• kui ei, siis millise reegli alusel see kustutatud saaks?

Ingliskeelses Wikipedias ilmuks seepeale välja mõni administraator, kes vihastaks enese õrritamise peale ja ilma sisusse süvenemata kogu ettevõtmise en:WP:POINT'ivastaseks tembeldaks. Aga eestikeelses Wikipedias vist toda reeglit ei ole? Digwuren 19. november 2008, kell 21:08 (UTC)

Selline artikkel ei püsiks kaua. See kustutataks konsensuse alusel. Meil ei ole kustutamise kohta sisulisi reegleid. Sellist reeglit nagu inglise vikis meil pole. See kustutataks lihtsalt sellepärast, et keegi ei ole meil nii äärmuslik inklusionist, et ta sellist artiklit pooldaks. Andres 19. november 2008, kell 21:16 (UTC)

Ahaa, siis pean ma lihtsalt lisama paar lauset selle kohta, kuidas dig India religiooni suhtub ja kui hästi ta taldrikuid keerutada oskab. Seepeale ilmub kindlasti välja paar alternatiivikahuvilist tegelast, kes kustutamiskonsensuse ära rikuvad -- ja ilma konsensuseta ning reeglita loomulikult kustutamist ei ole.

Ingliskeelses Wikipedias on näiteks hiljuti välja ilmunud keegi en:Serban Marin ja en:Cosmin Ghiurau. Esimene on vähemalt mingitki sorti õpetlane, kuigi siiani ainult ühe raamatuga maha saanud, teine on lihtsalt "uue meedia guru" -- midagi Villu Parveti taolist. Kuidas nende artiklitel -- mõlemad kirjutasid oma artiklid ise -- läheb, võid linke mööda vaadata. Digwuren 19. november 2008, kell 22:17 (UTC)

Meil käib see asi nii. Kui administraator on kindel, et tuleb kustutada, siis ta lihtsalt kustutab. Kui ta kõhkleb, siis paneb kustutamismärkuse. Kui ka järgmine (või ülejärgmine administraator, kes seda lehte vaatab, leiab, et tuleb kustutada, siis ta lihtsalt kustutab. Kui nüüd mõni administraator tagantjärele leiab, et kustutamine polnud õige, siis ta taastab. Seda ma pidasin silmas konsensuse all. Kui tekivad lahkarvamused, siis muidugi konsensust pole. Kui keegi ilma argumentideta või ilma tõsiseltvõetavate argumentideta sõna võtab, siis võidakse tema arvamust mitte arvestada. Kustutamismärge võib kaua püsida. Formaalset reeglit, et iga juhtum tuleb hääletusele panna, meil ei ole. Vajaduse korral võib muidugi hääletuse korraldada.

Me ei saa vaielda selle üle, kas väited peavad olema tõendatavad. Kui meil on tegemist kasutajanimega mingis foorumis, siis ei saa tõendada, et eri kohtades seda nime kasutav isik on sama isik, samuti ei saa tõendada tema samasust mõne reaalelulise isikuga. Kui on teada ainult kasutajanimi, siis on artikkel mõeldav ainult juhul, kui sel tegelasel on mingi reaaleluline tähtsus. Seetõttu ei tohiks sellise artikli kustutamisega probleeme olla. Andres 20. november 2008, kell 09:28 (UTC)

Kui Serban Marin oleks eestlane, siis ta oleks kindlasti piisavalt tähtis, et temast artiklit kirjutada. kui rumeenia vikis tema artiklit ei kustutata, siis pole minu meelest ka põhjust, miks ta eesti vikis ei võiks sees olla. Teise tegelase tegevus jäi mulle sisuliselt segaseks, aga kui ta oleks eestlane, siis tõenäoliselt võiks temast ka artikkel olla. Ja edasi, meil pole põhjust mitte-eestlasi kohelda teisiti kui eestlasi.

Paistab, et Ain-Villu Parvet on tähelepanuväärne tegelane (ma pole temast varem kuulnud). Tõsi küll, tema kohta on vähe infot. Andres 20. november 2008, kell 09:36 (UTC)

Teine neist ongi juba kustutatud :-) Eesti olud on muidugi teised, meie kultuurile on igal üksikul inimesel suurem mõju. Ometi, olin sügavalt üllatunud, kui nägin, kuidas nt. lehel Playboy Saksa väljaande Playmate'ide loend on tohutu joru nimesid artikleid ootamas... Ma küll omast meelest kustutaks nt. tolle lehe üleni ära. See on täpselt see et "on telekas korra näidatud" :-) Kk 19. november 2008, kell 22:52 (UTC)

Saksa vikis on samasugune loend, ja kui seda seal peetakse piisavalt tähelepanuväärseks, siis pole minu meelest ka meil põhjust kustutada. Tõsi küll, saksa vikis on link ainult tuntumate nimede juures. Minu meelest on nii, et see, kas kellestki tasub artiklit kirjutada, selgub alles siis, kui seda püütakse teha. Andres 20. november 2008, kell 09:57 (UTC)

Artiklist selgub, et Kalev Jaik on kirjutanud kolm raamatut. See on juba üsna kaalukas argument artikli säilitamise poolt. Pealegi tundub, et kui tal on olemas sinusugused internetivaenlased siis järelikult on ta tähelepanuvääriv isik. Muidugi leian ma, et praegune artikkel tuleks igasugusest roosast vahust puhtaks rookida.--WooteleF 19. november 2008, kell 22:56 (UTC)

Saalomon Vesipruul üllitas aeg-ajalt luuletusi, mida ajalehed maksu eest kuulutustena avaldasid, aga kui Eduard Bornhöhe temast raamatut kirjutanud poleks, poleks ka artiklit. Digwuren 19. november 2008, kell 23:11 (UTC)

Kui keegi sellises olukorras oleks püüdnud Saalomon Vesipruulist artiklit teha, siis oleks näha olnud, mis oleks saanud. Kalev Jaik on isiklikult minu meelest tähelepanuväärne isik ka eeldusel, et see, mida ta kirjutab, on jama. Muide, mõni tema kirjutis on ilmunud ka ajakirjanduses ning ta on esinenud raadio ööülikoolis. Andres 20. november 2008, kell 09:57 (UTC)

hüpoteetilise küsimuse praktiline väljund

dig võttis kätte ja kirjutas esialgse versiooni KaptenTrumm'i isiklikust artiklist. Huvide konflikti ei ole. Notaablust kah ei ole. Mis edasi? Digwuren 19. november 2008, kell 23:12 (UTC)

Huvide konflikti ei loeta meil kuigi oluliseks. Artiklit saab alati hinnata sõltumatult sellest, kes selle kirjutas. Andres 21. november 2008, kell 08:03 (UTC)

See isikute valiku küsimus on kahtlemata huvitav. Digwuren on tohutu tänuväärt tööd teinud Eesti-teemaliste artiklite tegemisel inglise wikisse. Aga praegu sattusin seal artiklile en:Joosep Laiksoo, kellest eesti vikis märget pole. On see vajalik? tont teab. :-) Mu meelest sama tähtis kui KaptenTrumm. ;-) Kk 19. november 2008, kell 23:19 (UTC)

Laiksoo on piirjuht tõesti. Mina tekitasin talle artikli eeskätt selle põhjal, et teda korduvalt Eesti ajakirjanduses käsitatud on; en:WP:NOTE'i kriteeriumid on sellega rahuldatud. Ei Jaik ega KaptenTrumm saa aga sellegagi kiidelda. Digwuren 19. november 2008, kell 23:40 (UTC)

pole sugugi kindel, et Laiksoo juhtum on piiripealne. Võimalik, et tegemist on kohtulahendiga, mida hakatakse kunagi tulevikus eksponeerima kui lahendit, mis väänas üsna põhjalikult Eesti inimeste õigustunnet...--Hendrix 20. november 2008, kell 17:51 (UTC)

Kui see juhtuma hakkab, siis ehk kaob piiripealsus ära. Aga selle juhtumine on alles pooleli.

Siiani saab Laiksoo tähelepanuväärsust ainult meediahuvi põhjal otsustada. Digwuren 23. november 2008, kell 13:10 (UTC)

Selle arutelu peaks tõstma minu leheküljelt kuskile mujale. Andres 20. november 2008, kell 08:48 (UTC)

Lisasin KaptenTrummile kustutamismärke enne kui seda arutelu siin lugesin. Kuna tegu on ilmselge provokatsiooniga, siis kustutan kohe ja ootama ei hakka. --Metsavend 20. november 2008, kell 13:45 (UTC)

nii et eestikeelses Wikipedia's WP:POINT'i ei ole, aga vajadusel kraamitakse kapist välja provokatsioonireegel? Digwuren 20. november 2008, kell 14:21 (UTC)

Meil ei ole provokatsioonireeglit. Viitamine sellele, et tegu on provokatsiooniga, ei ole viitamine provokatsioonireeglile. Minu meelest Metsavend ei õigustanud oma tegu, vaid selgitas. Andres 21. november 2008, kell 08:03 (UTC)

Kohanimed täiendiga

Ma tegin täpsustuslehekülje Hanover (täpsustus) ja mul tekkis küsimus, et kas eesti vikis on olemas mingi süsteem kuidas kohanimede laiendeid tähistatakse. Näiteks inglise vikis on on need eraldatud komaga Hanover, New Hampshire, aga saksa keeles on sulgudes Hanover (New Hampshire). Inglise vikis on sulgudes näiteks siis kui on mingi mittegeograafiline täiend Hanover (region). Kas eesti vikis on siis ainult sulgudes või võivad näiteks ameerika samanimelised linnad olla ka komaga? Üldse kas on olemas mingit arutelu ameerika linnade (jms piirkondade) kohta, äkki peaks neile mingi erandi tegema, kuna neil on ühe nimega kole palju ja siiamaani olen ma igasugused täiendid üldse tagant ära koristanud, aga mingi hetk, kui kõik artiklid on kirjutatud, tuleb jube segadus, et milline artikkel see ilma ja milline täiendiga peaks olema. Inglise vikis on enam-vähem kõik täiendiga? --Oktav 21. november 2008, kell 12:01 (UTC)

Eesti keeles selleks otstarbeks koma ei kasutata, tuleb kasutada sulge. Kui on tegemist liigisõnaga, siis tavaliselt pannakse kohanimi omastavasse ja liigisõna lisatakse ilma sulgudeta.

Täiendused lisatakse artiklites olevatesse linkidesse siis, kui on otsustatud, mis nimega mingi artikkel on. Seda tehakse siis, kui luuakse vastava pealkirjaga (ilma täiendusteta) lehekülg, olgu see siis täpsustusleht või artikkel kõige tuntuma sellenimelise koha kohta.

Inglise vikis on enamasti küll nii, et ühte kohta teistele ei eelistada, aga kui ikka üks koht on teistest väga palju tuntum, siis seda ikkagi tehakse.

Antud lehe puhul tuleb arvestada, et eesti keeles on Saksamaa linna ja teiste Saksamaa kohanimede puhul kasutusel "Hannover", mitte "Hanover", mis on ingliskeelne nimi. Seetõttu ei saa Saksamaa linna nime samastada nimega "Hanover" ning neid pole õige loetleda samal leheküljel. Link teisele nimekujule võib muidugi olla, näiteks "vaata ka" all. Andres 21. november 2008, kell 14:40 (UTC)

---

Mallist "Toimeta"

Tean, et tegid juhendisse paranduse selle kohta kuidas mallimi lisamisel käituda. St selgitused arutelus jne. Ma ei suuda seda enam leida, või ei oska otsida. Tuleb välja, et ka teised seda ei tea, näiteks viimane juhtum Ivoga. Äkki juhatad.Akra 27. november 2008, kell 04:29 (UTC)

Vikipeedia:Vikipeedia_reeglid#.7B.7BToimeta.7D.7D. Aga selgituste kohta seal pole midagi öeldud. Andres 30. november 2008, kell 23:40 (UTC)

Lisasin ühe lause juurde. Andres 30. november 2008, kell 23:45 (UTC)

Mäletan, et peale arutelu ja arutelus võtsid päris mitmed sõna ning jõudsime kamba peale ka selle tekstiga konsensuseni, ja sa viisid selle juhenisse sisse, kuid nüüd nagu poleks seda kõike kunagi olnud. See oli selle aasta alguses, kui ma õieti mäletan. Akra 1. detsember 2008, kell 11:55 (UTC)

Oli küll kuidagi nii, aga mina ka ei oska öelda, kuhu see sai. Andres 1. detsember 2008, kell 11:56 (UTC)

Seda ma usun, aga huvitav kuidas selline asi võimalik on. Tean veel ühte sarnast juhtumist ühe arikliga eelmisest aastast.Akra 1. detsember 2008, kell 12:00 (UTC)

Viitamine

Mis mõte on netiviidetel (s.o. siis [link])? Või miks neid eelistada <ref>-tag viidetele? --kanakukk 30. november 2008, kell 22:38 (UTC).

Viited tuleks vormistada ref-iga. Teisel kujul on ainult välislingid. Andres 30. november 2008, kell 23:38 (UTC)

Küsin ka viitamise nõu: Artiklis Nerva (kunstnik) on hetkel kasutatud kaht tüüpi viitamist - esimene viide on loodud kasutades malli, ülejäänute eelis on paberväljaande leheküljenumbri näitamine. Arutelu lehel pole ka asi veel lahendust saanud. Kangesti tahaks lehe korda teha, aga kumba moodust kasutada? :) Birge 8. detsember 2008, kell 09:42 (UTC)

Malli kasutamine pole kohustuslik. Mõlemad on õiged. Kui soovid ühtlustada, siis ära malli kasuta. Andres 8. detsember 2008, kell 10:05 (UTC)

Selge, tänan! Ühtlustan ilma mallita variandiks siis! Birge 8. detsember 2008, kell 10:24 (UTC)

Riigid vastavalt nende geograafilisele asukohale

Selgitusteks uutele Riikide jaotamise kategooriatele. Kuna siiani on riigid olnud kõik kategooriaga "Riigid", siis tegin sinna alla Kategooria:Riigid maailmajagude järgi, mis omakorda jaotub mandrite, saarte jms järgi, selleks, et oleks võimalik riigid geograafiliselt ära jaotada. Kuna paljudel riikidel on mingid osad (omavalitsused, koloniaalriigid jms) erinevatel mandritel või isegi erinevates maailmajagudes, siis on need alad või riigid mängitud riikide vastavasse geograafilisse alajaotusesse. Omakorda jõuavad need teistpidi kategooriasse Poliitiline geograafia--Oktav 8. detsember 2008, kell 18:06 (UTC)

Palun kirjuta see kuskile mujale, kas või üldisesse arutelusse. See ei ole isiklikult mulle suunatud. Andres 8. detsember 2008, kell 18:20 (UTC)

Tekst

Küsiksin siis sinu arvamust (aga muidugi juba e-kirja teel). iffcool 17. detsember 2008, kell 20:20 (UTC)

Mille kohta? Andres 17. detsember 2008, kell 20:23 (UTC)

Küll siis meenub, kui sa oma kirju loed ;) iffcool 17. detsember 2008, kell 20:27 (UTC)

Aa, tuli meelde. Vaatan kohe läbi. Andres 17. detsember 2008, kell 20:28 (UTC)

Andres - meil on siin nagu kehtinud kokkulepe, et kui panna artiklilehele mall, milles nõutakse toimetamist, siis tuleb arutelulehele ka selgitus kirjutada, mis on artiklis häda. Umbes nädalapäevad tagasi küsisin sinu käest ühe artikli juures põhjust (Kergejõustiku maailmameistrivõistlused, mille sedaviisi oled sildistanud 7. augustil 2005) ning vastust pole siiani. Ning täna sa varustasid mingil põhjusel artikli Lola Pagnani sedaviisi. Sulle võib ju paista, et miskit on mäda, aga kui ma edaspidi esimese 5 sekundi jooksul põhjusest aru ei saa ja põhjendust ei ole siis kavatsen need toimetamismärkused koheselt eemaldada. - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 13:25 (UTC)

Jah, kui selgitust ei ole, siis võib toimetamismärkuse eemaldada, aga ei pea. Selgituse panemine ei ole kohustuslik. Andres 18. detsember 2008, kell 13:42 (UTC)

selgituse panemine peaks olema kohustuslik, kui see muidu ilmselge ei ole, meil oli sellest pikalt juttu, kui see toimetamismärkuste üleküllus juba kogu eestikeelset vikipeediat diskrediteerima hakkas, sest praktiliselt vist ilutses kümnest artiklist üheksal mingi toimetamismärge. Ja siis sai ju kokku lepitud, et kui märkus panna, siis peab ka põhjus igaljuhul kuskil näha olema. Muidu võibki nii juhtuda, et jääbki artikkel toimetamata.

See ei kehti keeletoimetamismärkuse kohta. Seda ei pea põhjendama, ja selle võivad eemaldada need, kes ei leia, et midagi parandada oleks. Sõna "talkshows" on vale. See tuleb kirjutada kursiivis ja apostroofiga. Selle pärast see märkus seal ongi. Kursiivi ja apostroofi on nii raske kirjutada, et panin selle asemele keeletoimetamismärkuse. Andres 18. detsember 2008, kell 13:45 (UTC)

kle ühe sõna pärast ei panda toimetamismärkust ja kehtib ikka küll, muidu pole ju võimalik üldse mitte millestki aru saada - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 14:07 (UTC)

Parem oleks vist kirjutada "jutusaates" või "vestlussaates". Andres 18. detsember 2008, kell 13:46 (UTC)

siis on ju lihtsam see sõna ära muuta, aga mitte lisada kasutut märkust, millest mitte keegi mitte midagi peale märkuse kirjutaja aru ei saa ega hakkagi saama. - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 14:07 (UTC)

aga panin siis kursiivi talkshow's - sedaviisi see minu meelest küll eriti raske ei ole, aga ma ei ole kindel, et see alati töötab - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 14:27 (UTC)

Parandasin artiklis Lola Pagnani ühe keelevea, ja kui nägin teist, siis panin märkuse, sest kõigi nende nowikidega ja keeruliselt sisestavate märkidega õigesti sisestamine tundus hetkel üle jõu käivat. Mõnikord hakkab küll ilma nendeta tööle, aga mulle pole teada, millistel tingimustel.

Minu meelest on keeletoimetamismärkus vajalik ka siis, kui on üksainus viga.

Pole ka nõus, et keegi ei saa aru. Igaüks, kes keelereegleid tunneb, leiab ju vea tekstist ise üles. Toimetamismärkuse puhul on teine asi.

Teisele artiklile ma lisasin märkuse 2005. aastal, kui ei olnud eraldi keeletoimetamismärkust. Praegu mulle midagi silma ei hakka. Andres 18. detsember 2008, kell 13:49 (UTC)

Need vead, mis tookord olid, on nüüdseks ära parandatud.

Ei. See reegel, millest me rääkisime, kehtib ainult toimetamismärkuse, mitte keeletoimetamismärkuse kohta. Viimase puhul ei saa oodata, et keegi hakkaks midagi selgitama, sest tavaliselt on lihtsam viga parandada kui selgitada. Kui juba viga parandada ei saa, siis selgitada ei saa ammugi. Neil juhtudel, kui saab selgitamine on lihtsam, olen mõnikord selgituse resümeesse pannud. Andres 18. detsember 2008, kell 21:29 (UTC)

Viron kieli - viro

Minu viga, Tänan korrigeerimisest!

Pjr 20. detsember 2008, kell 19:29 (UTC)