Eesti keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pjr (arutelu | kaastöö)
Ametlik keel
Pjr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
146. rida: 146. rida:
[[sr:Естонски језик]]
[[sr:Естонски језик]]
[[sh:Estonski jezik]]
[[sh:Estonski jezik]]
[[fi:Viron kieli]]
[[fi:viro]]
[[sv:Estniska]]
[[sv:Estniska]]
[[ta:எஸ்தோனிய மொழி]]
[[ta:எஸ்தோனிய மொழி]]

Redaktsioon: 20. detsember 2008, kell 21:06

eesti keel (eesti keel)
Kõneldakse  Eesti
 Venemaa (Pihkva oblasti Petseri rajoonis)
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 1,1 miljonit
Keelesugulus

uurali keeled
 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled

    eesti keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Eesti, Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1 et
ISO 639-2 est

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.

Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).

Ortograafia

Eesti keel kasutab ladina kirja ja ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed. Kiri on peaaegu täielikult "häälikuline" (igale häälikule vastab kirjatäht). Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]).

Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik:

Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy)


Tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades (nt šokolaad).

Sulgudes antud c, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja võõrnimetuletistes ja tsitaatsõnades, samuti kasutavad mõned luuletajad neid oma tekstides vastavalt ts, ku, v, ks ja ü asemel. Eesti tähestikuks võidakse nimetada ka võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").

Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, č, ā, ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke.

Murded

Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus (Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 57) on selline:

Põhjaeesti murded

1. südaeesti murded

2. kirderannikumurded

Lõunaeesti murded

Lõunaeesti murdeid peetakse tihti omaette lõunaeesti keeleks või keelerühmaks, millesse kuuluvad võru, setu, mulgi ja tartu keel. Setu keelt on vahel arvatud Võru murdest eraldiseisvaks murdeks, kuid siinse liigenduse järgi on see Võru murde murrakurühm.

Vaata ka

Välislingid

Sõnastikud