Ahm: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: ca:Golut |
Resümee puudub |
||
| 40. rida: | 40. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Välislingid== |
|||
* [[Oliver Rand]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27345 Saaremaa metsades on end sisse seadnud harva kohatav kiskja], Meie Maa, 10. detsember 2008 |
|||
[[Kategooria:Kärplased]] |
[[Kategooria:Kärplased]] |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2008, kell 16:28
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ahm (perekond) |
| Ahm | |
|---|---|
| Taksonoomia |
Ahm (ka kaljukass; Gulo gulo) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom (üldse suurim on hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis)). Enamik teadlasi eristab 2 ahmi alamliike: Gulo gulo gulo ja G. g. luscus, kuid mõned arvavad siia ka G. g. vancouverensis'e.
Levila
Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad [1], ka Põhja-Ameerikas, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis.
Välimus
Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad.
Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 62–82 cm, sabapikkus 18–25 cm. Tagakäpa pikkus 14–18 cm, kondülobasaalpikkus 128–150 mm. Isendid kaaluvad 9–19 kg. [1] Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba.
Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 MacDonald, D. W & Barrett P. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002, lk 127-128
Välislingid
- Oliver Rand. Saaremaa metsades on end sisse seadnud harva kohatav kiskja, Meie Maa, 10. detsember 2008