Tallink

AS Tallink Grupp
Tallinki logo
Asutatud	1989
Peakorter	Tallinn
Valdkonnad	Laevandus
Käive	761 miljonit eurot (2006/2007)
Puhaskasum	67 miljonit eurot (2006/2007)
Töötajaid	u.6500 (august 2007)
Tütarettevõtted	Silja Line, SeaWind Line
Koduleht	http://www.tallink.com http://www.tallink.ee

Tallinki laevad Galaxy ja Star Helsingis 2007. aasta aprillis

AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad reisi- ja ro-pax tüüpi kiirlaevad sõidavad Läänemeres Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Läti–Rootsi ja Eesti–Soome–Saksamaa–Soome liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallink omab kahte hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel ja Tallink Spa & Conference Hotel). Hiljuti hakkas Tallink tegelema taksondusega (Tallink Takso). Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Tallinki juhtideks on Enn Pant (juhatuse esimees), Keijo Mehtonen, Andres Hunt ja Lembit Kitter. Firma kommunikatsioonijuht on Luulea Lääne, finantsasjade direktor Janek Stalmeister ning turundusjuht on Peter Roose.

Eelkäijad ja Tallinki tekkimine

Tallinki eelkäijateks on olnud AS Hansatee, 1965. aastal moodustatud Estonian Shipping Company (ESCO). 1989. aastal sai Tallink alguse, kui laevaliikluse arendamiseks Soome lahel moodustati Eesti Merelaevanduse ja soomlaste ühisfirma Laevandusühisettevõte Tallink. Esimene laev, mis hakkas Tallinki värvides Helsingi ja Tallinna vahel reisijaid vedama, kandis nime Tallink. Reisilaev Tallink tegi oma esimese reisi Tallinn–Helsingi liinil 8. jaanuaril 1990 Soome lipu all. Tallink hakkas Eesti lipu all sõitma 30. juunist 1992. 1.jaanuaril 1993. aastal lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riiklik aktsiaselts Eesti Merelaevandus. Tallinki värvides hakkas nüüd sõitma ka seni konkureeriv reisilaev Georg Ots. 1994. aastal renditi reisilaev Vana Tallinn.

Uus juhatus

1. mail 1996. aastal muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Liinile tuli reisilaev Meloodia, mis osteti EstLine'ilt. Samal aastal asus Hansatee Grupi eesotsa Enn Pant. Uus juhatus otsustas hakata reisilaevu rentimise asemel ostma. 1997. aastal osteti esimesed uuemad reisiparvlaevad Fantaasia ja Vana Tallinn.

Uus liin, uued võimalused

Pärast M/L Estonia hukku hakkas EstLine vaevlema majanduslikes raskustes, mis kulmineerus EstLine'i pankrotistumisega. Tallink võttis Eesti ja Rootsi vahelise Tallinn–Stockholm liini üle 2000. aastal ning pankrotistunud EstLine'i kaks reisilaeva Regina Baltica ja Baltic Kristina anti Tallinkile.

Uus strateegia

2000. aastal muutis toonane Hansatee Grupp oma nime Tallink Grupiks. Enn Pant otsustas arendada Tallinki strateegiat oluliselt julgemas ja radikaalsemas suunas uskudes, et uhiuued laevad kasvatavad reisijate arvu ning kõrvaldavad konkurente. Laevaehituspartneriks valiti Soome laevatehas Aker Finnyards ning peagi telliti endale esimene tänapäevane ja moodne reisilaev. Laev valmis 2002. aastal ning sai endale nimeks Romantika. Uhiuus laev pandi sõitma Tallinna ja Helsingi vahele. Romantika teenis liinil hästi ja seetõttu tellis Tallink talle sõsarlaeva. Järgmine uus laev valmis 2004. aastal ning tema nimeks sai Victoria I, mis asetati Eesti ja Rootsi vahele. Liinilt vabanenud Baltic Kristina müüdi Lätis oksjonil. Tallinkile oli selge, et nende strateegia oli edukas olnud ning innustatuna uute laevade edust tellisid nad ka kolmanda reisilaeva. Temast pidi saama Tallinki uhkus ning üks suuremaid Läänemere laevu. 2006. aastal valminud laev sai endale nimeks Galaxy ja ta paigutati Tallinn–Helsingi liinile, et selle populaarsust üleval hoida. Liinilt vabanenud Romantika läks Tallinn–Stockholm liinile oma noorema õe Victoria I kõrvale.

Uued liinid ja laevade ümberpaigutamine

Tallinki vanemad laevad, mis tegid ruumi uutele, tuli juhatuse arvates laevastikus hoida. Seetõttu avas Tallink Läti ja Rootsi vahelise liini pannes sinna sõitma Fantaasia. Liini avamine õnnestus ning Fantaasia otsustati asendada mõnevõrra suurema Regina Balticaga. Fantaasia pandi sõitma liinile Tallinn–Helsingi–Peterburi, kus ta sõitis 2004. aastast kuni 2005. aastani, mil liin suleti, kuna Venemaa ei olnud nõus lihtsustama enda viisarežiimi. Seejärel sõitis Fantaasia rendilepingute alusel Vahemerre ning sealt tagasi Läänemerre kuni ta lõpuks Norrasse müüdi.

Eesti merendusajaloo säravaim tehing ja Saksa liini avamine

2006. aastal ostis Tallink Soome suurlaevakompanii Silja Line'i ning sai ligipääsu Soome ja Rootsi vahelisse liiklusesse. Veel samal aastal ostis Tallink kolm Superfasti laeva ning sisenes nende laevade abil Soome ja Saksamaa vahelisse liiklusesse.

Järjekordne uute laevade laviin

2005. aastal tellis Tallink kolm uut laeva. Üks nendest oli sõsarlaev Galaxy'le ning kaks oli osa Tallinki uuest plaanist Eesti ja Soome vahel. Kiirlaevad kavatseti asendada ro-pax tüüpi reisilaevadega, mis suudaksid üheaegselt kiirelt sõita, kuid olla ilmastikukindlad ning suure autotekiga, kuhu saaks palju sõidukeid paigutada. 2007. aastal tellis Tallink Soome laevatehaselt Aker Finnyardsilt kolmanda Galaxy-tüüpi reisilaeva, mille valmimist on oodata 2009. aasta kevadeks.

Tallinn–Helsingi liini põhjalik uuendamine

Esimeseks sammuks oli esimese ro-pax laeva Stari valmimine, mis asendas Meloodiat, mis esialgu anti rendile hispaanlastele, kuid lõpuks müüdi Singapuri. 2008. aasta aprillis lisandus Tallinki laevastikku 2005. aastal tellitud kiire ro-pax parvlaev Superstar ja sama aasta suvel sai Tallink kätte Galaxy sõsarlaeva Baltic Princessi. Samaaegselt viidi Galaxy Turu ja Stockholmi vahelisele liinile, kus ta asendas Silja Festivali. Ühtlasi Galaxy viidi Silja Line'i brändi alla.

Riia–Stockholm liini uuendamine

Turu–Stockholm liinilt vabanenud Silja Festival suunati Läti ja Rootsi vahele, kus ta asendas Vana Tallinna. Tallink loodab reisijate kasvu ka Riia–Stockholm liinil, sest Silja Festival on Vana Tallinnast uuem, suurem ning on olnud aastaid populaarne laev rootslaste seas. Vana Tallinna tuleviku kohta ei oska Tallink hetkel midagi öelda.

Laevakompanii tulevik

Tallink on kinnitanud, et uusi aluseid sellel kümnendil firma enam tellida ei kavatse, sest metalli hind on tõusnud ning laevade valmimimisaeg pikenenud. Kolmas Galaxy tüüpi reisilaev NB 1365 aga paigutatakse Tallinn–Mariehamn–Stockholm liinile.. Tallinki varasem soov taasavada Peterburi liin sai tõsise hoobi, kui Stella Lines, kes oli 2008. aastal käivitanud Helsingi–Peterburi liini, oli sunnitud peatama tegevuse vähese reisijate arvu tõttu.

Praegune laevastik

Vaata ka Silja Line - Silja Line'i praegune laevastik

Laev	Laevatüüp	Ehitusaasta	Laevastikus alates	Liin	Tonnaaž	Lipp	Märkused
M/L Baltic Princess	reisiparvlaev	2008	2008	Tallinn-Helsingi	48900 brt	Eesti
M/L Superstar	kiire ro-pax parvlaev	2008	2008	Tallinn-Helsingi	36400 brt	Eesti
M/L Star	kiire ro-pax parvlaev	2007	2007	Tallinn-Helsingi	33000 brt	Eesti
M/L Victoria I	reisiparvlaev	2004	2004	Tallinn–Mariehamn–Stockholm	40975 brt	Eesti
M/L Romantika	reisiparvlaev	2002	2002	Tallinn–Mariehamn–Stockholm	39864 brt	Eesti	Esimene spetsiaalselt Tallinki tellimusel ehitatud reisilaev. Tallinki uue laeva NB 1365 saabumisel suundub liinile Riia– Stockholm.
M/L Superfast VII	kiire ro-pax parvlaev	2001	2006	Tallinn–Helsingi–Rostock	30285 brt	Eesti
M/L Superfast VIII	kiire ro-pax parvlaev	2001	2006	Tallinn–Helsingi–Rostock	30285 brt	Eesti
M/L Superfast IX	kiire ro-pax parvlaev	2002	2006	Tallinn–Helsingi–Rostock	30285 brt	Eesti	Prahitakse Kanadasse sügisel 2008. Kannab hetkel nime M/L Atlantic Vision.
M/L Regina Baltica	reisiparvlaev	1980	2001	Riia–Stockholm	13878 brt	Läti	Laeva vahetab Läti - Rootsi liinil kevadel 2009. aastal M/L Romantika (laev).
M/L Silja Festival	reisiparvlaev	1986	2008	Riia–Stockholm	33818 brt	Läti
M/L Vana Tallinn	reisiparvlaev	1974	1994	Paldiski-Kapellskär	10002 brt	puudub

Kaubalaevastik

Laev	Laevatüüp	Ehitusaasta	Laevastikus alates	Liin	Tonnaaž	Lipp	Märkused
M/L Regal Star	kaubalaev	2000	2004	Paldiski–Kapellskär	15281 brt	Eesti	Renoveeritud aastal 2004
M/L Kapella	kaubalaev	1974	1998	Paldiski–Kapellskär	7564 brt	Eesti	Renoveeritud aastal 1998

Ehitatavad laevad

Laev	Plaanitud valmimine	Laevatehas	Plaanitud liin	Eeldatav tonnaaž
NB 1365 (Cruise 5)	kevad 2009	Aker Finnyards, Rauma	Tallinn–Mariehamn–Stockholm	48900 brt

Teistele reederitele renditud laevad

Laev	Ehitatud	Aastad laevastikus	Tonnaaž	Rentiv laevafirma
HSC Tallink AutoExpress 2	1997	2001–2007	5307 brt	Renditud firmale Consolidada de Ferrys kuni 2009. aasta septembrini.

Endine laevastik

Nimekiri ei ole täielik

Laev	Ehitatud	Aastad laevastikus	Tonnaaž	Praegune staatus
M/L Tallink	1972	1989–1996	10341 brt	Lammutati Indias 2005. aastal.
M/L Transestonia	1972	1990–2000	2386 brt	Lammutati Indias 2006 aastal.
M/L Saint Patrick II	1973	1992–1995	7984 brt	Nüüdest M/S C.T.M.A. Vacancier. Omanikuks Kanada valitsus.
M/L Georg Ots	1980	1993–2000	12549 brt	Nüüdsest Venemaa Föderatsiooni omanduses ning sõidab Kaliningrad–Peterburi liinil.
M/L Corbiere M/L Apollo	1970	1994 1998	4238 brt	Nüüdest M/S Apollo. Omanikuks Labrador Marine Inc.
M/L Balanga Queen	1968	1994	10448 brt	Nüüdsest M/S Discovery. Omanikuks Discovery Cruise Line.
M/L Ambassador II	1970	1994	7993 brt	Nüüdsest ujuvkasiino. Omanikuks Sterling Casino Lines.
M/L Meloodia	1979	1996–2006	17955 brt	Kuulub Singapuri firmale ja kannab nime ARV-1.
M/L Tallink Express I	1989	1997–2001	430 brt	Nüüdsest M/S Panormitis. Omanikuks A.N.E.S. High Speed Ltd..
M/L Normandy	1981	1997	17043 brt	Omanikuks Equinox Offshore Accommodation Ltd.
M/L Baltic Kristina	1973	2001–2002	12281 brt	Kannab nime M/S Rigel. Omanikuks Ventouris Ferries.
HSC Tallink Autoexpress	1996	1999–2006	5308 brt	Kannab nime HSC Alcantra Dos. Omanikuks Acciona Trasmediterranea.
HSC Tallink Autoexpress 3	1997	2004–2007	3971 brt	Kannab nime HSC Queen Nefertiti. Omanikuks Arab Bridge Maritime Co.
HSC Tallink Autoexpress 4	1996	2004–2007	3971 brt	Kannab nime HSC Speedrunner II. Omanikuks Aegean Speed Lines.
M/L Fantaasia	1979	1997–2006	10604 brt	Omanikuks Norra ettevõte Boa RoRO.
M/L Galaxy	2006	2006-2008	48915 brt	Kuulub Tallinki tütarfirmale Silja Line'ile.

Vaata ka

• Viking Line – peamine konkurent Läänemerel
• Tallink Takso

Välislingid

• AS Tallink Gruppi koduleht (inglise keeles)
  • tallink.ee