Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Toodangu või tootmismahu all tuleb mõista terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.

Majanduskasv (või kahanemine) on majandustsükliga seotud iga-aastane nähtus. Pikaajaliselt on arenenud maades jälgitav aga selge kasvutrend suurusega umbes 2-3% aastas.

Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Arenenud maades on haritava maa ning maavarade osatähtsus majanduskasvu tagamisel minimaalne.

Majanduskasvu hindamisel tuleb silmas pidada rida momente:

• Kasvu näitab reaalse SKT suurenemine, see tähendab majandus suureneb vaid siis kui SKT kasvab kiiremini kui hinnad.
• Riigi rikkuse kasvu näitab kogu SKT juurdekasv.
• Elanike rikkuse kasvu näitab SKT elaniku kohta juurdekasv, see tähendab elanikkond muutub rikkamaks vaid siis, kui SKT kasvab kiiremini kui elanikkond.

• Riikide statistika ei arvesta varimajandusega. Seega üldkasutatavates majanduskasvu näitajates ei kajastu variamajanduse osakaalu erinevus.
• Majanduskasv on SKT — toodangu — kasv. Majanduskasv ei arvesta riigi "põhivarade" nagu näiteks loodusressursid, maavarad või füüsiline kapital, kulumisega.

• Kuna erinevad toodangu liigid arvutatakse kokku hindade abil, siis on majanduskasv (nagu SKT-gi) tundlik hinnamuutuste suhtes. Erinevate baashindade abil on võimalik saada erinevaid majanduskasvu väärtusi.

• Pikaajalise majanduskasvu ja subjektiivsete heaolunäitajate vahel seost ei ole.

Majanduskasv sõltub antud maal kasutatavatest ressursidest:

Looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energikandjad);

Inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital);

Kapital;

Tehnoloogia;

Ressursside ümberpaigutamine;

Majandusvälised tegurid.

Majanduskasvu riskidest kirjutas "Kasvu piirid" ("Limits of Growth") raamatus Rooma Klubi uuringugrupp.

Majanduskasvuks nimetatakse positiivset muutust riigi hüviste tootmisel mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti1 (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti2 (RKP) näitajat. Et SKP ja RKP numbrilised väärtused ei pruugi anda selget ülevaadet majanduse kasvust, kasutatakse võrdlevaid näitajaid ehk juurdekasvu protsentides. Samuti arvestatakse rahvastiku hulka, sest reaalselt kasvab jõukus vaid siis, kui majanduse kasvutempo ületab rahvastiku kasvutempo. Seetõttu kasutatakse majanduskasvu väljendamiseks sisemajanduse koguprodukt (või RKP) per capita.

Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid. Stiglitz toob välja neli olulist: kapital ehk investeeringud, tehniline progress ehk uurimis- ja arendustegevus ning loodusressursside kasutamine ja areng. Neljas oluline tegur on rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital.