Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vajab vikindamist ja redigeerimist |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) on tuntud eelkõige kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli |
Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) on tuntud eelkõige kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli [[korporatsioon Sakala]] liige. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed“ (1918), „Kunst ja Moraal“ (1921) ja „Eesti teater algaastail“ (1946). Tema hilisemat allakäiku ja ka sidemeid kommunistlike elementidega selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina. |
Redaktsioon: 18. august 2005, kell 16:03
See artikkel vajab toimetamist. |
Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) on tuntud eelkõige kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli korporatsioon Sakala liige. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed“ (1918), „Kunst ja Moraal“ (1921) ja „Eesti teater algaastail“ (1946). Tema hilisemat allakäiku ja ka sidemeid kommunistlike elementidega selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina.