Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vajab vikindamist ja redigeerimist
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}


Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) on tuntud eelkõige kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli korp! Sakala liige. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed“ (1918), „Kunst ja Moraal“ (1921) ja „Eesti teater algaastail“ (1946). Tema hilisemat allakäiku ja ka sidemeid kommunistlike elementidega selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina.
Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) on tuntud eelkõige kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli [[korporatsioon Sakala]] liige. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed“ (1918), „Kunst ja Moraal“ (1921) ja „Eesti teater algaastail“ (1946). Tema hilisemat allakäiku ja ka sidemeid kommunistlike elementidega selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina.

Redaktsioon: 18. august 2005, kell 16:03

Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) on tuntud eelkõige kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli korporatsioon Sakala liige. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed“ (1918), „Kunst ja Moraal“ (1921) ja „Eesti teater algaastail“ (1946). Tema hilisemat allakäiku ja ka sidemeid kommunistlike elementidega selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina.