Jõe pikiprofiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. august 2005, kell 00:44

Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.

Jõe pikiprofiil on graafik, mille Y-teljel on vooluveekogu kõrgus suudmest ning X-teljel tema pikkus. Graafiku parempoolne ots on jõe erosioonibaasiks, sellest madalamale ei saa jõgi voolata ega sängi uuristada. Seega on jõe pikiprofiil alati pidevalt langev kõver. Lang on enamasti suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul. Selline pikiprofiil on näiteks Piusa jõel. Esineb ka vastupidist olukorda. Näiteks paljud Põhja-Eesti jõed langevad Balti klindilt, mis muudab nende pikiprofiili ebatavaliseks, sest suurim lang on alamjooksul. Suhteliselt ühtlase langu ehk peaaegu vertikaalse pikiprofiiliga on Pärnu jõgi.

Kõik jõed üritavad saavutada sellist pikiprofiili, kus igas punktis oleks kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga. Sellist profiili nimetatakse tasakaaluprofiil. Ükski jõgi ei saavuta siiski kunagi sellist profiili, sest selleks peaks erosioonibaas püsima muutumatuna väga pika aja jooksul. Tasakaaluprofiil on sujuvalt väheneva languga kõver, mis suudme lähedal praktiliselt kaotab langu. Tasakaaluprofiili korral ei mõju jõeorule erosiooniprotsessid. Tasakaaluprofiili kujunemine toimub alamjooksult ülemjooksu suunas, seda nimetatakse regressiivne erosioon. See tähendab seda, et jõeorg on alamjooksul jõudnud arengus palju kaugemale kui ülemjooksul.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Jõe pikiprofiil''' on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
-[[Jõgi|Jõe]] pikiprofiil on [[graafik]], mille Y-teljel on vooluveekogu kõrgus ning X-teljel tema pikkus. Graafiku parempoolne ots on jõe [[erosioonibaas]]iks, sellest madalamale ei saa jõgi voolata ega [[Jõesäng|sängi]] uuristada. Seega on jõe pikiprofiil alati pidevalt langev kõver. [[Lang (jõgi)|Lang]] on enamasti suurem [[ülemjooks]]ul ja väiksem [[alamjooks]]ul. Selline pikiprofiil on näiteks [[Piusa jõgi|Piusa jõel]]. Esineb ka vastupidist olukorda. Näiteks paljud Põhja-Eesti jõed langevad [[Balti klint|Balti klindilt]], mis muudab nende pikiprofiili ebatavaliseks, sest suurim lang on alamjooksul. Suhteliselt ühtlase langu ehk peaaegu vertikaalse pikiprofiiliga on [[Pärnu jõgi]].
+[[Jõgi|Jõe]] pikiprofiil on [[graafik]], mille [[Y-telg|Y-teljel]] on [[vooluveekogu]] kõrgus [[Suue|suudmest]] ning [[X-telg|X-teljel]] tema pikkus. Graafiku parempoolne ots on [[Jõgi|jõe]] [[erosioonibaas]]iks, sellest madalamale ei saa jõgi voolata ega [[Jõesäng|sängi]] uuristada. Seega on jõe pikiprofiil alati pidevalt langev kõver. [[Lang (jõgi)|Lang]] on enamasti suurem [[ülemjooks]]ul ja väiksem [[alamjooks]]ul. Selline pikiprofiil on näiteks [[Piusa jõgi|Piusa jõel]]. Esineb ka vastupidist olukorda. Näiteks paljud Põhja-Eesti jõed langevad [[Balti klint|Balti klindilt]], mis muudab nende pikiprofiili ebatavaliseks, sest suurim lang on alamjooksul. Suhteliselt ühtlase langu ehk peaaegu vertikaalse pikiprofiiliga on [[Pärnu jõgi]].
-Kõik jõed üritavad saavutada sellist pikiprofiili, kus igas punktis oleks kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga. Sellist profiili nimetatakse tasakaaluprofiil. Ükski jõgi ei saavuta siiski kunagi sellist profiili, sest selleks peaks erosioonibaas püsima muutumatuna väga pika aja jooksul. Tasakaaluprofiil on sujuvalt väheneva languga kõver, mis suudme lähedal praktiliselt kaotab langu. Tasakaaluprofiili korral ei mõju [[Jõeorg|jõeorule]] erosiooniprotsessid. Tasakaaluprofiili kujunemine toimub alamjooksult ülemjooksu suunas, seda nimetatakse regressiivne erosioon. See tähendab seda, et jõeorg on alamjooksul jõudnud arengus palju kaugemale kui ülemjooksul.
+Kõik jõed üritavad saavutada sellist pikiprofiili, kus igas punktis oleks kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga. Sellist profiili nimetatakse [[Jõe tasakaaluprofiil|tasakaaluprofiil]]. Ükski jõgi ei saavuta siiski kunagi sellist profiili, sest selleks peaks erosioonibaas püsima muutumatuna väga pika aja jooksul. Tasakaaluprofiil on sujuvalt väheneva languga kõver, mis suudme lähedal praktiliselt kaotab langu. Tasakaaluprofiili korral ei mõju [[Jõeorg|jõeorule]] erosiooniprotsessid. Tasakaaluprofiili kujunemine toimub alamjooksult ülemjooksu suunas, seda nimetatakse regressiivne erosioon. See tähendab seda, et jõeorg on alamjooksul jõudnud arengus palju kaugemale kui ülemjooksul.
 {{täienda}}
-[[Category:Hüdroloogia]]
+[[Kategooria:Hüdroloogia]]
-[[Category:Geomorfoloogia]]
+[[Kategooria:Geomorfoloogia]]