Reostaat: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
Reostaat on seade mille takistust muutes reguleeritakse [[elektriahel]]a [[voolutugevus]]t ja [[pinge]]t ning on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis st üks otsaväljastustest on ühendatud liugkontaktiga. Reostaat lülitust kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks. |
Reostaat on seade mille takistust muutes reguleeritakse [[elektriahel]]a [[voolutugevus]]t ja [[pinge]]t ning on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis st üks otsaväljastustest on ühendatud liugkontaktiga. Reostaat lülitust kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks. |
||
Ehituslikult eristatakse pöörd ja lükand- ning reguleer- ja [[seadetakisti|seadetakisteid]]. |
Ehituslikult eristatakse pöörd ja lükand- ning reguleer- ja [[seadetakisti|seadetakisteid]]. |
||
Takistuskeha kuju poolest eristatakse: |
|||
*kihtakisteid – isoleerainest alusele on kantud elektrit juhtiv takistuskiht; |
|||
*massitakisteid – silindriline või risttahukakujuline takistuskeha on läbinisti elektrit juhtivast ainest; |
|||
*traattakisteid – takisti on mähitud isoleerlusele takistustraadist (konstantaan, nikroom). |
|||
Reostaatideks kutsutakse kõnekeeles ka võimsaid muudetava takistusega traattakisteid. |
Reostaatideks kutsutakse kõnekeeles ka võimsaid muudetava takistusega traattakisteid. |
Redaktsioon: 15. november 2008, kell 14:28
Reostaat on muuttakisti, mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav traadist või voolujuhtiva kihiga (kihttakisti) aktiivtaksiti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. Liugur liigub mööda takistuse elektrit juhtivat pinda, muutes püsikontaktide ehk otsväljastuste ja liugkontakti vahelist takistust. Astmeliselt ümberlülituvatel reostaatidel peab ümberlülitus toimuma katkestusvabalt.
Reostaate iseloomustavad erinevalt püsitakistite tavatunnustele lisaks reguleertunnusjoon ja kulumiskindlus.
Reguleertunnusjoone ehk funktsionaalse karakteristiku järgi eristatakse lineaarseid ja mittelineaarseid reostaate, kus mittelineaarsed takistid jagunevad omakorda logaritmilisteks, eksponentsiaalseteks ja siinuselisteks.
Kulumiskindlus väljendatakse töötsüklites (pööretes), mis reguleertakistitel on vahemikus 5 000 ... 20 000 pööret ja seadetakistitel mitte üle 1 000 pöörde.
Reostaat on seade mille takistust muutes reguleeritakse elektriahela voolutugevust ja pinget ning on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis st üks otsaväljastustest on ühendatud liugkontaktiga. Reostaat lülitust kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks.
Ehituslikult eristatakse pöörd ja lükand- ning reguleer- ja seadetakisteid. Takistuskeha kuju poolest eristatakse:
- kihtakisteid – isoleerainest alusele on kantud elektrit juhtiv takistuskiht;
- massitakisteid – silindriline või risttahukakujuline takistuskeha on läbinisti elektrit juhtivast ainest;
- traattakisteid – takisti on mähitud isoleerlusele takistustraadist (konstantaan, nikroom).
Reostaatideks kutsutakse kõnekeeles ka võimsaid muudetava takistusega traattakisteid.
Erinevaid reostaate
-
Reguleertakisti
-
Reguleerliugtakistid
-
Traadist reguleertakisti
-
Seadetakistid
-
Seadetakisti
Vaata ka
Välislingid
Kirjandus
- Lembit Abo "Raadioseadmete üksikosad" Valgus, Tallinn 1981, lk 211, lk 219–226
- "Tehnikaleksikon" Valgus, Tallinn 1981
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Reostaat |