Kurgaan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Peremees (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Peremees (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
7. rida: 7. rida:
Kurgaanide püstitamise tava on osad uurijad seostanud ka [[lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] alasid regulaarselt külastanud ja hiljem seal elanud [[varjaagid]]e ehk Skandinaaviast pärit [[viikingid|viikingite]] mõjuga kohalikule kombestikule ja usutavadele. [[Skandinaavia]]s oli ülikute [[paadimatus]], millele kuhjati pinnas, samuti levinud matmisvormiks.
Kurgaanide püstitamise tava on osad uurijad seostanud ka [[lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] alasid regulaarselt külastanud ja hiljem seal elanud [[varjaagid]]e ehk Skandinaaviast pärit [[viikingid|viikingite]] mõjuga kohalikule kombestikule ja usutavadele. [[Skandinaavia]]s oli ülikute [[paadimatus]], millele kuhjati pinnas, samuti levinud matmisvormiks.


Kurgaanidesse matmist on esinenud ka teistes paikades, näiteks [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] asualadel Vene lauskmaa idaosas ja [[Volhovi jõgi|Volhovi jõe]] ümbruses [[Loode-Venemaa]]l. Volhovi jõe ääres, [[Staraja Ladoga]] lähistel asuvad kolm kurgaani loetakse ka vene ajaloolaste poolt suure tõenäosusega varjaagide omadeks.
Kurgaanidesse matmist on esinenud ka teistes paikades, näiteks [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] asualadel [[Kesk-Vene kõrgustik]]u kaguosas ja [[Volhovi jõgi|Volhovi jõe]] ümbruses [[Loode-Venemaa]]l. Volhovi jõe ääres, [[Staraja Ladoga]] lähistel asuvad kolm kurgaani loetakse ka vene ajaloolaste poolt suure tõenäosusega varjaagide omadeks.


Kurgaanide püstitamise komme hääbus koos [[ristiusk|ristiusu]] vastuvõtmisega [[Kiievi-Vene riik|Kiievi-Vene riigi]] poolt [[10. sajand|10. sajandil]].
Kurgaanide püstitamise komme hääbus koos [[ristiusk|ristiusu]] vastuvõtmisega [[Kiievi-Vene riik|Kiievi-Vene riigi]] poolt [[10. sajand|10. sajandil]].

Redaktsioon: 14. november 2008, kell 18:33

Kurgaan (vene курган) on peamiselt sküütide ja lõunaslaavi rahvaste kalmetüüp, matuseküngas. Kurgaan kuhjati üliku või muul viisil väljapaistva isiku põletus- või laibamatuse peale.

Leitud ja arheoloogide poolt avatud kurgaanid on sageli rikkalike hauapanustega. Esemete kõrval on leitud ka loom- ja inimohvreid.

Paljud krugaanid on varasematel sajanditel tühjaks röövitud, kuna neis oli kullast ja hõbedast esemeid ning muud väärtuslikku.

Kurgaanide püstitamise tava on osad uurijad seostanud ka lõunaslaavlaste alasid regulaarselt külastanud ja hiljem seal elanud varjaagide ehk Skandinaaviast pärit viikingite mõjuga kohalikule kombestikule ja usutavadele. Skandinaavias oli ülikute paadimatus, millele kuhjati pinnas, samuti levinud matmisvormiks.

Kurgaanidesse matmist on esinenud ka teistes paikades, näiteks soomeugrilaste asualadel Kesk-Vene kõrgustiku kaguosas ja Volhovi jõe ümbruses Loode-Venemaal. Volhovi jõe ääres, Staraja Ladoga lähistel asuvad kolm kurgaani loetakse ka vene ajaloolaste poolt suure tõenäosusega varjaagide omadeks.

Kurgaanide püstitamise komme hääbus koos ristiusu vastuvõtmisega Kiievi-Vene riigi poolt 10. sajandil.

Turismiatraktsioonina eksponeeritaksetänapäeval näiteks Kertši lähedal asuvat 4. sajandist e.Kr pärinevat keiserlikku kurgaani.

Kurgaane on kasutatud ka propagandavahenditena. Volgogradi linna püstitati II maailmasõjas pöördelise, Stalingradi lahingu auks Mamai kurgaan koos selle kohal kõrguva, 102 meetri kõrguse Kodumaa Ema (vene Родина Мать) kujuga. Kogu kompleksi ehitamine kestis kaheksa aastat.

Kasahstani pealinnas Astanas kõrgub keskpargi lähedal obeliskiga kurgaan, mis püstitati mälestuseks sellesse piirkonda küüditatud Nõukogude liidu totalitaristliku režiimi ohvritele.

Mordvamaal on taasatud Kshekuravai kurgaan, mida peetakse ersade pühapaigaks.

Eestis on rahavasuus "Sillamäe kurgaani" nime saanud linna lääneservas asuv Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla.