Galadriel

Galadriel on oluline tegelane J.R.R. Tolkieni triloogias "Sõrmuste Isand". Galadriel on haldjas. Ta on Lothlorieni Emand, kõige võimsaim haldjas Keskmaal Kolmandal Ajastul. Ta oli üks Noldorite liider, kes lahkus Kadumatutelt Maadelt- Valari kaitse alt ja tema on ka üks viimaseid, kes on jäänud seni Keskmaale. Galadrielile kuulub ka üks kolmest Haldjate Sõrmustest, ta on Nenya vardja. Galadriel suutis seista vastu kiusatusele võtta Sõrmus enesele, kui seda talle pakuti.

Taust

Galadrieli isa oli Finarfin ja tema ema oli Eärwen. Suurel rännakul Kadumatutele Maadele lõi tema isa haldjate hõimu, mida tunti nime alla Noldorid, ja temast sai selle hõimu liider. Galadriel sündiski Kadumatutel Maadel u 1362. aastal enne Esimest Ajastut. Galadrielil on neli vanemat venda: Finrod, Orodreth, Angrod, ja Aegnor.

Iseloom

Galadriel oli väga terane ja tark. Kui ta elas veel Kadumatutel Maadel, õppis ta kõike taimede kohta ning samuti omandas haldjate käsitöö saladusi. Galadrielil oli eriline võime näha teiste inimeste meeltesse. Ta oli väga armuline ja arusaav, kuid ka uhke ja tugeva tahtejõuga.

Välimus

Galadriel oli uskumatult kaunis. Tema juuksed meenutasid kulda, mis oli segatud hõbedase läikega ning need näisid valguse käes kiirgavat.

---

Vaenlane Morgoth tappab Galadrieli vanaisa Finwe ja varastab Silmarillid ja Feanor tõotab et saab need tagasi ükskõik mis hinnaga.Ta jäiltas Morgothit Keskmaani trotsides Valarite nõu ning paljud Noldorid langesid. Galadriel ei andnud Feanoriga sarnaselt vannet aga ta eksles kaua kaugetel maadel ning lõpuks ühines ta noldoritega nende võitluses Keskmaal.

Kui Galadriel kohtas Celeborni, siis armus ta temasse. Nad abiellusid ning elasid enamuse osa Esimesest Ajastust Doriathis.