Helisüntees: erinevus redaktsioonide vahel
en, kat parandus |
|||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Helisünteesi meetodid== |
==Helisünteesi meetodid== |
||
Subtraheerivate süntesaatorite puhul kasutatakse lihtsaid akustilisi mudeleid, mille alusel signaaligeneraatorite ehk |
Subtraheerivate süntesaatorite puhul kasutatakse lihtsaid akustilisi mudeleid, mille alusel signaaligeneraatorite ehk [[ostsillaator]]ite signaalidest filtreeritakse välja teatud sagedused. Signaaligeneraatorid tekitavad lisaks [[sinusoid]]i-kujulisele [[helilaine]]le saehamba- (''sawtooth wave'') ja ??? (''square wave'') kujulisi helilaineid. Lihtsuse ja ökonoomia huvides on need filtrid enamasti [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltrid]]. Lihtsate modulatsioonimeetodite, nagu näiteks [[pulssmodulatsioon]] (''pulse width modulation'') ja ??? (''oscillator sync''), mis teostatakse füüsiliselt ebareaalsete madalsagedusfiltritega, on omane nö "klassikalistele süntesaatoritele", mida tavaliselt ühendatakse mõistega '[[analoogsüntesaator]]' ja aetakse tihti segamini [[tarkvarasüntesaator]]itega, mis kasutavad subtraheerivat helisünteesi. Üks uuemaid helisünteesi süsteeme on looduses olemasoleva akustilise heli füüsikaline modelleerimine, mille puhul luuakse ajas muutuv heli osahelide mudel ning püütakse seda sünteesimisel järele aimata. Selliste virtuaalsete instrumentide hulk on lõpmatu, mudelit võib ka muuta ja sünteesida helisid, mida looduses ei esine. Üks lihtsamaid sünteesisüsteeme on [[sämplimine]], milleks kasutatakse [[sämpler]]eid. Sämplimisel lindistatakse reaalse instrumendi heli ning konverteeritakse see digitaalseks. Seejärel mängitakse seda heli erineva helikõrguse saamiseks erineva kiirusega. Sämplerid võimaldavad enamasti muuta [[helitugevus]]e [[mähisjoon]]e kuju, mis muudab heli karakterit. Nii analoog- kui ka digitaalsüntesaatoritel on kasutatavd paljud erinevad helisünteesi meetodid. Paljud neist on seotud matemaatiliste funktsioonidega, eriti sagedusmodulatsioonisünteesi ja faasidistortsioonisünteesi puhul. |
||
Helisünteesi meetoditeks on: |
|||
* Subtraheeriv helisüntees (''subtractive synthesis'') |
* Subtraheeriv helisüntees (''subtractive synthesis'') |
||
* Aditiivne helisüntees (''additive synthesis'') |
* Aditiivne helisüntees (''additive synthesis'') |
||
| 10. rida: | 12. rida: | ||
* Helisimulatsioonisüntees (''Wavetable synthesis'') |
* Helisimulatsioonisüntees (''Wavetable synthesis'') |
||
* Sagedusmodulatsioonisüntees (''Frequency modulation synthesis'') |
* Sagedusmodulatsioonisüntees (''Frequency modulation synthesis'') |
||
* |
* Faasidistortsioonisüntees (''phase distortion synthesis'') |
||
* Füüsikaline modelleeriv süntees (''physical modelling synthesis'') |
* Füüsikaline modelleeriv süntees (''physical modelling synthesis'') |
||
* Sämplipõhine helisüntees (''sample-based synthesis'') |
* Sämplipõhine helisüntees (''sample-based synthesis'') |
||
Redaktsioon: 5. november 2008, kell 02:15
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2007) |
Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb süntesaatori töö.
Helisünteesi meetodid
Subtraheerivate süntesaatorite puhul kasutatakse lihtsaid akustilisi mudeleid, mille alusel signaaligeneraatorite ehk ostsillaatorite signaalidest filtreeritakse välja teatud sagedused. Signaaligeneraatorid tekitavad lisaks sinusoidi-kujulisele helilainele saehamba- (sawtooth wave) ja ??? (square wave) kujulisi helilaineid. Lihtsuse ja ökonoomia huvides on need filtrid enamasti madalsagedusfiltrid. Lihtsate modulatsioonimeetodite, nagu näiteks pulssmodulatsioon (pulse width modulation) ja ??? (oscillator sync), mis teostatakse füüsiliselt ebareaalsete madalsagedusfiltritega, on omane nö "klassikalistele süntesaatoritele", mida tavaliselt ühendatakse mõistega 'analoogsüntesaator' ja aetakse tihti segamini tarkvarasüntesaatoritega, mis kasutavad subtraheerivat helisünteesi. Üks uuemaid helisünteesi süsteeme on looduses olemasoleva akustilise heli füüsikaline modelleerimine, mille puhul luuakse ajas muutuv heli osahelide mudel ning püütakse seda sünteesimisel järele aimata. Selliste virtuaalsete instrumentide hulk on lõpmatu, mudelit võib ka muuta ja sünteesida helisid, mida looduses ei esine. Üks lihtsamaid sünteesisüsteeme on sämplimine, milleks kasutatakse sämplereid. Sämplimisel lindistatakse reaalse instrumendi heli ning konverteeritakse see digitaalseks. Seejärel mängitakse seda heli erineva helikõrguse saamiseks erineva kiirusega. Sämplerid võimaldavad enamasti muuta helitugevuse mähisjoone kuju, mis muudab heli karakterit. Nii analoog- kui ka digitaalsüntesaatoritel on kasutatavd paljud erinevad helisünteesi meetodid. Paljud neist on seotud matemaatiliste funktsioonidega, eriti sagedusmodulatsioonisünteesi ja faasidistortsioonisünteesi puhul.
Helisünteesi meetoditeks on:
- Subtraheeriv helisüntees (subtractive synthesis)
- Aditiivne helisüntees (additive synthesis)
- Granulaarne helisüntees (Granular synthesis)
- Helisimulatsioonisüntees (Wavetable synthesis)
- Sagedusmodulatsioonisüntees (Frequency modulation synthesis)
- Faasidistortsioonisüntees (phase distortion synthesis)
- Füüsikaline modelleeriv süntees (physical modelling synthesis)
- Sämplipõhine helisüntees (sample-based synthesis)
- Subharmooniline helisüntees ( Subharmonic synthesis)