Andrei Tarkovski: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}


'''Andrei''' Arsenjevitš '''Tarkovski''' ([[vene keel|vene keeles]] ''Андрей Арсеньевич Тарковский'', [[4. aprill]] [[1932]] – [[29. detsember]] [[1986]]) oli [[Venemaa|vene]] filmilavastaja.
'''Andrei''' Arsenjevitš '''Tarkovski''' ([[vene keel|vene keeles]] ''Андрей Арсеньевич Тарковский'', [[4. aprill]] [[1932]] – [[29. detsember]] [[1986]]) oli [[Venemaa|vene]] filmilavastaja.

Redaktsioon: 3. november 2008, kell 14:02

Andrei Arsenjevitš Tarkovski (vene keeles Андрей Арсеньевич Тарковский, 4. aprill 193229. detsember 1986) oli vene filmilavastaja.

Biograafia

Sündis 1932. aastal Ivanovo oblastis Volga ääres Zavražjes. Isa Arseni Tarkovski jättis naise, poja ja tütre maha. Ema töötas kuni pensioniikka jõudmiseni Moskva Näidistrükikojas.

Sõja ajal olid lapsed sugulaste juures Volga ääres. Pärast sõda naasid nad Moskvasse, Andrei Tarkovski klassivend oli Andrei Voznessenski. Tarkovski käis nii muusika- kui ka kunstikoolis.

1951 astus Idamaade instituuti. Õnnetusjuhtumi tagajärjel sai ajuvapustuse ja tervise taastamise vältel osales Kaug-Ida ekspeditsioonides.

1954 astus Üleliidulisse Kinematograafia Instituuti. Õppis Mihhail Rommi käe all.

Õpinguaastail lavastas ta lühifilmid "Mõrvarid" (Ubitsjõ, 1958), "Kontsentraat (1958) ja "Täna veel ei vallandata" (Segodnja uvolnenija ne budet, 1959).

Tarkovskile avaldasid õpiaastatel mõju Luis Buñuel ja Ingmar Bergman, hiljem Akira Kurosawa, Robert Bresson ja Federico Fellini.

Üleliidulises Kinematograafia Instituudi leidis Tarkovski endale mõttekaaslase – režiiüliõpilase Andrei Mihhalkov-Kontšalovski.

1960 lõpetas instituudi kiitusega. Diplomitööna valmis lastefilm "Teerull ja viiul".

Märtsis 1982 sõitis Itaaliasse filmi "Nostalgia" võtetele ega pöördunud enam Nõukogude Liitu tagasi.

Suri 1986. aastal Pariisis kopsuvähki.

Filmid

Lavastas Moskvas Leninliku Komsomoli nimelises Teatris 1977 Shakespeare'i tragöödia "Hamleti" ja Londonis 1984 Covent Gardenis Rimski Korskakovi ooperi "Boris Godunovi".

Tema sulest on ilmunud kaks raamatut: "Pitseeritud aeg" (Zapetshatljonnoje vremja, 1984), mis käsitleb Tarkovski nägemust filmikunstist ja kunstist üldse, ning "Martüroloogia" (Martõrolog, 1989), päevik 1970–81.

Tarkovskist on tehtud hulk dokumentaalfilme, sealhulgas tema poja Andrei Tarkovski juuniori film "Venemaa" (1996).

Kirjandus

Välislingid