Toivo Kurmet

Toivo Kurmet (16. veebruar 1949 Tallinn – 13. juuli 2003 Rapla) oli eesti helilooja, muusik ja ärimees.

Toivo Kurmet õppis Tallinna 39. Keskkoolis. Ta osales ENSV Riikliku Filharmoonia noorte heliloojate kursustel.

Tegevus muusiku ja heliloojana

Kevadel 1965 rajas ta ansambli Virmalised ja alates sügisest 1967 hakkas looma oma laule. Mitmed tema laulud said suure menu osaliseks, sealhulgas "Naer" Jaak Joala esituses. Esimeste lauludena salvestati Eesti Raadios 1968. aastal "Üksinda" ja "Ainult sul".

Kurmet laulis ka ise oma laule ning mängis Virmalistes rütmikitarri ja klahvpille. Virmalistega salvestas tuntud džässpianist Tõnu Naissoo Kurmeti loo "Siis sulle meenub".

1968. aastal väntas Mark Soosaar Toivo Kurmetist lühifilmi "Lepatriinude lennutaja", mis jäi avaldamata.

1960. aastate lõpus sattus Kurmet vastuollu nõukogude võimuga. Novembris 1969 kuulas teda üle KGB. (Jüri Lina raamat "Öised päevad", Stockholm, 2005. lk. 55-56.) Sellest ajast alates hakati piirama tema esinemisvõimalusi. Jaanuaris 1969 oli Eesti Raadio muusikasaate "Pobifo Revüü" toimetaja Jüri Lina saavutanud Riias riikliku plaadifirmaga Melodija kokkuleppe ansambli Virmalised kahe väikese neljalooolise heliplaadi avaldamiseks, kuid need plaadid keelustas EKP Keskkomitee kultuuriosakond.

1. aprillil 1972 õnnestus Kurmetil koos Virmalistega esineda Eesti Televisioonis, kuid pärast seda piirati ansambli loomingulist tegevust veelgi. Virmalised läksid laiali 1977. aastal.

Toivo Kurmet oli sunnitud lahkuma okupeeritud Eestist. Ta abiellus väliseestlasega, mis võimaldas tal 1979. aasta sügisel emigreerida Rootsi. Seal jätkas ta muusika kirjutamist ja avaldamist. Kaks plaati ilmus Stockholmis aastatel 1980 ("Virmalised") ja 1983 ("The Borealis", To the People of Earth with Love). Tema muusikat mängiti ka Soome Raadios.

Sügisest 1986 elas ta Saksamaal. Hamburgis töötas Kurmet muusikaprodutsendina. Seal kirjutas ta ka rohkelt figuratiivset meloodilist muusikat. Tema väljapaistvamad helindid on "Angelique" (plaadil "Kaastunde dimensioonid") ja "Nostalgia" (plaadil "Muusikavooluses").

Tema eksiilis loodud muusika on Eestis vähe tuntud, kuid seda on populariseerinud kirjanik ja muusikaprodutsent Jüri Lina. Ta peab Toivo Kurmetit hiilgavaks meloodiate meistriks.

Toivo Kurmeti eestikeelne laululooming on koondatud kahele laserplaadile Virmaliste esituses ("Tund aega "Virmalistega"", 2004, ja "Tagasivaade", 2006). Samuti on plaadistatud valimik tema parematest instrumentaalteostest ("Kaastunde dimensioonid", Stockholm, 2004, "Visioonid, Stockholm, 2006). Septembris 2008 ilmunud laserplaadil ”Muusikavooluses” (Stockholm, 2008) esitavad rootsi, saksa ja eesti muusikud ning lauljad meeleolukaid instrumentaallugusid ja ingliskeelseid laule. Nii esitab rootsi poplauljatar Lizette Pålsson kuus Toivo Kurmeti laulu. Plaadil on avaldatud ka tuntud lugu "Flying Away" Urmas Alenderi esituses. Kurmeti instrumentaalteoseid esitavad Attila Publik ja tuntud rootsi muusik ja helilooja Pär Lindh. Selle plaadi avaldamise puhul andis Kanal 2 uudistesaates Reporter eetrisse pikema reportaazhi Toivo Kurmetist 8. oktoobril 2008.

On ilmumas album "Illusioonide labürindis".

Rootsi helilooja ja klahvpillimängija Attila Publiku esituses on Göteborgis salvestatud Kurmeti muusikamotiividele tuginev "Veevalaja katkenud sümfoonia" (Stockholm, 2008).

2007. aasta Eesti Noorte Tantsupeo kavva võeti ka Kurmeti figuratiivne teos "Labolore".

Toivo Kurmeti muusikalisest pärandist on valmistanud Jüri Lina dokumentaalfilmi "Meloodiate lummuses", mis sisaldab haruldasi arhiivimaterjale Eestist ja Rootsist.

Eri maadel (Soomes, Rootsis, Taanis, USA:s, Kanadas, Rumeenias) on toimunud Toivo Kurmeti muusika õhtuid.

Briti dirigent ja muusikaasjatundja George Steven on öelnud: ”Toivo Kurmeti muusika mõjub värske tuulepuhanguna. Ma leian, et eestlased peaksid tema üle uhked olema, ja ma olen veendunud, et nad hakkavad tema loomingut mängima. Tema muusika on moodne, kuid sugugi mitte disharmooniline. See haarab kohe kaasa ja jääb kauaks meelde. Ma paraku ei kohtunud helilooja Kurmetiga Eestis viibides. Nüüd võin temaga kokku puutuda vaid ta muusikat kuulates.” (Intervjuust Vikerraadios.)

Helilooja ja muusikaasjatundja Valter Ojakäär ütles oma intervjuus: "Ma olin kuulanud Toivo Kurmeti laule, mida Joala väga kiitis, ja need olid head laulud." ("Eesti Päevaleht", 23. veebruar 2008.)

Toivo Kurmet lõi muusika Jüri Lina dokumentaalfilmile "Sula-aasta" (1988), tema muusikat on kasutatud Lina filmis "Valgusetoojad" (2005) ning Eesti Televisioonile tehtud luulelavastuses "Äratundmine" (1993). Ta kirjutas muusika Jüri Sillarti TV-filmile "Victoria" (1994). Tema muusikat sisaldab ka laserplaat Jüri Lina lastelavastusega "Eesti muinasjutud" (Tallinn 1992, Stockholm 2006).

Märtsis 2008 paigutati Tallinnas Rock Cafe auseinale Wall of Fame Virmalistele pühendatud rokitäht (Ôhtuleht).

Tegevus ettevõtjana ja süüdistus riisumises

Kevadel 1990 naasis Toivo Kurmet kodumaale, kus hakkas tegelema ettevõtlusega. Ta asutas firma Eesti Kaubakompanii, mille tegevus keskendus Raplasse. Detsembris 1991 kanti tema firma arvele panga eksituse tõttu Leedust summa suuruses 189 miljonit rubla. Kurmet kulutas saadud summad vahendustegevuseks, Rapla poolelioleva kultuurikeskuse ehituse rahastamiseks ja Raplasse filmilinnaku kavandamiseks. Kumbki tema arendusprojektidest ei saanud edukalt lõpule viidud. Hiljem üritas ta nende jaoks lisaraha hankida rahamängu "Kuldne ring" abil.

Aastal 1994 avastas Eesti Pank, et Kurmeti firmale lõplikult 21. jaanuaril 1992 üle kantud raha oli määratud tegelikult NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Arveldusvalitsusele ja oleks tulnud tagastada. Vastavalt sellele algatas politsei 1996. aastal Kurmeti vastu süüasja seoses riigi raha riisumisega.

Kurmet ise eitas sihilikku tegevust talle mittekuuluva raha omistamisel, rõhutades, et tema arvates oli tegu oodatud ülekandega Leedu äripartneritelt.

Rapla Maakohus mõistis ta kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks, kuid prokuratuur nõudis süüdimõistvat otsust ja edasikaebuse peale süüasja arutanud Rapla ringkonnakohus mõistis Kurmeti riigi vara riisumises süüdi.

Ta kaebas süüdimõistva kohtuotsuse edasi Riigikohtusse, mis saatis asja arutamiseks tagasi Rapla ringkonnakohtusse. Kui Kurmet enam süüasja arutamisele kohtusse ei ilmunud, kuulutati ta veebruaris 1998 tagaotsitavaks. Aastal 1999 hakkas teda otsima Interpol. Kurmeti tabas Rootsi politsei detsembris 1999 ja teda hoiti pool aastat enne Eestile välja andmist Stockholmi eeluurimisvanglas.

Eestis pidi Toivo Kurmet kandma kolmeaastast vanglakaristust algul Rummu vanglas. Skandaali põhjustas asjaolu, et Rootsis vangistuses veedetud poolt aastat keelduti Eestis arvestamast karistusaja hulka. Kurmeti vabastamist taotlesid edutult paljud välismaalased ja väliseestlased eesotsas Jüri Lina ning Kurmeti advokaadi Henning Wittega, kes on kogunud tuntust parvlaeva Estonia salapärase hukkumise uurimisega.

Mitmed Toivo Kurmeti süüasjaga tutvunud välisriikide juristid (sealhulgas ka ülal mainitud Henning Witte) on leidnud, et Kurmeti süüasja ei menetletud korrektselt.

Vanglas veedetud ajal jäi Kurmet raskesti haigeks. Ta vabastati ennetähtaegselt, kuid tal ei lubatud riigist enne 2003. aasta juuli lõppu lahkuda. Ta kavatses Eestist jäädavalt emigreerida, kuid suri raske haiguse tõttu 54-aastasena 13. juulil 2003 Rapla haiglas.

Välislingid

• Lepassalu, Virkko. Toivo Kurmeti langemine finantskuristikku. Luup, nr. 23, 11. november 1996.
• Michelson, Tarmo. Toivo Kurmet istus pool aastat asjata vanglas. SL Õhtuleht, 28. august 2000.
• Kohtuotsus 25.11.1997 Riigikohus.ee