Leukotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Leukotsüüt on vere valgelible. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt [[fagotsütoos]] ja [[antikeha]]de moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid sarnanevad üksteisele väga vähe. Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid |
Leukotsüüt on vere valgelible. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt [[fagotsütoos]] ja [[antikeha]]de moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid sarnanevad üksteisele väga vähe. Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani. |
||
Redaktsioon: 31. oktoober 2008, kell 03:48
Leukotsüüt on vere valgelible. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid sarnanevad üksteisele väga vähe. Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani.
Leukotsüütide arv
Sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist jne. Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos) võib olla füsioloogiline või patoloogiline.
Füsioloogiline leukotsütoos
Esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne.
Patoloogiline leukotsütoos
Esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutse leukotsütoosi korral on suurenenud valgeliblede üldhulk, erinevate leukotsüütide vahekord on jäänud samaks. Leukeemia on mõne leukotsüütide alaliigi pahaloomuline paljunemine. Veiste leukoosiga kaasneb tavaliselt lümfotsüütide vohamine. Leukopeenia e. valgeliblede arvu langemine veres võib olla põhjustatud vereloomeorganite talitluse häiretest, ägedast infektsioonist või ravimitest.