Tauriin

Tauriin (keemiline valem C₂H₇NSO₃) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape. Aine eraldati esimest korda 1827. aastal härja sapist ning selle looma järgi (ladina keeles Taurus) sai ta ka oma nime. Tauriin on ainuke teadaolev looduslikult esinev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine.

Tauriin on väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. Tauriini leidub loomsetes valkudes, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriini sisaldavad muuhulgas merekarid, kala, linnuliha ning seda on lisatakse laste valmistoitudele. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2-0,8 mg).

See hape on organismile tingimuslikult oluline, mis tähendab, et näiteks tugeva stressi või füüsilise kurnatuse korral hakkab organism eraldama tauriini, sest selle taastootmine organismis on nendel tingmustel võimatu. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi tegevuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Ta on antioksüdant ja soodustab kahjulike ainete organismist eemaldumist.

Näiteks kasside elutegevuses on tauriin hädavajalik.

Loomade puhul

Tauriini puudusel kujuneb kassidel silma võrkkesta degeneratiivne kahjustus, mis kliiniliselt ilmestub nägemisteravuse vähenemises ja müdriaasis ning viib lõppjärgus täieliku nägemiskaotuse väljakujunemiseni. Tauriini puudus põhjustab ka dilatatiivset kardiomüopaatiat.