Sookaitseala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida: 14. rida:
*[[Emajõe-Suursoo maastikukaitseala|Emajõe-Suursoo]] (18425 ha)
*[[Emajõe-Suursoo maastikukaitseala|Emajõe-Suursoo]] (18425 ha)
*[[Endla soostik|Endla-Oostriku]] (8162 ha)
*[[Endla soostik|Endla-Oostriku]] (8162 ha)
*Keava (1577 ha)
*[[Keava raba|Keava]] (1577 ha)
*Kellamäe (671 ha)
*[[Kellamäe soo|Kellamäe]] (671 ha)
*[[Kikepera raba|Kikepera]] (4700 ha)
*[[Kikepera raba|Kikepera]] (4700 ha)
*[[Kuresoo]] (11927 ha)
*[[Kuresoo]] (11927 ha)
*[[Laukesoo maastikukaitseala|Laukesoo]] (2141 ha)
*[[Laukesoo maastikukaitseala|Laukesoo]] (2141 ha)
*Lindi (602 ha)
*[[Lindi soo|Lindi]] (602 ha)
*Loosalu (867 ha)
*[[Loosalu raba|Loosalu]] (867 ha)
*Luusaare (520 ha)
*[[Luusaare soo|Luusaare]] (520 ha)
*Läänemaa-Suursoo (9713 ha)
*[[Suursoo (Läänemaa)|Läänemaa-Suursoo]] (9713 ha)
*Mahtra (545 ha)
*[[Mahtra raba|Mahtra]] (545 ha)
*Marimetsa (4190 ha)
*[[Marimetsa raba|Marimetsa]] (4190 ha)
*Meelva (1827 ha)
*[[Meelva raba|Meelva]] (1827 ha)
*[[Meenikunno raba|Meenikunno]] (1757 ha)
*[[Meenikunno raba|Meenikunno]] (1757 ha)
*[[Muraka raba|Muraka]] (12274 ha)
*[[Muraka raba|Muraka]] (12274 ha)
*[[Nätsi-Võlla rabamaastik|Nätsi-Võlla]] (9772 ha)
*[[Nätsi-Võlla rabamaastik|Nätsi-Võlla]] (9772 ha)
*Palasi (583 ha)
*[[Palasi raba|Palasi]] (583 ha)
*Parika (1472 ha)
*[[Parika raba|Parika]] (1472 ha)
*Piiumetsa (582 ha)
*[[Piiumetsa raba|Piiumetsa]] (582 ha)
*Sirtsi (2853 ha)
*[[Sirtsi soo|Sirtsi]] (2853 ha)
*Sämi-Kuristiku (1339 ha)
*Sämi-Kuristiku (1339 ha)
*Tudu-Järvesoo (603 ha)
*Tudu-Järvesoo (603 ha)
*Tuhu (2771 ha)
*[[Tuhu soo|Tuhu]] (2771 ha)
*[[Valgeraba]] (2486 ha)
*[[Valgeraba]] (2486 ha)
*[[Valgesoo maastikukaitseala|Valgesoo]] (340 ha)
*[[Valgesoo maastikukaitseala|Valgesoo]] (340 ha)

Redaktsioon: 26. oktoober 2008, kell 07:03

Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981. aastal, mil moodustati 30 sookaitseala. Üldisemalt on sookaitseala soode kaitseks moodustatud kaitseala, samuti kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik.

Eesti sookaitsealad

Esimesi Eestis kaitse alla võetud soid on Ratva raba (Kirde-Eestis), mis võeti reservaadina (1109 ha) kaitse alla 1938. aastal.

1957. aastal moodustatud Nigula Riiklik Looduskaitseala ja Viidumäe Riiklik Looduskaitseala on ühtlasi soode kaitse alad. 1957. aastal moodustati botaanilis-zooloogiliste keelualadena ka Nehatu soo, Nätsi ja Muraka raba.

1981. aastal moodustati (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määruse nr 340 alusel) järgmised 30 sookaitseala[1]

1993. aastal moodustatud Soomaa rahvuspark haarab Kikepera, Kuresoo, Öördi ja Valgeraba.

Vaata ka

Kirjandus

  1. Valk, Uno (koost.) 1988. Eesti sood. Tallinn: Valgus, lk. 227.