Kasside nakkuslik peritoniit

Feline infectious peritonitis (FIP) ehk kasside nakkuslik peritoniit ehk kõhukelmepõletik, mille tekitajaks on koronaviirus. Koronaviirus mutanteerumise tagajärjel muutub FIP-iks. Keskmiselt juhtub see 1-2 juhul 5000-st. FIP on koronaviiruse kõrvalekalle. Kui enamasti koronaviirust põdevad kassipojad jäävad elama, siis mõnedel juhtudel toimub mutatsioon, kus korona muundub fipiks ja sellisel juhul on enamasti haigus surmaga lõppev.

FIP-viirust on kahte liiki: kuiv, mis ründab kassi kopse ja märg, mis põhjustab vedeliku kogunemist alakõhtu (astsiit). Nakatumine toimub kontakti korral haige loomaga. Väljaspool kassi organismi hävib viirus kiiresti. Viirus levib otseselt väljaheidete ja sülje kaudu. Näiteks kui majapidamises on mitu kassi ja ühel neist juhtub see haigus olema, siis nakatab ta teist kassi teda lakkudes või kui nad kasutavad üht liivakasti. Haigus vallandub stressi tagajärjel ikka ja jälle.

Välja lööb haigus peamiselt siis, kui kassipoeg vahetab kodu ja on suurem. Osad kassid on nakatunud ent ei jää kunagi haigeks. Sellisel juhul on vähe neid, kes ellu ei jää. Haigus ei pruugi väljenduda mitte kuidagi ja kui tekib kahtlus mingist haigusest - võib juba hilja olla.

Sümptomid

Sümptomiteks on vedeliku kogunemine alakõhtu, loidus-väsimus, oksendamine, kollatõbi, aneemia, silma iiristes toimuvad värvimuudatused ja vereeritus, hingamisraskused, tasakaaluhäired, iseloomumuutused jne. Haigusele on vastuvõtlikud kuni 3a. kassid ja väga vanad üle 14a. kassid. Peiteaeg kestab paarist nädalast mitme kuuni.

Peritoniidi teke

Koronaviiruse mudel

Koronaviirus, millest FIP tekib on kõigi kasside organismis. Peritoniit lõppeb alati surmaga. Need kassid, kes koronaviiruse puhangu üle elavad, jäävad haiguse otsesteks kandjateks.

FIP ei ohusta üldiselt täiskasvanud kasse. Surmavalt mõjub FIP kassipoegadele. Levinum haigestumise aeg võib jääda 6 kuu -2 aasta vahele. Kaasa saadakse see haigus reeglina oma emalt - ternespiimaga. Kassipoegadel on kõige sagedasem nakatumise aeg 3-7 elunädal.

Kui majas on veel kasse, siis võivad nakatuda ka teised kiisud. Eriti kui nad kasutavad ühist liivakasti. Haigestuvad siis kui ka nende puhul koronaviirus mutanteerub FIP-ks.

Mida teha?

Väga tihti ei suudeta seda haigust kindlaks teha. Test on positiivne vaid juhul, kui kass on juba haigestunud. Negatiivse testi tulemusest pole mingit garantiid, et kass pole selle mutanteerunud koronaviiruse kandja. Ka ei saa teada, kas kass sellesse kunagi haigestub. FIP on väga levinud haigus nii Eestis, kui välismaal. Kodukiisusid eriti ei uurita, kuid tõukasside kasvatajad on selle haigusega kursis. Diagnoosi FIP ei panda ilma vastavaid teste tegemata ja tiitrite taset määramata.

Eestis on võimalik testida oma kasse FIP-i vastu. Selleks võetakse natuke verd ja saadetakse kas Soome või Saksa laborisse. Vastus tuleb paari nädalaga.

Haiguse ennetamise tuleks kassile teha selle viiruse kohta vereanalüüs. Veel tuleks vältida nakatumist rooja kaudu, puhastades regulaarselt iga päev liivakasti. Liivakast tuleks toidukaussidest võimalikult kaugel hoida. Ravi on võimalik algstaadiumis, kuid kui astsiit - vee kõhtu kogunemine, on juba välja kujunenud, ei ole ravimitest kasu. Haigust on raske diagnoosida, kuna see nagu segu kõikvõimalike haiguste sümptomitest. Ja ravi on sellel ka suhteliselt keeruline.

Haiguse ennetuseks tuleks teha loomale vitamiinisüste Gamavit, mis on Venemaalt pärit. Samuti anda vaid parimat toitu ja keedetud kana.

Lisainfo

• [1]
• [2]
• [3]
• [4]