Malaka poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SpBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sl:Malajski polotok
P robot muutis: id:Semenanjung Malaya
35. rida: 35. rida:
[[Kategooria:Aasia poolsaared]]
[[Kategooria:Aasia poolsaared]]


[[id:Semenanjung Melayu]]
[[id:Semenanjung Malaya]]
[[bs:Malajsko poluostrvo]]
[[bs:Malajsko poluostrvo]]
[[bg:Малака]]
[[bg:Малака]]

Redaktsioon: 22. oktoober 2008, kell 19:23

Malaka poolsaar (malai keeles Semenanjung Tanah Melayu) on poolsaar Aasia kaguosas, Indohiina poolsaare lõunaosa. Seda ka nimetatakse Kra poolsaareks, sest poolsaare põhjaosa on Kra maakitsus.

Malaka poolsaart läänest ümbritsevad Tai laht, Lõuna-Hiina meri (eraldab Kalimantanist), Johori väin (eraldab Singapurist), Singapuri väin, Malaka väin ja Andamani meri. Poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1127 km, suurim laius on 322 km, pindala on 131 300 km².

Malaka poolsaare pinnamood on peamiselt mägine, poolsaare keskosas paikneb paralleelselt mitu mäeahelikku. Poolsaare lõunaosas mäed muutuvad madalikuks, kohati künkliku tasandiks. Kõige läänepoolseim Lariti mäeahelik on suhteliselt lühike. Peraki jõgi eraldab seda Keskahelikust, mis ülatub edasi lõuna poole ja lõpeb Malaka linna lähedal. Kõige kõrgem Malaka poolsaare tipp on Tahani mägi (2190 m). Mäed koosnevad graniitidest, lubjakividest ja savikiltadest.

Malaisia Genting Highland

Kliima on Malaka poolsaarel ekvatoriaalne. Kogu aasta jooksul õhutemperatuur kõigub 25 kuni 28 kraadini ulatuses. Mägedel kliima muutub jahedamaks. Sajab aasta jooksul enam-vähem sarnaselt, aga suvemussoonide tõttu sajab rohkem suvel.

Jõed on lühikesed aga veerohked. Suurte jõgede merre suubumisel tekkivad estuaarid. Malaka poolsaare kõige pikim jõgi on Pahangi jõgi, mis voolab läänest itta ja suubub Lõuna-Hiina merre. Peraki jõgi saab aluse mägedes Tai piirilt ja voolab põhjast lõuna poole ning suubub Malaka väina.

Malaka poolsaare rannikul kasvavad kitsa ribaga mangroovid. Edasi merest suunas ja jõgede kaldadel kasvavad madalad nipa palmid, nende peal tõusevad kõrgele fiikusid, puukujulised sõnajalad ja bambuse padrikud.

Tasandikud ja mäenõlvade alamosad on kaetud vihmametsadega. Metsades kasvavad peamiselt kaksiktiibviljaliste puude liigid, mis annavad hinnalist kõva puitu. Seda kasutatakse laevade ehitamisel, parketi ja kalli mööbli valmistamisel.

Mägedes kasvavad igihaljad tammed, rododendronid ja kohalikud okaspuud õrnade oksadega.

Metsades kasvavad paljud kasulikud taimede liigid - banaanid, papaia, mangustan, leibapuu, ingveripuu, rannikudel kookospalmid.

Loomastik on väga rikas. Elutsevad gibonid, makaagid, erinevad hirveliigid, kitsad ja metssead (Malaka poolsaare aborigeenide lemmiktoit). Suurtest kabjalistest elutsevad must-ninasarvik, banteg, aasia taapir. Elutsevad elevandid, aga neid tööloomadena ei kasutata. Kiskjadest elutsevad tiigrid, leopardid, mustad malai karud, punased hundid, mangustid. On palju linde. Jõgedes ja soodes elutsevad krokodiilid. On palju madusid, kilpkonni ja sisalikke.

Malaka poolsaare idaosas asub Taman-Negara rahvuspark.

Malaka poolsaare põliselanikud on senoid ja semangid, kes räägivad austroaasia keeli.

Malaka poolsaarel kasvatatakse kautšukipuu. Selle puu seemneid oli sisseveedud Brasiiliast.

Malaka poolsaar on jagatud mitme riigi vahel ja seal elanikke järgmiselt:

  • poolsaare loodeosa: Birma kõige lõunapoolseim osa (1,4 mlj inimest);
  • poolsaare kesk- ja kirdeosa: Tai lõunaosa (9,5 mlj inimest);
  • poolsaare lõunaosa: Malaisia lääneosa (19,6 mlj inimest).