Klibu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
võtsin ära välislingid, mis ei räägi asjast |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
|||
'''Klibu''' on lapik [[Kivimid|kivi]], mille [[läbimõõt]] on 10...100 [[Millimeeter|mm]]. |
'''Klibu''' on lapik [[Kivimid|kivi]], mille [[läbimõõt]] on 10...100 [[Millimeeter|mm]]. |
||
⚫ | [[Klibuvall]]ide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid [[taimekooslus]]i. Kinnistunud vanadel [[kliburannik]]utel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi [[samblikud|samblike]] või [[sammaltaimed]]e valitsemisega kooslusi. |
||
== Kliburannik == |
|||
Kliburannik esineb tavaliselt [[pankrannik]]ute või [[paerannik]]ute läheduses. Klibu ka [[lubjakiviveeris]] on seal lapik ja suhteliselt vähe kulunud. |
|||
Sellised [[Eesti]] kliburannukud on [[Pakri neem]], [[Püssina rannik]] Muhus, [[Ninase pank|Nisase pangal]] Saaremaal. |
|||
Seal, kus kliburannikute materjal on pärit pinnakattekihtidest, näiteks [[liustikujõgi|liustikujõgede]] [[kruus]]ast ja [[moreen]]ist, on ka rannavallide koostismaterjaliks kruus ja [[veeris]]tik. Osa kruusaranniku materjali võivad lained tuua ka rannikunõlvalt. Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni. |
|||
Kliburannikul on sisemaa suunas täheldatav kuhjatava kivimmaterjali jämedamateralisemaks muutumine. See on tingitud asjaoludest, et rannajoonest kõige kaugemale ja kõrgemale kuhjatakse materjali suurimate tormide ajuveega. |
|||
Üldiselt ei ole kliburannikud Eestis eriti ulatuslikult levinud. |
|||
== Taimed == |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Linnud == |
|||
⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
24. rida: | 9. rida: | ||
*[[Veeris]] |
*[[Veeris]] |
||
== |
==Välislingid== |
||
*[http://www.loodus.ee/arne/market/eestimaa/103.html Pilt kliburannast] |
*[http://www.loodus.ee/arne/market/eestimaa/103.html Pilt kliburannast] |
||
Redaktsioon: 9. august 2005, kell 12:41
Klibu on lapik kivi, mille läbimõõt on 10...100 mm.
Klibuvallide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid taimekooslusi. Kinnistunud vanadel kliburannikutel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi samblike või sammaltaimede valitsemisega kooslusi.
Mõned linnud, näiteks pingviinid ehitavad oma pesa klibust.
Vaata ka
Välislingid
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |