Rootsi keel

rootsi keel (svenska)
Kõneldakse	Rootsis, Soomes
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	9,3 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  germaani keeled   põhjagermaani keeled    idaskandinaavia keeled     rootsi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	de facto Rootsi, Soome (koos soome keelega), Ahvenamaa (ainuke ametlik keel)
Keelekoodid
ISO 639-1	sv
ISO 639-2	swe

Rootsi keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses, erinedes neist vaid häälduse ning ortograafia poolest, kuid olles nendega nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest.

Rootsi keel on de facto Rootsi ja de jure Soome riigikeel.

Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Pärast Balti territooriumide kaotamist Venemaale 18. sajandi alguses, sunniti umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.

Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamustega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.

Struktuurist ja sõnavarast

Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijaile kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara taani ning norra keelega. Kuid samas sarnaneb rootsi sõnavara kuni 90% ka lõuna-germaani keelte omaga, nt saksa ja hollandi sõnavaraga, niisiis ei valmista näiteks saksa või hollandi keelt oskavale õppurile erilisi raskusi; kui probleeme tekib, siis tavaliselt puudutavad need rootsi keele puhul vaid hääldust - grammatika ja sõnavara probleemiks ei kujune.

Murded

Rootsi keele murde lingvistiline definitsioon on, et murret ei ole mõjutanud tavapärane rootsi keel ning selle eraldiseisvat arengut saab jälgida vanapõhja keeleni.

Erinevate murrete kaart.

• Norrländska mål — Norrland, Rootsi põhjaosa

1. Överkalix, Norrbotten; noorem naine

2. Burträsk, Västerbotten; vanem naine

3. Aspås, Jämtland; noorem naine

4. Färila, Hälsingland; vanem mees

• Sveamål — Svealand

5. Älvdalen, Dalarna; vanem naine

6. Gräsö, Uppland; vanem mees

7. Sorunda, Södermanland; noorem naine

8. Köla, Värmland noorem naine

9. Viby, Närke; vanem mees

• Gotländska mål — Gotland

10. Sproge, Gotland; noorem naine

• Östsvenska mål — Ahvenamaa ja Soome

11. Närpes, Pohjanmaa; noorem naine

12. Dragsfjärd, Åboland; vanem mees

13. Porvoo, Ida-Uusimaa; noorem mees

• Götamål — Götalandi lääne- ja põhjapool, keskosaks Västergötland

14. Orust, Bohuslän; vanem mees

15. Floby, Västergötland; vanem naine

16. Rimforsa, Östergötland; vanem naine

17. Årstad-Heberg, Halland; noorem mees

18. Stenberga, Småland; noorem naine

• Sydsvenska mål — Rootsi lõunaosa, sealhulgas Blekinge, Lõuna-Halland ja Lõuna-Småland

19. Jämshög, Blekinge; vanem naine

20. Bara, Skåne; vanem mees

Vaata ka

• Rootsikeelne Vikipeedia

Välislingid

• Harjuta rootsi keelt